3-25-2266/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-2266

Haldusasi

X.X.-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tekitatud

varalise kahju summas 4370 eurot hüvitamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 18. augusti

2025. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. augusti 2025. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 7. märtsil 2025. a kinni sõiduauto Volkswagen

Passat registreerimismärgiga xxx, mida juhtis X.X.. Kuna X.X. oli tagaotsitav, viidi ta Tartu

Vanglasse, tema sõiduk teisaldati ning anti hiljem üle registrijärgsele omanikule.

2. X.X. esitas 8. juunil 2025 PPA-le kahju hüvitamise taotluse, millega soovis talle tekitatud

varalise kahju hüvitamist summas 4370 eurot. Varaline kahju tekkis sõiduki üleandmisega

endisele omanikule ja autos olnud isiklike esemete kaotusega. PPA jättis 4. juuli 2025. a

otsusega nr 1.2-3/170-2 nimetatud taotluse rahuldamata ja selgitas, et kui X.X.-il on nõudeid

seoses tema juhitud sõidukiga ja sõidukis olnud esemetega, võib ta esmalt pöörduda nende

valdaja poole.

3. X.X. esitas 9. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse temale tekitatud varalise kahju

4370 eurot hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt tekitas PPA kaebajale varalise kahju sõiduki,

milles olid kaebajale kuuluvad esemed, üleandmisega kolmandale isikule. Kaebaja ütles 7.

märtsil 2025 PPA ametnikele, et ta on sõiduki ja sõidukis olevate esemete omanik ning

nimetas isiku, kellele tuleks need üle anda. PPA seda ei teinud, tagastas sõiduki

registrijärgsele omanikule koos sõidukis olnud esemetega, mis hiljem hävitati.

Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse vabastada ta kaebuse esitamisel ettenähtud riigilõivu

tasumisest ja anda tasuta riigi õigusabi.

4. Tartu Halduskohus jättis 18. augusti 2025. a määrusega menetlusabi taotluse kaebuse

esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1),

jättis kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat viie päeva jooksul alates määruse resolutsiooni

punkti 1 jõustumisest tasuma riigilõivu summas 131,10 eurot (resolutsiooni p 2) ning jättis

riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

Halduskohus selgitas, et riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 2 alusel on kaebuse esitamise eest

tasumisele kuuluv riigilõiv 131,10 eurot. Kaebaja majanduslikku seisundit kontrollitav

periood on 15. aprill 2025 – 14. august 2025 ja keskmine kahekuine sissetulek sel perioodil

oli null eurot. Järelikult ei ole kaebaja suuteline tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu

summas 131,10 eurot.

Vaidlust ei ole selle üle, et PPA teisaldas kaebaja juhitud sõiduki registrijärgsele omanikule.

PPA kinnitusel puudus neil info, et sõiduk kuuluks kaebajale ja nad lähtusid liiklusregistris

olevatest andmetest, mille järgi kuulus sõiduk kolmandale isikule. Kohtule ei nähtu PPA

ametnike õigusvastast tegevust. Kaebajal on võimalus nõuda sõiduki registrijärgselt

omanikult kas ostu-müügitehingu lõpuleviimist ja sõiduki registreerimist enda nimele

liiklusregistris või ostu-müügitehingu tühistamist ja tehingu käigus üleantud raha tagastamist.

Seda saab kaebaja teha ka vanglas olles. PPA ei käitunud sõiduki üleandmisel selle

registrijärgsele omanikule õigusvastaselt ega tekitanud sellega kaebajale varalist kahju.

Sõidukis olnud esemeid ei võtnud hoiule ega hävitanud PPA ja PPA-l puudus ka kohustus

anda esemed üle kolmandatele isikutele. Puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja oleks

pöördunud sõiduki registrijärgse omaniku poole nõudega tagastada sõidukis olnud esemed.

Kohtu hinnangul on kaebus varalise kahju hüvitamiseks perspektiivitu, kuna pole täidetud

riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 sätestatud eeldused.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest

tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohus tegi kindlaks, et

kaebusel puudub perspektiiv, kuna juba praeguses menetluse staadiumis on selge, et pole

täidetud RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud tingimused. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi

õigusabi taotluse rahuldamata.

5. X.X. esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles jääb halduskohtule esitatud

kaebuse juurde ja palub määrata talle riigi õigusabi korras advokaat, kes aitab koostada

põhjaliku kahjunõude.

PPA ametnikel oli teada, et sõiduk kuulub kaebajale. Ostu-müügileping oli sõidukis ja

kaebaja teavitas sellest ka ametnikke. Lepingu alusel kuulub sõiduk tänaseni kaebajale.

Ametnikud lubasid sõiduki parklasse paigaldada ja kaebaja pidi selle sealt välja ostma aga

ametnikud andsid sõiduki hoopis endisele omanikule, kellel sõiduki kasutamiseks enam

õigust ei olnud. PPA ametnikud oleks saanud leida lahendusi, et kaebaja vara oleks kaitstud.

PPA ametnikud käitusid õigusvastaselt, kui omastasid kaebaja sõiduki ja isiklikud asjad ja

andsid need üle isikule, kellel ei olnud õigust asju hallata. Kaebaja ei suuda ise menetluses

osaleda, mistõttu tuleb talle määrata riigi õigusabi. Kaebuse perspektiiv on tõendatav.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Halduskohus selgitas ja põhjendas, miks jääb menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu põhjendustega ja neid kordama ei hakka (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

8. Vastuseks määruskaebusele lisab ringkonnakohus, et väidet teisaldatud ja registrijärgsele

omanikule tagastatud sõiduki omanikuks olemise kohta peab tõendama kaebaja. Antud juhul

on kaebaja ja PPA ametnike väited sõiduki omaniku kohta vasturääkivad. Kohtule on veenev

PPA kinnitus, et PPA lähtus liiklusregistris olevatest andmetest ja ei teadnud, et sõiduki

omanikuks on kaebaja. Kaebaja väited, et PPA ametnikud teadsid, et tema on sõiduki omanik

ja ostu-müügileping asus autos, on tõendamata. Isegi kui kaebaja ja sõiduki endise omaniku

vahel oli toimunud ostu-müügitehing, oli sõiduki omaniku vahetus liiklusregistris

vormistamata ning sõiduki omanik ametlikult muutmata. Kui kaebaja ja sõiduki omaniku

vahel oli teatud kokkuleppeid sõiduki omaniku vahetuse kohta, siis neid ei saa kohus

arvestada ja selliseid erikokkulepetele viitavaid väiteid ei ole välja toonud ka kaebaja. Kuna

kaebaja ei ole tõendanud sõiduki omanikuks olemist, ei saa ka järeldada, et sõiduki

tagastamine registrijärgsele omanikule oli õigusvastane. PPA tegevuse õigusvastasus ei ole

kinnitust leidnud, mistõttu on esitatud varalise kahju hüvitamise kaebuse edulootus kasin.

9. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 140 kohaselt võib menetleja määrusega

kuulutada tagaotsitavaks kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tsiviilkostja või tunnistaja,

kes ei ole kutse peale ilmunud mõjuva põhjuseta ja kelle asukoht ei ole teada, ning

kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoiduva süüdimõistetu. Tagaotsitava tabamisel kohaldatakse

tema sundtoomist menetleja juurde või toimetatakse tagaotsitav eelvangistuse või vangistuse

kandmise kohta. Asja materjalidest nähtuvalt oli kaebaja tagaotsitav ja ta tabati 7. märtsil

2025 tema juhitud sõiduauto peatamisel. Kaebaja ei ole sellele faktile vastu vaielnud.

Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja tagaotsitavana kinnipidamine kriminaalmenetlusega

seotud menetlustoiming. Kriminaalmenetlustest tulenevad vaidlused on iseenesest avalik-

õiguslikud, kuid seal tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise seadus (SKHS). Lisaks kohaldub praegusel juhul kriminaalmenetluse seadustik

(KrMS). Menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra

sätestab SKHS § 1 lg 1. Halduskohtul tuleks uurida, et kui kaebaja taotleb tema tagaotsitavana

kinnipidamisel tekkinud varalise kahju hüvitamist, siis kas sellise kahju hüvitamise taotlus

tuleb lahendada SKHS alusel ja kas taotluse lahendamine võib kuuluda maakohtu pädevusse.

10. Eeltoodud asjaoludel ja põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 18. augusti 2025. a määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)