2-24-137617/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-137617

Tsiviilasi

Elisa Eesti aktsiaseltsi hagi M. Õ. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

701.02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Elisa Eesti aktsiaselts (registrikood 10069659);

hageja lepinguline esindaja C. K. (Õigusbüroo TK

osaühing; e-post kohus@creditreform.ee);

kostja M. Õ. (isikukood XXX).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt M. Õ.lt (isikukood XXX) hageja Elisa Eesti aktsiaseltsi (registrikood

10069659) kasuks välja põhivõlg 411.80 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivised 161.52 eurot.

3. Mõista kostjalt M. Õ.lt (isikukood XXX) hageja Elisa Eesti aktsiaseltsi (registrikood

10069659) kasuks välja viivis põhinõudelt alates 09.04.2025 kuni põhinõude

täitmiseni 0,065% päevas.

4. Jätta menetluskulud M. Õ. (isikukood XXX) kanda.

5. Mõista kostjalt M. Õ.lt (isikukood XXX) hageja Elisa Eesti aktsiaseltsi (registrikood

10069659) kasuks välja menetluskulud 280 eurot, millest 175 eurot on riigilõiv, 20

eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu ja

85 eurot on õigusabikulud.

2-24-137617

6. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal M. Õ.l (isikukood

XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. Elisa Eesti aktsiaselts esitas 18.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võla nõudes. Kohus tegi 22.10.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

Pärnu Maakohtu 25.03.2025 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus

25.03.2025 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139.

Hageja esitas 08.04.2025 hagiavalduse M. Õ. vastu, millega hageja palub kostjalt välja

mõista põhivõlg 411.80 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivised 161.52 eurot, viivis põhinõudelt alates 09.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni

0,065% päevas, riigilõiv 175 eurot, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ning esitamise kulu, 85 eurot õigusabikulud ning viivis väljamõistetud

menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude

täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses

viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja vahel 15.06.2021 sõlmitud

liitumisleping nr 11052282 telefoninumbrile XXX, mobiilsideteenuse osutamiseks;

10.08.2022 liitumisleping nr 13486219 internetiteenuse osutamiseks; 10.08.2022

liitumisleping nr 13486217 teleteenuse osutamiseks. Kostja ostis 10.08.2022 seadme Elisa

Elamuse digiboks 4, mille eest tuli tasuda 36 kuud, 2.99 eurot kuus ning seadme Nokia E-

240W-A M4, mille eest tuli tasuda 36 kuud, 1.99 eurot kuus. Kuna kostja oma lepingulisi

kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles hageja lepingud 26.08.2023 üles.

2-24-137617

Harju Maakohus võttis 28.08.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

28.08.2025 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud TsMS § 3141 lg 1, lg 2 ja lg 3 alusel

07.10.2025.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise

lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

2-24-137617

4. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud

ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 411.80 eurot,

sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 161.52 eurot, viivis

põhinõudelt alates 09.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni 0,065% päevas.

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

TsMS § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda,

kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

6. Kohus rahuldas hagi, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja

kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku

175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot

ja õigusabikulud summas 85 eurot (ilma käibemaksuta).

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 110

eurot, ehk kokku 175 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva

tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja

mõista.

Vastavalt TsMS § 4842 tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu,

mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses.

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja õigusabikulud tõendite

kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest

on kokku 85 eurot, mida kohus peab põhjendatuks.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (175+20+85) 280 eurot.

2-24-137617

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud

juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda

hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik