2-25-115043/11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-115043

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

29.10.2025, Jõgeva

Kohtunik

Maimu Laumets

Kohtuistungisekretär

Pille Kaarepere

Tsiviilasja number

2-25-115043

Tsiviilasi

S.D. hagi T.-L-U. vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: S.D. (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i, xxxxx,

XXX),

Hageja seaduslik esindaja A.D. (isikukood: XXX;

elukoht: XXX-i, xxxxx, XXX; e-post: XXX);

Kostja: T.-L-U. (isikukood: XXX; elukoht: xxxx XXX-i;

e-post: XXX)

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

Kohtuistung

21.10.2025

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja S.D. seadusliku esindaja ja kostja T.-L-U. vahel 21.10.2025 istungil

suuliselt sõlmitud ja protokollitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:

1.1. T.-L-U. maksab S.D.-le elatist alates 01.11.2025-31.05.2026 seadusjärgses

miinimummääras vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3, 4 ning 5 (arvestatud

lapsetoetust esimesele lapsele ja lasterikka pere toetust 3 last kasvatavale perele). Määruse

tegemise ajal on elatise suuruseks 264.24 eurot kuus. Elatis muutub 01.04.2026 vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 1 ja § 21 lg 2) suuruse muutumisel alates

lapsetoetuse ja lasterikka peretoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1.2. Alates 01.06.2026 kuni S.D. täisealiseks saamiseni (1xxxxxxxxx) maksab T.-L-U.

S.D.-le elatist vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3, 4, 5 ja 6 (arvestatud

lapsetoetust esimesele lapsele, lasterikka pere toetust 3 last kasvatavale perele ja asjaolu,

et S.D. viibib T.-L-U. juures keskmiselt 8 päeva kuus). Elatis muutub iga aasta 01. aprillil

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3, 4 ja 6 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 1 ja § 21 lg 2) suuruse muutumisel

alates lapsetoetuse ja lasterikka peretoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1.3. Perioodi 01.09.2025-31.10.2025 elatise summas 528,48 eurot (264,24 eurot x 2k)

maksab T.-L-U. kolme võrdse osamaksega alates 01.11.2025, iga osamakse suurus on

176,16 eurot.

1.4. Punktides 1.1-1.3 märgitud elatis tuleb T.-L-U.-l maksta iga kuu 15. kuupäevaks A.D.

pangakontole.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-115043 menetlus S.D. hagi T.-L-U. vastu elatise nõudes.

Menetluskulude jaotus

2-25-115043

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik

Hageja esitas 04.06.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 301,71

euro elatise saamiseks. Kohus tegi 05.06.2025 võlgnikule makseettepaneku, millele kostja

esitas vastuväite. 27.06.2025.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja

andis asja üle menetlemiseks Tartu Maakohtule.

Hageja esitas 20.07.2025 hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagi kohaselt lõpetati 30.04.2025.a

määrusega tsiviilasjas nr 2-24-6903 ühine hooldusõigus hageja suhtes ning määrati kindlaks

suhtluskord, mille tähtsamad punktid on lisatud hagisse. Kostja peaks maksma elatist, sest

hageja elab püsivalt isa juures, kes kannab hageja igapäevased ja peamised kulud. Kostja osalus

lapse elus on piiratud ja ebaregulaarne. Elatise määramine aitab vältida tühiseid vaidluseid

lapse kulude kandmisel. Mõlemad vanemad peavad hagejat ülal pidama võrdselt. Kostja ei

kanna lapse kulusid hariduse ja tervise osas. Isa maksab lasteaiakoha eest alates juuni 2025

kuni koolini 2026.a. Hageja igakuised kulud on 673 eurot. Isa saab palka 1920 eurot ja tal on

kaks kinnisasja. Hageja taotles miinimumelatise väljamõistmist alates 01.09.2025 muutuvas

suuruses.

Kostja ei võtnud hagi õigeks ning vaidles vastu hageja kuludele, mis kostja hinnangul on

ebarealistlikult suured. Kostja töötasu on 1462,92 euro, koos lähetustega 1600 eurot. Kostja

soetas värskelt kodulaenuga kinnisvara. Kostja teatas, et tema ülalpidamisel on ka teine laps.

Kohus määras istungi 21.10.2025 elatise nõude arutamiseks. Istungil kinnitas hageja esindaja,

et pere saab ka paljulapselise pere toetust 450 eurot kuus. Kohus selgitas pooletele elatise

arvutamise komponente ja arvustuskäiku, sh seda, et arvesse läheb siiski aeg, mille laps veedab

kuus keskmiselt teise vanemaga. Hageja esindaja soovis, et suvekuudel ema juures viibimine

jaguneks aasta peale võrdselt, st et elatis oleks kogu aasta samas suuruses. Pooled saavutasid

kompromissi elatise tasumise osas. Pooled palusid kompromissi kinnitada ja menetluse

lõpetada.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade

kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja

lõpetab asja menetluse.

Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita

kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist

avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine

2-25-115043

kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab

vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle

üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole

täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Pooled ei leppinud kokku teisiti, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

kohtunik