2-25-4732/9 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-4732

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.10.2025, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-4732

Tsiviilasi

K.P. hagi E.P. vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K.P.

(isikukood: XXX; viibimiskoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alevik, XXX, xxxxx XXX);

Hageja seaduslik esindaja (eestkostja): R.A.Y

(registrikood: XXX; aadress: XXX-i, 48306 XXX, e-

post:);

Volitatud esindaja: sotsiaaltöö peaspetsialist Liivi

Noormägi (e-post:

Kostja: E.P. (isikukood: XXX; aadress: Mäepealse,

Eerikvere küla, XXX, 49204 XXX);

Eestkostja: Mittetulundusühing Eesti Eestkostekorraldus

(registrikood: 80321631; aadress: XXX, 51014 XXX; e-post:

Seaduslik esindaja: Elina Madal.

Menetlusliik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K.P. hagi E.P. vastu elatise nõudes osaliselt.

2. Mõista E.P.-lt välja igakuine elatis 100 eurot lapse K.P. ülalpidamiseks alates

26.03.2025 kuni K.P. täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxx.

3. Kohustada E.P. tasuma elatis K.P. arvelduskontole nr EE641010011988777227

SEB Pank AS-is.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

26.03.2025 saabus Tartu Maakohtusse K.P. hagiavaldus E.P. vastu elatise nõudes. Hageja

esitas 07.05.2025 hagiavalduse täienduse. Hagi asjaolude kohaselt määrati R.A.Y kohtu

17.04.2024 määrusega hageja eestkostjaks. Eestkostja ülesandeks on hageja isiku- ja

varahooldusõiguse teostamine. E.P. hooldusõigus K.P. suhtes on peatatud. K.P. viibib

asenduskoduteenusel perekodusxxxxxxxxxxLastekeskusxxxxxxxxxxxe ning ta õpib

xxxxxxxx Lasteaed-Algkooli esimeses klassis. Hageja on täielikult eestkostja ülalpidamisel.

Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 4511 lg 3 kohaselt peab eestkostja asendushooldusel

viibiva lapse kulude katteks tegema igakuiselt kulutusi keskmiselt 240 euro ulatuses kuus (s.o

2880 eurot aastas).

E.P. eestkostjaks määras kohus 16.01.2024 määrusega Mittetulundusühingu Eesti

Eestkostekorraldus. Kostja eestkostja kinnitas Põltsamaa Vallavalitsuse esindajale, et E.P.

sissetulekuks on puuduva töövõime toetus. Muud sissetulekud puuduvad.

Hageja taotleb alates 26.03.2025 kostjalt igakuise elatise väljamõistmist perekonnaseaduse

(PKS) § 101 lg-tes 3, 4 sätestatud ulatuses. Elatis mõista välja muutuva suurusena. Hageja

igakuised kulutused on 367,50 eurot, sh kulu toidule 213,50 eurot, riided ja jalanõud 50 eurot,

ravimid 10 eurot, sõidukulu 42 eurot, hobi/harrastustegevus 20 eurot, majapidamis- ja

hügieenitarbed 12 ning taskuraha 20 eurot.

Kostja esitas 09.06.2025 seisukoha hagiavaldusele. Kostjal ei ole põhimõttelisi väiteid

hagejale elatise maksmise osas. Kostja soovib igakuise elatise suuruse kindlaks määramist

kindlas summas, arvestades, et kostjal on ülalpidamiskohustus veel kolme lapse osas. E.P.

maksab elatist kahele pojale (Hxxxxxx ja Gxxxxxxx) kokku 200 eurot (kummalegi 100 eurot

igakuiselt).

Ajani mil hageja elas kostja juures, tasus kostja eestkostja (Mittetulundusühing Eesti

Eestkostekorraldus) kostja elukaaslasele (Kxxxx Kxxxxxxxxxx E.P. ja K.P. ülalpidamiseks

350 eurot, millest 250 eurot oli arvestuslikult E.P. kuludeks ning 100 eurot K.P. kuludeks.

Pärast hageja üle eestkoste seadmist ning tema elama asumist asenduskodusse on kostja

elukaaslasele endiselt tasutud 350 eurot, mis on nüüd arvestatud E.P. ja tema noorima poja

Dxxxxxx ülalpidamiseks.

Kostja sissetulekuks on töövõimetustoetus 673,94 eurot. Kostjal ei ole võimalik tema

tervislikust seisundist tulenevalt teenida täiendavat sissetulekut.

Mittetulundusühing Eesti Eestkostekorraldus leiab, et õiglane oleks, kui E.P. maksaks oma

sissetulekust laste ülalpidamiseks 400 eurot. Selliselt oleks kõik lapsed võrdselt koheldud

ning kostjale jääks ka vahendeid enda ülalpidamiseks. Kostja ei saa lastetoetusi. Osad hageja

kulutused on võimalik katta lastetoetuste arvelt.

Kostja on valmis maksma hageja ülalpidamiseks alates 26.03.2025 igakuiselt 100 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hageja nõue elatise saamiseks on põhjendatud osaliselt.

Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et hageja K.P. on E.P. laps. Tsiviilasjas ei ole vaidlust

selles, et Tartu Maakohtu 17.04.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-2136 on E.P.

hooldusõigus tema lapse K.P. suhtes peatatud. Kohus määras K.P. eestkostjaks R.A.Y koos

kõigi lapse isiku- ja varahooldusõigusesse kuuluvate õiguste ning kohustustega.

PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme

ülenejad ja alanejad sugulased.

PKS § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Tulenevalt asjaolust, et muudatused lapse hooldusõiguses ei mõjuta ülalpidamiskohustust, on

hagejal K.P.-l õigus nõuda kostjalt E.P.-lt elatise tasumist.

PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

K.P. viibib asendushooldusteenusel perekodus xxxxxxxx Lastekeskus xxxxxxxxxxx ning on

täielikult R.A.Y ülalpidamisel.

Kostja ei vaidle vastu elatise maksmise kohustusele, kuid palub arvestada kostjal veel kolme

ülalpeetava (lisaks hagejale) olemasolu.

Rahvastikuregistri andmetel on E.P.-l lisaks hagejale veel kolm alaealist last: Hxxxx E.P.

(sünd. xxxxxxxxxx), Gxxxx E.P. (sünd. xxxxxxxxxxx ning Dxxxxx Kxxxxxxx (sünd.

xxxxxxxxxx). Seega tuleb hagejale elatise välja mõistmisel arvestada, et ka kostja lapsed

saaksid kostjalt ühesuguses ulatuses ülalpidamist.

Kostja sissetulekuks on töövõimetustoetus summas 673,94 eurot ning oma tervislikust

seisundist tulenvalt ei ole kostjal võimalik teenida täiendavat sissetulekut. Lastetoetus ei laeku

E.P. arvelduskontole. Kostja üle on Tartu Maakohtu 16.01.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-

23-14891 seatud eestkoste ja eestkostjaks on määratud tähtajaga kuni 15.01.2029

Mittetulundusühing Eesti Eestkostekorraldus.

Kohus leiab, et põhjendatuks saab pidada elatist summas 100 eurot. Esitatud asjaoludest

nähtub, et kostja maksab igakuiselt kahele vanemale lapsele (Hxxxxxx ja Gxxxxxxx) elatist

kokku 200 eurot (kummalegi 100 eurot kuus). Kostja eestkostja tasub igakuiselt kostja

elukaaslasele 350 eurot, millest 250 eurot on arvestatud kostja enda ülalpidamiseks ning 100

eurot tema noorima lapse (Dxxxxxx) ülalpidamiseks. Kohus leiab, et selliselt on kostja lapsed

võrdselt koheldud ning tagatud on ka kostja enda igakuine ülalpidamine. Oluline on seegi, et

osad hageja kulud on võimalik kanda lapsetoetuse arvelt.

Tulenevalt asjaolust, et kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise oluliselt väiksemas

määras, kui baassumma (alates 01.04.2025 on baassumma 282,31 eurot ning perioodil

01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli baassummaks 272,76 eurot), puudub vajadus hinnata hageja

igakuiseid kulusid ja vajadusi.

Hageja on taotlenud elatise välja mõistmist muutva suurusena. Kohus ei pea seda

põhjendatuks, kuna menetluses esitatud andmete põhjal ei ole alust eeldada, et kostja

sissetulek või maksevõime tulevikus suureneks. Kostja ainsaks sissetulekuks on

töövõimetustoetus, mis on püsiva iseloomuga ega sõltu töötamisest. Samuti on kostjal mitu

ülalpeetavat, kelle ees lasub tal samasugune ülalpidamiskohustus. Sellest tulenevalt ei ole

võimalik eeldada, et kostja suudaks tulevikus suuremas ulatuses elatist tasuda.

Töövõimetustoetus on riiklik sotsiaaltoetus, mille suurus sõltub töövõime hindamise

tulemusest ning toetuse baasmäär ei muutu tavapäraselt lühikese aja jooksul ega

märkimisväärselt. Seetõttu ei ole alust eeldada, et kostja sissetulek võiks lähiaastatel oluliselt

suureneda.

Kohus viitab TsMS § 459 lg-le 1, mis sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt

mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on

poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt

on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude

rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja

arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada

(p 2).

TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik