2-25-10901/8 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

28.oktoober 2025 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-25-10901;

Bondora AS hagi K.E. vastu

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 5473,73 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

Bondora AS (registrikood 11483929; aadress Tammsaare tee

56, Tallinn, 11316 Harjumaa)

Hageja esindaja

vandeadvokaat Keijo Lindeberg ( e-post XXX)

Kostja

K.E. (isikukood XXX; aadress XXX,; e-post XXX)

Asja lahendamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi ja välja mõista K.E.-lt Bondora AS kasuks lepingu nr BL2613161

alusel põhivõlgnevus 210,58 eurot ja viivis 45,97 eurot; välja mõista K.E.-lt Bondora

AS kasuks välja viivis põhinõudelt (210,58 eurot) alates 29.10.2025 kuni põhinõude

tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

2. Välja mõista K.E.-lt Bondora AS kasuks lepingu nr 2700140 alusel põhivõlgnevus

462,68 eurot ja viivis 101,01 eurot; välja mõista K.E.-lt Bondora AS kasuks välja

viivis põhinõudelt (462,68 eurot) alates 29.10.2025 kuni põhinõude tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

3. Välja mõista K.E.-lt Bondora AS kasuks lepingu nr 2801638 alusel põhivõlgnevus

2657,33 eurot ja viivis 580,16 eurot; välja mõista K.E.-lt Bondora AS kasuks välja

viivis põhinõudelt (2657,33 eurot) alates 29.10.2025 kuni põhinõude tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

4. Seoses eelnevaga:

4.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda;

4.2 välja mõista K.E.-lt Bondora AS kasuks menetluskulu 695 eurot;

4.3 välja mõista K.E.-lt Bondora AS kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 695 eurot) alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid

kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses;

4.4 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks;

4.5 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5. Selgitada:

5.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS §

178 lg 2);

5.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel

tagatiseta viivitamata täidetavaks;

5.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse

või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu

sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud

kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;

5.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada;

5.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada

apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on

apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest;

5.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

5.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt Bondora AS ja K.E. on sõlminud järgmised

tarbijakrediidilepingud: 21.02.2022 nr BL2613161 (dtl 14-34), 08.04.2022 nr BL2700140 (dtl

35-55), 22.05.2022 nr BL2801638 (dtl 56-76). Kõnealuste lepingute järgi on hageja

väljastanud kostjale krediidisummad järgmiselt: 1) 21.02.2022 summas 500 eurot (dtl 77); 2)

08.04.2022 summas 700 eurot (dtl 78), 3) 22.05.2022 summas 4 000 eurot (dtl 79). Kostja

kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud.

Hageja edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks ülesütlemise hoiatuse, kuid kostja

võlgnevust ei tasunud. Seetõttu oli hageja sunnitud 14.12.2023 ütlema lepingud erakorraliselt

üles ja palus ka täita sissenõutavaks muutunud kohustused (dtl 89-94). Kuivõrd kostja ei ole

võlgnevust tasunud, pole hagejal muud võimalust, kui pöörduda käesoleva hagiavaldusega

kohtu poole.

2. Hageja esitas alternatiivse nõude puhuks (dtl 151-154), kui kohus järeldab, et

vastutustundlik laenamine ei ole tõendatud ja määrab selleks puhuks maksed uuesti kooskõlas

VÕS § 403(4) lg 7. Uuesti määratud maksete korral hageja: arvestab kõik kostja poolt tehtud

maksed põhikohustuse (s.o väljastatud krediidisumma) katteks, ei arvesta laenulepingute

alusel kostja kasutusse antud rahalt intressi (sh ka isegi mitte seadusjärgset) ning nõuab alates

laenulepingu(te) ülesütlemisest seadusjärgses määras viivist. Tegemist on niisiis nõude

ulatusega, mida hageja on kostjalt õigustatud nõudma sõltumata sellest, kas kohus peaks

leidma, et hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet või mitte. Hageja on

käesoleva menetlusdokumendi ja selle lisad (st uuesti määratud maksed) teatavaks teinud

kostjale, viimase poolt avaldatud e-posti aadressil. Hageja märgib, et kõik hagi aluseks olevad

laenulepingud olid ka uuesti määratud maksete korral kehtivalt üles öeldud 14.12.2023.

Kostja oli kõigi laenulepingute puhul jätnud tasumata 2023. aasta augusti, septembri,

oktoobri, novembri ja detsembrikuu osamaksed (sh uuesti määratud maksete korral). Hageja

oli tasunud 12.12.2023 seisuga: 1) tulenevalt lepingust 2613161 kokku 289,42 eurot, samas

kui uuesti määratud maksete korral pidanuks selleks ajaks olema tasutud 423,85 eurot, 2)

tulenevalt lepingust 2700140 kokku 237,32 eurot, samas kui uuesti määratud maksete

kohaselt pidanuks olema selleks ajaks tasutud 420,23 eurot, 3) tulenevalt lepingust 2801638

kokku 1342,67 eurot, samas kui uuesti määratud maksete kohaselt pidanuks selleks ajaks

olema tasutud 2376,73 eurot. Ehk, seisuga 14.12.23 oli kostjal laenulepingu nr 2613161

osamaksetest tulenev võlgnevus 134,43 eurot ja alates 14.12.23 (st lepingu ülesütlemisest),

muutus sissenõutavaks laenulepingu jääk summas 76,15 eurot, st kokku 210,58 eurot;

laenulepingu nr 2700140 osamaksetest tulenev võlgnevus 182,91 eurot ja alates 14.12.23

muutus sissenõutavaks laenulepingu jääk summas 279,77 eurot, st kokku 462,68 eurot;

laenulepingu nr 2801638 osamaksetest tulenev võlgnevus 1034,06 eurot ja alates 14.12.23

muutus sissenõutavaks laenulepingu jääk summas 1623,27 eurot, st kokku 2657,33 eurot.

Sealjuures märgib hageja selguse huvides veel kord, et on lugenud kõik kostja teostatud

maksed terves ulatuses põhinõude katteks. Seega ka uuesti määratud maksete korral olid

lepingud kehtivalt üles öeldud 14.12.2023, sest kostja oli kõigi lepingute puhul jätnud

teostama enam kui kolme järjestikuse kuu osamaksed (kõigi lepingute puhul ei olnud kostja

teostanud ühtegi makset 2023 augustist) ning iga lepingu puhul oli kostja võlgnevus seisuga

14.12.2023 suurem või võrdne summaga, mis oli uuesti määratud maksete järgi ülesütlemisele

eelneva kolme kuu osamakse summa. Hageja viivisenõue alternatiivse nõude korral,

arvutatuna põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras lepingu ülesütlemisest hagi esitamiseni:

tulenevalt lepingust nr 2700140 summas 86,6 eurot, lepingust 2613161 summas 39,42 eurot,

lepingust nr 2801638 summas 497,39 eurot.

3. Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja ja saatnud kostjale hagiavalduse

koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega e-posti aadressil XXX 21.07.2025,

kohustusega esitada kirjalik vastus ja tõendid alates hagimaterjalide kättetoimetamisest.

4. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused

5. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

6. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut

eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

7. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1

kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.

8. Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51,

puuduvad.

9. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib

kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

10. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

11. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule

või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg-le 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis).

12. Hagi tuleb rahuldada osundatud sätete alusel.

13. Kuna hageja on hagiavalduse täpsustuses välja toonud, et esitab iga lepingu suhtes

nõude viisil, kus ta loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, ei

arvesta kuni laenulepingu ülesütlemiseni väljastatud krediidilt intressi, mitte ka VÕS § 94

sätestatud määras (alates krediidi väljastamisest) ega nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt

sissenõudmiskulud ja haldustasu), ei pea kohus antud juhul vajalikus analüüsida laenuandja

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kohus leiab seega, et hagi kuulub

rahuldamisele osaliselt ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingu nr BL2613161

alusel põhivõlgnevuse 210,58 eurot ning viivis 28.10.2025 seisuga 45,97 eurot, lepingu nr

2700140 alusel põhivõlgnevuse 462,68 eurot ning viivis 28.10.2025 seisuga 101,01 eurot,

lepingu nr 2801638 alusel põhivõlgnevuse 2657,33 eurot ning viivis 28.10.2025 seisuga

580,16 eurot ja viivis alates 29.10.2025 kuni põhinõuete tasumiseni võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

15. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

16. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

17. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 595 eurot ja õigusabikuludest 100 eurot.

18. Kohus on menetluskulude otsustuses arvestanud hagihinnast tulenevat riigilõivu 595

eurot ja lepingulise esindaja kulusid põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades seejuures ka

asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust, s.o 100 eurot.

19. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 695 eurot.

20. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(438,75 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

21. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik