2-23-10259/84 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Kai Härmand ja Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-10259

Tsiviilasi

Saaremaa valla hagi Projekt Kuubis OÜ ja

Aktsiaselts

Merko

Ehitus

Eesti

vastu

ehitusprojekteerimislepingu ja ehitustöövõtulepingu

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise ja viivise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 09.12.2024 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi Merko Ehitus Eesti 08.01.2025 ja Projekt

Kuubis OÜ 09.01.2025 apellatsioonkaebused

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

Mõlemal kaebusel 845 031,95 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Saaremaa vald (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu,

registrikood 77000306), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Maria Mägi-Rohtmets ja Peeter Ploom

Kostja I Projekt Kuubis OÜ (registrikood 11051176),

1(18)

seaduslik esindaja MR ning lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Carri Ginter ja Britta Retel

Kostja II Aktsiaselts Merko Ehitus Eesti (registrikood

12203636), lepingulised esindajad Mihkel Mugur ning

vandeadvokaadid Raiko Lipstok ja Jüri-Karl Leppik

Asja läbivaatamine

Kohtuistungitel 12.05. ja 13.10.2025

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 09.12.2024 kohtuotsus, millega maakohus rahuldas

Saaremaa valla hagi projekt Kuubis OÜ-lt ja AS-ilt Merko Ehitus Eesti solidaarselt

kahjuhüvitise 708 000 eurot ja viivise väljamõistmiseks. Teha uus otsus, millega jätta hagi

rahuldamata.

2. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Saaremaa valla kanda.

3. Projekt Kuubis OÜ ja AS Merko Ehitus Eesti apellatsioonkaebused rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(18)

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Saaremaa vald (hageja, tellija) esitas 19.07.2023 Pärnu Maakohtule hagi Projekt Kuubis OÜ

(kostja I, projekteerija) ja Aktsiaseltsi Merko Ehitus Eesti (kostja II, ehitaja) vastu kahjuhüvitise

708 000 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 52 071,95 euro ning edasiulatuva viivise nõudes.

1.1. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid hageja õiguseellane Kuressaare linn (linnavalitsuse kaudu)

ja kostja I projekteerijana 16.03.2016 projekteerimistööde ja autorijärelevalve teostamise

töövõtulepingu (projekteerimisleping). Lepingu esemeks oli Kuressaare kesklinna avaliku ruumi

arhitektuurivõistluse ideekavandi alusel nelja projekteeritava ala projekteerimistööd ning

autorijärelevalve teostamine. Kostja I pidi koostama mh eskiisi, eel- ja põhiprojekti vastavalt

standarditele, projekteerima mh katendid ning andma liikluskorralduse ja liiklusmärkide

lahenduse. Kostja I andis projekteerimistöö hagejale üle 24.08.2017.

Projekteerimislepingu p 4.1 kohaselt tulenesid poolte õigused ja kohustused

projekteerimislepingust endast koos selle dokumentidega, ehitusseadustikust ning muudest

kehtivatest õigusaktidest ja standarditest. Projekteerimislepingu p 3.2 sätestas dokumentide

prioriteetsuse järjekorra.

Projekteerimislepingu p 6.1.9 kohaselt pidi projekteerija jälgima töö tegemisel Eesti Vabariigis

kehtivaid normatiive ja tellija nimetatud normatiividega vastuolus mitteolevaid soove ja p 6.1.5

kohaselt tagama töö kvaliteedi.

Hankedokumentide osa 3 „Tehniline kirjeldus“ (tehniline kirjeldus) p 3 kohaselt tuli tööde

tegemisel järgida kõiki kehtivaid õigusakte, standardeid, tehnilisi norme ja kvaliteedinõudeid

ning dokumentide vastuolu korral tuli projekteerijal lähtuda dokumendist, mille nõue on rangem.

1.2. Hageja sõlmis 29.03.2018 riigihanke tulemusel AS-iga Merko Infra (registrist kustutatud

28.04.2022) ja kostjaga II töövõtulepingu Kuressaare linnakeskuse avaliku ruumi projekteerimis-

ja ehitustööde tegemiseks. Hageja toob hagis esile ehituslepingu p 2 kohased ehituslepingu

dokumendid. Tööde vastuvõtmine toimus tehnilise komisjoni 01.10.2019 protokolliga, mis

allkirjastati ajavahemikul 25.10.20219–13.11.2019.

Ehitajal tuli ehitada mh Kuressaare linnakeskuse avalik ruum, mis asub Kuressaare kesklinnas.

Ala algab Tallinna ja Torni tänava ristmikust ja lõppeb Lossi ja Pargi tänava ristmikuga. Ala

sisse jäävad keskväljak, Raekoja tagune ala, Raekoja tänav kuni Rae kaupluseni ning Turuhoone

esine ja tagune plats kuni Kiriku tänavani.

1.3. Pärast tööde vastuvõtmist on ehitatud sillutiskate Kuressaare kesklinnas lagunenud olulisel

määral mõne aastaga. Ekspertarvamus tõi välja olulisi puuduseid sillutiskatte projekteerimises.

Projekteeritud konstruktsioon oli aladimensioneeritud võrreldes eeldatud tänava funktsiooni ja

tegeliku tänase liiklusega. Kasutatud sillutiskivi ei ole sobilik, sest ei kannata sellele langevat

liikluskoormust. Sobivaks lahenduseks on asendada sillutis asfaltkattega, kuid sillutiskatet on

võimalik Kuressaare keskväljakul kasutada, kui tugevdada konstruktsiooni või kahandada

liiklust ja koormust.

1.4. Kostja I poolt tehtud töö ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 641 lg 1) ning põhiprojekt ei

ole vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1).

3(18)

Ehitajale esitatud põhiprojekt oli üheks tööprojekti koostamise alusdokumendiks, kuid see ei

välista ehitaja vastutust puuduse eest projekteerimisel. Ehituslepingu kohaselt lasus ehitajal

kohustus põhjalikult uurida tellija tingimusi, sh projekteerimise nõudeid ning arvutusi, seega ka

põhiprojekti. Ehitaja ei informeerinud hagejat tööprojekti koostamisel ega ehitustööde käigus

puudustest põhiprojektis.

Hageja edastas 07.10.2022 projekteerijale pretensiooni ning palus pakkuda välja lahendused

töödes tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt 21.10.2022. Ehitaja pakkus 16.01.2023

lahenduse katendite taastamiseks ja märkis, et tööde ligikaudne maksumus on 590 000 eurot,

millele lisandub käibemaks. Asja lahendamine ei osutunud võimalikuks kohtuväliselt.

1.5. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt puudustega sillutiskattest tekkinud kahju hüvitamist.

Mõlema kostja tegevus aitas kaasa projekteerimisvea ja selle tagajärgede tekkimisele. Hageja

nõuab kostjatelt viivise tasumist seadusjärgses määras alates 22.10.2022.

Kostja I vastuväited

2. Kostja I vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.

2.1. Hageja nõue on aegunud. Hageja võttis projekteerija tehtud tööd vastu 24.08.2017, mistõttu

aegusid nõuded 24.08.2022. Aegumist ei saa arvestada alates 2019. aasta novembrist, kui ehitaja

ehitise üle andis. Projekteerija ei olnud hageja ja ehitaja vahelise lepingu pooleks.

2.2. Lepingu kohaselt oli kostja I kohustuseks eel- ja põhiprojekti koostamine. Põhiprojekti

alusel ei toimu ehitamine, vaid selle alusel pidi ehitaja koostama tööprojekti, mille alusel ehitati.

Projekteerija lähtus põhiprojekti koostamisel tehnilises kirjelduses toodud tööde

alusdokumentidest, millest tulenevalt oli hageja peamiseks eesmärgiks muuta kesklinna piirkond

jalakäijate sõbralikumaks ning suunata liiklusmass kesklinnast eemale. Kavas oli vähendada

ülemäärast liikluskoormust projekteeritaval alal. Kostja I teostas projekteerimistööd vastavalt

lähteülesandele, juhindudes seejuures mh kavandatud teede laiustest ja liikluskoormusest.

Projekteerija ei kanna valminud ehitise kahjustamise riski, mis tuleneb sellest, et tegelikult asus

hageja kasutama ehitist vastuolus esialgselt planeeritud kasutusotstarbega.

Võidutöö projektis oli fikseeritud, millist tänavakatendit tuleb kasutada ning see kooskõlastati

hagejaga. Katendi valik oli kõrvatänava liigist lähtudes sobiv. Kostja I lähtus liikluskoormuse

osas Eesti Standardiseerimiskeskuse Standardist EVS ehk sellest, et liikluskoormus tänaval ei

ületa 100 autot tunnis. Katendi sobivust kinnitab ka Skepast & Puhkim OÜ teostatud ekspertiis.

Kuna projekteerija järgis tellija juhiseid, ei vastutaks kostja I väidetavate puuduste eest VÕS §

101 lg 3 ja § 641 lg 3 järgi ka siis, kui need esineksid.

2.3. Hageja ei ole põhistanud nõutud ulatuses kahju tekkimist, põhjuslikku seost tekkinud kahju

ja projekteerija väidetava lepingu rikkumise vahel ega kahju suurust. Ehitist kasutatakse

vastuolus lähteülesande ning kasutamise nõuetega. Hageja ei ole suunanud liiklust

projekteeritavalt alalt teistele tänavatele ümber ning selle tulemusel on hoopis Tallinna ja Lossi

tänava liikluskoormus varasemaga võrreldes suurenenud. Hageja nõuab alusetult uue lahenduse

kulude hüvitamist.

2.4. Kostjad ei ole solidaarvõlgnikud VÕS § 137 lg 1 mõttes.

4(18)

Kostja II vastuväited

3. Kostja II vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.

3.1. Ehitaja ei ole töövõtulepingus sätestatud kohustusi rikkunud ega vastuta selle eest, et

liiklusala valmimise järgne liikluskoormus ületab põhiprojektis eeldatud taset. Viimane ei saanud

olla ehitajale ettenähtav. Hageja üheks eesmärgiks Kuressaare keskväljaku muutmisel oli

vähendada oluliselt kesklinna läbivat liiklust ning suunata võimalikult palju liiklust ümber

kesklinna. Ehitaja lähtus õigustatult eeldusest, et hageja esitatud projekteerimise lähteandmed on

õiged.

Põhiprojekti tee-ehituslik osa vastab lähteandmetele, õigusaktide nõuetele ja standarditele ning

kõik vajalikud uuringud on tehtud. Ehitusprojekti kontrollimine ei pea olema tehtud ekspertiisile

ette nähtud põhjalikkusega, vaid mahus, mis võimaldaks avastada ilmselged projekteerimisvead.

Oluliselt suurem liikluskoormus selgus alles aastate jooksul pärast ehitustööde valmimist ja

ehitaja ei saanud seda avastada põhiprojekti kontrollimise raames. Arvestades hageja poolt antud

lühikest ajavahemikku puudustest teatamiseks (10 päeva), ei saanud kontrollimise kohustus olla

tavapärasest hoolsuskohustusest põhjalikum. Ehitusleping on sõlmitud riigihanke menetluses

hageja poolt koostatud tüüptingimustel, mistõttu tuleb neid VÕS § 39 lg 1 kohaselt tõlgendada

mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ja kahtluse korral hageja kahjuks.

3.2. Kahju hüvitamise üldised eeldused ei ole täidetud. Ehitaja kompromissiläbirääkimistel

pakutud katendiga tee ehitamises ei ole tellija ja ehitaja kokku leppinud. Hageja rikastuks ehitaja

arvel. Isegi kui ehitaja saanuks ette näha, et põhiprojekti lahendus on aladimensioneeritud, oleks

uue lahenduse projekteerimine ja võimaliku kallima lahenduse eest tasumine olnud hageja

kohustus. Samas ei ole usutav, et hageja oleks nõustunud lahenduse muutmisega pelgalt ehitaja

liikluskorralduse intensiivsuse ennustuse alusel, sest muudatuse projekteerimine ning lahenduse

muutmine oleks kaasa toonud olulise ajakaotuse ja hinna suurenemise.

3.3. Kahjunõue tuleks VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 alusel vähendada nullini, kuna hageja jättis

kesklinnas suurema liikluskoormuse ilmnemisel liikluskoormuse vähendamata.

3.4. Kahjunõue ei muutunud ehitaja vastu sissenõutavaks 21.10.2022, sest hageja ei ole kostjalt

II nõudnud raha maksmist ega töö tegemist. Seega ei saa hageja sellest kuupäevast viivist

arvestada.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 708 000 eurot,

hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 52 071,95 eurot ja edasiulatuva viivise

põhinõude (708 000 eurot) täieliku tasumiseni VÕS §-s 113 sätestatud määras. Maakohus jättis

menetluskulud kostjate kanda, mõistis neilt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 20

708,42 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude

tasumata osalt alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

4.1. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud:

- tellija õiguseellane ja projekteerija sõlmisid 16.03.2016 töövõtulepingu Kuressaare kesklinna

avaliku nelja projekteeritava ala rekonstrueerimistööde eel- ja põhiprojekti koostamiseks;

5(18)

- 29.03.2018 sõlmis tellija AS-iga Merko Infra (registrist kustutatud 28.04.2022) ja ehitajaga

töövõtulepingu sama ala tööprojekti koostamiseks ja ehitustööde tegemiseks;

- tööde tulemusena valminud sillutiskate laguneb, sest ei talu Kuressaare kesklinna läbivat

liikluskoormust;

- projekteerimisele eelnevalt olid Lossi ja Tallinna tänavad määratud oma liigilt põhitänavateks,

mille eesmärgiks on teenindada linna läbivat liiklust.

4.2. Vastamaks küsimusele, millisele liikluskoormusele pidi kostja I projekteeritav teekatend

vastama, tuvastas maakohus dokumentaalsete tõendite alusel järgmised asjaolud:

- võistlusülesande p-dest 3.3, 3.5 ja 5.2 märgiti mh järgnevat: „/…/ ruumilise lahenduse

koostamisel on oluliseks eesmärgiks mõistliku tasakaalu leidmine turvalise inimsõbraliku

olemisruumi, jalakäijate-kergliikluse ruumi ning autode liikumis- ja parkimisruumi vahel.

/…/ Üldiseks eesmärgiks tuleb seada sõidukite madal kiirus (20-30 km/h) ning selle

tagamiseks vajalikud füüsilise ruumi lahendused. /…/ Võistlustöödelt oodatakse lahendusi,

mis annavad võistlusala piiril autoga liiklejatele kaudselt märku, et vanalinna tänavatele ei ole

mõtet ilmaasjata siseneda kiireks läbisõiduks, kui sihtpunkti on võimalik jõuda ka mööda teisi

Kuressaare tänavaid. Selliselt saab vähendada ülemäärast liikluskoormust, samas säilitades

autoga juurdepääsemise võimaluse igale ärile. /…/ turvalisuse tagamise peamiseks vahendiks

on autode kiiruse hoidmine võimalikult madalal (turvalisuse tagab õueala kiirus 20 km/h,

küllaltki turvaline on ka 30 km/h). Tuleb eeldada, et kiirust saab hoida madalal üksnes

füüsiliste vahenditega, mille lahendused tuleb võistlustöös pakkuda (liiklusmärkidest ei

piisa). Üks olulisi kiiruse ohjeldamise vahendeid on autodele mõeldud tänavaosa väike laius,

mis sunnib liiklejad ettevaatlikkusele. Sellest tulenevalt on puhta sõidutee mõistlikuks

laiuseks kahesuunalisel autoteel u 5 m ja ühesuunalisel autoteel u 3 m.“

- abilinnapea Mart Mäeker, kes ei olnud tellija esindajaks tehnilistes ega lepingulistes

küsimustes, selgitas 19.01.2017 intervjuus ajalehele ,,Meie Kuressaare“ rahustatud liiklust kui

piiratud sõidukiirust ja künniseid autoteel;

- võidutöös VAIP seati eesmärgiks vähendada liikluskoormust 10% võrra ca 10 lähema aasta

jooksul (ehk keskmiselt ca 1% aastas);

- Kuressaare linna arengukava 2014–2020 kohta üheks alaeesmärgiks oli toimiva linnasüdame

tagamisel südalinna läbiva autoliikluse ümbersuunamine;

- 01.04.2016 koosolekul ei andnud hageja heakskiitu ega loobumist seoses projekteerimislepingu

täitmisega Lossi tänava muutmiseks kõrvaltänavaks ja koosoleku materjalides puuduvad ka

viited olemasolevale või tulevasele võimalikule liikluskoormusele;

- ehitusprojekti tee-ehitusliku osa seletuskirja p-s 2.2 on märgitud, et Tallinna tänava ja Lossi

tänava liigiks on projektalas valitud olemasoleva põhitänava asemel kõrvaltänav, projekti

eesmärk on anda eeliseid jalakäijatele ja jalgratturitele linnaliikluses, seetõttu on ette nähtud

vähendada olemasoleva sõidutee laiust;

- seoses tänava liigi muutumisega ei selgitanud projekteerija, et see tingib liikluskoormuse

vähendamise ulatuses, mis on vastuolus seatud eesmärgiga (10% ca 10 aasta jooksul);

- seletuskirjas (p 2.3) on kirjeldatud projekteeritud liikluskorraldust, kuid selles ei viidata sellele,

et projektist tulenevalt tuleb selle liikluskoormust võrreldes senisega oluliselt piirata;

- tehnilised tingimuste p 4.2 oli projekteerijal kohustus koostada eel- ja põhiprojekti staadiumis

eraldi alade kaupa mh ka liikluskorralduse projekt, kus tuli anda liikluskorralduse ja

liiklusmärkide lahendus;

- projekteeritud liikluskorralduse joonistelt MAli-008 kuni MAli-009 ei nähtu liiklusmärke,

millega soovitaks piirata sissesõitu projekteeritavale alale ja/või sealt läbisõitu.

6(18)

4.3. Arhitektuurivõistluse võistlusülesande sisust, võidutööst VAIP ja selle seletuskirjast ei

tulene, et eesmärgiks oli liikluskoormuse oluline vähenemine Kuressaare keskväljakul, mis

õigustanuks väljaku projekteerimist kõrvaltänavaks.

Liikluse rahustamine ja liikluskoormuse vähendamine on erinevad mõisted. Vastavalt standardi

EVS 843:2003 p-le 3.98 mõistetakse liikluse rahustamise all erinevate liiklusviiside

koostoimimist just selleks rajatud liikluskeskkonnas nii, et need võimalikult vähe häiriksid ja

ohustaksid üksteist. Liikluse rahustamine loob eelduse liikluskoormuse vähendamiseks (EVS

743:2003 p 9.2), kuid ei tähenda sõidukite liikumise aktiivset piiramist.

Isegi kui projekteerija järeldas, et hageja sooviks oli suunata suurem autoliiklus mujale, pidanuks

tal tekkima kahtlus, kuidas on sellega kooskõlas VAIBA seletuskirjas toodud hageja eesmärk

vähendada aastaks 2030 autoliiklust 10% võrra. Selle täpsustamiseks pidanuks kostja I

pöörduma lisateabe saamiseks hageja poole. Sama kehtib ka Kuressaare linna arengukava 2014-

2020 kohta.

Kavandatud teede laiuse ja liikluskoormuse vahelist vastuolu pidanuks projekteerija märkama ja

tellijale selgitama, et 5 m laiust tänavat on võimalik projekteerida üksnes kõrvaltänavana, mis

tähendab EVS-i järgi soovitatavat liiklussagedust alla 100 autot tunnis. Kostja I ei informeerinud

sellest hagejat, mistõttu võis hageja eeldada, et kostja I poolt projekteeritud keskväljaku katend

on sobiv ka olemasolevale liikluskoormusele. Sama leidis ka AK oma 22.09.2022

ekspertarvamuses. Ekspert näeb viiekordse aladimensioneerimise põhjusena liikluskiiruse

piiramise ja sõidutee ristlõike kitsendamise mõju ülehindamist liiklejate käitumisele.

Kostja I ei ole tõendanud enda väidet, et 5 m laiuse ristlõikega teed ei ole võimalik ja/või ei ole

lubatud projekteerida suuremale koormussagedusele kui soovituslik kõrvaltänava oma.

Kostja pidi arvestama tuleviku reaalse liikluskoormusega. Projekteerija ei näinud oma

lahenduses ette liikluskorralduse muudatust Kuressaare keskväljakul ehk liikluskoormuse olulist

vähendamist.

4.4. Tehniliste tingimuste p 1 kohaselt pidi projekteerija tegema kõik vajalikud uuringud, mida

on vaja töö eesmärgi saavutamiseks teha. Liiklusuuringu tegemise kohustus tulenes

projekteerijale nii EVS standardist 387 kui ka alates 04.04.2016 kehtivast standardist.

Tänava ehitusprojekti koostamisel tuli liiklusloendusega määrata liiklussagedus ning selle

tulemus võimaldanuks otsustada sobiva tänavakonstruktsiooni üle. Sillutiskate pidi taluma

vähemalt tööde eelset liikluskoormust. Kui projekteerija leidis, et Eesti standardeid järgides ei

ole võimalik saavutada lepingu eesmärki, tulnuks sellest hagejat informeerida. Kui projekteerija

oleks uuringu läbi viinud ning avaldanud hagejale teabe vastuolu kohta olemasoleva

liikluskoormuse ja projekteeritava keskväljaku kavandatava liikluskoormuse vahel, poleks

hageja lasknud projekteerida väljakut kõrvaltänava parameetritele vastavaks.

Kui kostja I pidas põhjendatuks projekteerida Kuressaare keskväljakule tänava, mis on suuteline

vastu võtma üksnes kõrvaltänava jaoks sobivat liikluskoormust, pidanuks ta tellijat teavitama

sellest, et lahendus eeldab viivitamatult seni väljakut läbinud liiklusmassi ümbersuunamist. Kuna

projekteerija seda ei teinud, ei saa teekatendite lagunemist hagejale ette heita.

Tehnilise kirjelduse p 5.1 kohaselt vastutab töövõtja koostatud eel- ja põhiprojekti õigsuse eest

töövõtja ning tellija kooskõlastus ei vähenda ega vabasta töövõtjat vastutusest. Ka hageja poolt

7(18)

projekti kooskõlastamine või Skepast & Puhkim OÜ ekspertiis ei vabasta projekteerijat

vastutusest. Hagejale on tekkinud kahju ja tekkinud kahju põhjuseks on projekteerija

projekteerimisviga.

4.5. Maakohus tuvastas, et projekteerija andis põhiprojekti hagejale üle 24.08.2017;

ehituslepingu alusel tehtud tööde vastuvõtmine toimus protokolliga, millele on märgitud kuupäev

01.10.2019, kuid mis on allkirjastatud ajavahemikul 25.10.2019– 13.11.2019 (tööde vastuvõtja

varaseim allkiri 07.11.2019); hageja lasi põhiprojekti üle vaadata Skepast & Puhkim OÜ-l, kes

puudusi töös ei avastatud.

Tellija ei saanud tavapärast hoolsust rakendades avastada puudusi töös enne ehitise valmimist

ning nõue ei ole aegunud.

4.6. Vastamaks küsimusele, kas ehitaja vastutab hagejale tekkinud kahju eest, tuvastas maakohus

järgmised asjaolud:

- vastavalt töövõtulepingule pidi ehitaja koostama tööprojektid Kuressaare linnakeskuse

avalikule ruumile;

- töövõtulepingu järgi pidi ehitaja põhjalikult uurima tellija tingimusi, sh projekteerimise

nõudeid ning arvutusi;

- töövõtuleping baseerus FIDIC väljaande „Conditions of Contract for Plant and Design-Build

Projects for Electrical and Mechanical Plant and for Building and Engineering Works,

Designed by the Contractor, first edition 1999“ eestikeelsel tõlkel ning selle üldtingimused olid

töövõtulepingu üldtingimused;

- FIDIC eritingimuste p 1.13 kohaselt peab töövõtja alati tagama töö vastavuse tellija

lõppeesmärgile.

Ehitaja pidi kontrollima, kas projekteerija on koostanud põhiprojekti standardit EVS 843:2003

(või EVS 843:2016) järgides, sh kas on läbi viidud liiklusuuring ning kas põhiprojekt vastab

hageja kui tellija soovidele, sh liikluskoormuse osas.

Ehitaja ei informeerinud tellijat sellest, et projekteerija oli põhiprojekti koostamisel jätnud

tegemata standardiga ettenähtud liiklusuuringud. Sellega jättis ehitaja täitmata tehniliste

tingimuste kontrollimise kohustuse.

Vastavalt tehnilise kirjelduse p-le 5.1 vastutab töövõtja poolt koostatud eel- ja põhiprojekti

õigsuse eest töövõtja ning tellija kooskõlastus ei vähenda ega vabasta töövõtjat vastutusest.

Selles kontekstis ei ole võimalik töövõtjal vastutusest vabaneda viitega hageja poolt projekti

kooskõlastamisele või 31.08.2017 ekspertiisi aruandele.

Tehnilise kirjelduse p-st 1.3 tulenev kohustus eeldas ehitaja teadmisi olemassolevast

liikluskoormusest ning põhiprojekti ja selles sisalduvate andmete/arvutuste kontrollimisel oleks

ehitaja pidanud märkama, et põhiprojektis ettenähtud liikluskoormus on teistsugune võrreldes

olemasolevaga. Ehitaja oleks pidanud hageja tähelepanu sellele juhtima. Kui ehitaja lähtunuks

sellest, et põhiprojekti seletuskirja p-des 2.3. ja 2.3.1 märgitu on kooskõlas lepingu eesmärgiga,

pidanuks ta jõudma järeldusele, et projekteeritav ehitis ei pea sellist liikluskoormust vastu.

Ehitajal oli kohustus kontrollida põhiprojekti kui eeltööd ja selles sisalduvaid arvutusi eelkõige

tööprojekti koostajana, kuid ka ehitajana. Puuduste esinemisel tuli tellijat neist informeerida

(RKTKo 27.10.2016, 3-2-1-76-16, p 15 ja 12.04.2012, 3-2-1-32-12, p 13). Ehitaja ei

informeerinud hagejat puudustest põhiprojektis.

8(18)

4.7. Kahjuhüvitist ei tule vähendada järgmistel põhjustel. Osaühingu Stratum 2019. aastal

läbiviidud uuring näeb mh ette vajadusel kesklinna liikluse sulgemise. Hageja ei ole näinud ette

keskväljakul liikluskoormuse olulist vähenemist lähiaastatel ja hagejalt ei saa selle piiramist

mõistlikult oodata Hageja eesmärgile vastava keskväljaku rajamine eeldab tehtud töö

ümbertegemist alates eeltöödest.

4.8. Kokkuvõttes on projekteerija ja ehitaja solidaarvõlgnikena teinud projekteerimisvea, millest

tulenevalt on hagejal õigus nõuda hüpoteetiliste parandamiskulude hüvitamist VÕS § 137 lg 1

alusel koosmõjus VÕS § 115 lg-ga 1. Ehitaja hinnakalkulatsioon tõendab kahju tekkimist TsMS

§ 229 lg 2 esimese lause mõttes. Põhjendatud on ka hageja viivisenõue.

Kostja I apellatsioonkaebus

5. Projekteerija esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus

otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

5.1. Projekteerija kordab maakohtu menetluses esitatud seisukohti, et hageja nõue on aegunud.

5.2. Ebaõige on maakohtu järeldus, et ühestki tõendist ei nähtu hageja soov vähendada

liikluskoormust ning tee konstruktsioon oleks pidanud vastama vähemalt tööde teostamisele

eelnenud liikluskoormusele. Alal pidi olema rahustatud liiklus, kus prioriteet on inimestel ja

tegevustel. Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti ning viitas ka valele standardile. Standardi p

9.2 tähenduses kasutatakse rahustatud liikluse põhimõtteid mh õuealal, kõrvaltänavatel. Liikluse

rahustamise tulemusena tuleb saavutada olukord, kus piirkonnas puudub läbivliiklus. Rahustatud

liikluse põhimõtte alusel projekteerides sai lähtuda sellest, et ala enam ei kasutata läbisõiduks.

Maakohus ei arvestanud, et ka kiiruse piiramine viitas tänava funktsiooni muutumisele. Enne

projekteerimist oli tänavatel kiirus 30 km/h, kuid võistlusülesanne ja projekt nägid ette kiiruse

olulise piiramise, sh VAIP nägi ette kiiruspiirangu 7 km/h ning põhiprojekt kavandas alal

kiiruspiirangu 10 km/h. Tehnilise kirjelduse lisa nr 3 kohaselt pidi alal olema õueala

liikluskorraldus.

Hageja poolt fikseeritud tee laiusega poleks saanud säilida tänava endine funktsioon.

Projekteerimiseelselt oli tegemist põhitänavaga ning sõidutee laius Lossi tänaval oli 9,5-14,4 m.

Ekspert AK on kinnitanud, et hageja poolt etteantud ristlõikest tuli ainuvõimalik variant

projekteerida tee kõrvaltänavana. Magistraaltänava, mille liiklussagedus on üle 300 autot/h,

minimaalne sõidutee laius on 6 m.

Ehitusprojektis oli selgelt kajastatud tee muutumine põhitänavast kõrvaltänavaks, toodud tee

kasutamise koormussagedus 114.06 normtelge ööpäevas ehk info selle kohta, kui palju autosid

võivad ala ööpäevas kasutada. Samuti selgitus, et Tallinna tänava - Lossi tänava lõigus on

projekteeritud kiiruspiirangu ala 10 km/h hoiatusmärgiga, et jalakäijad liiguvad sõiduteel. Kui

inimesed liiguvad alal koos autodega ning kiirus on madal, on see indikatsioon sellest, et senine

liikluskorraldus ning koormus ei saa säilida. Peale töö valmimist kinnitas vallaarhitekt, et

tänavad on muudetud kõrvaltänavaks.

01.04.2016 koosoleku materjalidest nähtub, et projekteerija tutvustas hagejale jaotustänava näitel

lubatud liikluskoormust ja sõidutee laiuse seoseid. Rahuldava tasemega jaotustänav saab olla

minimaalselt 6 m lai. Hageja soovis 5 m laiust kõrvaltänavat ning koosoleku tulemusel lepiti

9(18)

kokku võistlustöö edasiarendus versioonist nr 3. Uute juhistega arvestati põhiprojektile eelnenud

eskiisprojekti seletuskirjas ning sealt edasi lisati see tehnilisse kirjeldusse. Järelikult ei soovinud

hageja magistraaltänavat, vaid madala liikluskoormusega kõrvaltänavat. Põhitänavast

kõrvaltänavaks muutmine ja lubatud koormused olid selgelt kajastatud tee-ehituse projekti

seletuskirjas, mis anti üle koos põhiprojektiga. Hageja võttis selle vastu, allkirjastas põhiprojekti

vastuvõtmise akti ning tasus projekteerijale.

5.3. Projekteerijal ei olnud liiklusuuringu koostamise kohustust. Kohustus määratleda täpselt

hankelepingu ese lasus hagejal.

Hageja oli fikseerinud tänava parameetrid, sh konstruktsiooni ja soovis sillutiskivi. Ekspert AK

järeldas, et olemasoleva tänava funktsiooni ja koormuse korral ei oleks hageja saanud alal

sillutiskivi, vaid asfaldi. Liiklusuuring oleks saanuks seega anda ainult selle sisendi, et

sillutiskiviga alal tuleb vähendada liikluskoormust.

Projekteerija töö vaatasid üle mitmed eksperdid ning liiklusuuringu puudumine oleks olnud

lihtsal lugemisel tuvastatav asjaolu. Põhjendamatult jättis kohus arvestamata Skepast&Puhkim

ekspertiisi, millega loeti projekteerija töö nõuetekohaseks.

5.4. Maakohus jättis arvestamata tõendi, milles hageja enda ametnik selgitas kohalikus ajalehes

uut liikluskorraldust ning märkis, et jagatud ruum on mõnes mõttes õuealakontseptsiooni

edasiarendus ning et liiklusseaduse mõistes on õueala jalakäijate ja sõidukite samaaegseks

liiklemiseks ettenähtud ala, kus ehituslike või muude vahenditega on vähendatud sõidukite

kiirust ning mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud õueala liikluskorda kehtestavate

liiklusmärkidega.

Osaühingu Stratum ekspertiis kinnitas peale ehitise valmimist, et tehtud on jagatud

tänavaruumiga ala ning selle projekteerimine lähtus standardist. Stratum kinnitas, et

liikluskorraldusvahendeid on kasutatud vastavalt seadusele ning standardile EVS 614:2008. Kui

mingi liikluskorraldusvahend oleks olnud puudu, siis oleks saanud sellele juhtida tähelepanu

mõistliku aja jooksul peale objekti valmimist. Puudustele tugineti esmakordselt kohtuvaidluses.

5.5. Kompromissilahenduse käsitamine kahjuna on ebaõige, sest selle tulemusel ei parandata

tööd, vaid tehakse täiesti uus asi, mida ei ole tellitud.

5.6. Lepingu p 11.7 kohaselt vastutas projekteerija maksimaalselt projekteerimistööde

kahekordse maksumuse ulatuses ning p 6.1.4 nägi ette mittevastavuste puhul leppetrahvi 350

eurot. Suurem kahju polnud projekteerijale ettenähtav. Kui ringkonnakohus tuvastab lepingu

rikkumise, saab projekteerijalt nõuda ennekõike põhiprojekti muutmise või uue projekti

koostamisega seotud kulutuste hüvitamist.

5.7. Maakohus ei kontrollinud, kas väidetava rikkumise ja kahju tekkimise vahel oli põhjuslik

seos ega arvestanud tellija enda osaga kahju tekkimisel. Kostjad ei ole ka solidaarvõlgnikud.

Viivisenõue on põhjendamatu, sest hagejal puuduvad kostjate vastu sissenõutavaks muutunud

rahalised nõuded.

Kostja II apellatsioonkaebus

10(18)

6. Ehitaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus hagi ehitaja vastu rahuldas ning teha uus otsus, millega jätta hagi ehitaja vastu

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

6.1. Kuigi hageja on korduvalt väljendanud eesmärki vähendada kesklinnas liiklust, ei ole hageja

ise selleks vajalikke meetmeid kasutusele võtnud. Hageja ei ole asunud liiklust ümber suunama

ning on üle hinnanud liikluskiiruse piiramise ja ristlõike kitsendamise mõju liiklejate

käitumisele.

6.2. Tellija on kohaliku omavalitsuse üksusena projekteerimistingimuste andmiseks pädev

asutus. Liikluskoormuse uuringu tegemise nõude projekteerimistingimustes sätestamise pädevus

oli tellijal, kuid ta ei teinud seda. Tellija ei saa selle tegemata jätmist projekteerijale ette heita.

Liiklusuuringute läbiviimine projekteerimiseelse lahenduse kohta ei oleks muutnud põhiprojekti,

kui hageja selge soov oli oluliselt vähendada vaidlusaluses tänavalõigus liikluskoormust ja luua

kergliiklejatele mõeldud keskkond. Lisaks tellis hageja põhiprojektile Skepast & Puhkim OÜ-lt

ekspertiisi, mis kinnitas piisavas mahus uuringute teostamist. Maakohus pole selgitanud, miks on

ekspertiisis toodud seisukoht vale.

6.3. Tõenditel ei põhine maakohtu seisukoht, et sillutiskate pidi valmimise järgselt taluma

vähemalt projekteerimistööde eelset liikluskoormust. Hageja ei andnud ehitajale teada, et tema

lõppeesmärk on olemas olnud liikluskoormuse säilitamine. Selline liikluskoormus pidanuks

sisalduma riigihankemenetluses hageja poolt pakkujatele esitatud katendiarvutustes.

Võistlustöö VAIP ei seadnud ehitajale eesmärgiks vähendada projektalal liikluskoormust üksnes

10% võrra aastaks 2030. Ehitaja ei pidanud võrdlema põhiprojekti sellele eelnenud

arhitektuurikonkursi võistlustööga ega hindama põhiprojekti vastavust sellele. Ükski ehitajale

järgimiseks kohustuslik dokument ei sätesta eesmärki vähendada liikluskoormust üksnes 10%.

6.4. Maakohus on leidnud vastuoluliselt, et põhiprojektil olid varjatud puudused, mida kõrgemat

hoolsust rakendanud tellija ei saanud avastada enne ehitise valmimist ka kõrgemat hoolsust

rakendades (tellides ekspertiisi). Samal ajal leidis maakohus, et ehitaja pidi suutma need varjatud

puudused avastada 10 päevaga.

6.5. Maakohtu viidatud tehnilise kirjelduse p 5.1 reguleerib hageja ja projekteerija vahelist

õigussuhet, millest ehitajale kohustusi ei tulene. Ehitaja vastutab projekteerija koostatud projekti

puuduste eest üksnes juhul, kui tegemist on ilmselgete projekteerimisvigadega. Ehitajal ei olnud

võimalik järeldada, et projekteerija koostatud põhiprojekt ei sisaldanud õiget hageja tahet. Asjas

esitatud tõendid viitavad sellele, et projekteerija oli põhiprojekti lahenduse hagejaga põhjalikult

läbi arutanud. Ehitaja ei olnud tööprojektide koostamisel õigust eirata põhiprojektis toodut.

6.6. Ehitajal ei olnud kohustust ega ka mõtet ehitustöövõtulepingu täitmise ajal liikluskoormust

mõõta.

6.7. Tellijal oli põhiprojekti kontrollimise kohustus. Põhiprojekti katendiarvutuste peatükis oli

kirjas liikluskoormus, mida projekteeritud teed pidid taluma. Hageja on kohtumenetluses

väitnud, et talle oli teada projekteerimiseelne liikluskoormus, kuid ta ei ole avaldanud, milline

see tema teadmine numbriliselt oli. Kui see oli erinev põhiprojektis toodust, pidanuks hageja

reageerima ja projekteerijat sellest teavitama. Hagejal oli võimalik põhiprojekti kontrollimisel

avastada, et kostja pole liikluskoormuse uuringut teostanud. Hageja ei saa enam nendele

projekteerija vastu suunatud etteheidetele tugineda.

11(18)

6.8. Kahjuhüvitise väljamõistmise osas on otsus olulises ulatuses põhjendamata. Hageja ei ole

tõendanud kahju suurust asjakohase tõendiga.

6.9. Hageja saab tehtud tööd edasi kasutada kõrvaltänavana nagu oli põhiprojektis ette nähtud.

Paigaldatud sillutiskatte kasutamine on jätkuvalt võimalik, kui kahandada liiklust ja teele

rakendatavat koormust – hageja peaks tagama liikluskorralduslikult liiklussageduse kuni 500

autot ööpäevas. Ehitaja kontrollikohustuse kaitse-eesmärgiga ei ole hõlmatud hagis nõutud kahju

ära hoidmine. Maakohus ei ole otsuses tuvastanud, et kahju oleks põhjuslikus seoses ehitaja

lepingurikkumisega. Hageja ei ole esitanud ühtegi põhjust, miks ei ole

liikluskorraldusvahenditega võimalik saavutada olukorda, kus saavutatakse tehtud töö

põhiprojektis ette nähtud mahus kasutamine. Ehitaja palub vähendada hageja kahjunõuet nullini.

6.10. Viivisenõude väljamõistmine on põhjendamatu, sest kostja II ei ole töövõtulepingut

rikkunud ega vastuta hagejale tekkinud kahju eest. Kuivõrd hageja ei ole kahju vältimiseks ega

vähendamiseks astunud ühtegi sammu, tuleb VÕS § 113 lg 8 alusel vähendada ka hageja

viivisenõue nullini.

Vastus apellatsioonkaebusele

7. Hageja vaidles kostjate apellatsioonkaebustele vastu ja palus need rahuldamata jätta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise

ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus saab

teha uue otsuse, millega jätab hageja nõude kostjate vastu rahuldamata. Samuti tuleb jaotada

uuesti menetluskulud.

9. Maakohus kvalifitseeris kostjate vastu esitatud nõude õigesti VÕS § 115 lg 1 tuleneva

nõudena. Sellisel juhul tuleb kindlaks teha kõik kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lg 1 ning

§-de 127 ja 128 järgi.

Maakohus on õigesti tuvastanud, mis oli 15.03.2016 sõlmitud projekteerimislepingu p-de

kohaselt lepingu ese, lepingu dokumendid, samuti nende prioriteetsuse ja selle, et projekteerija

pidi tagama tööde lepinguga kehtestatud kvaliteedi (maakohtu otsuse p 10).

Apellatsioonkaebuse lahendamisel võtab ringkonnakohus esmalt seisukoha küsimuses, kas

projekteerija tehtud põhiprojekt vastas lepingutingimustele teekatte osas (I) ja liikluskorralduse

osas (II), kas kostjad rikkusid lepingut (III) ja teeb lõpuks menetluslikud otsustused (IV).

I

10. Maakohus leidis põhjendamatult, et projekteerija projekteeritud projekt ei vastanud tellija

lähteülesandele.

10.1. Tellija on selgitanud 07.10.2022 menetlusdokumendis (dtl 107), et tema huvi oli saada

Kuressaare kesklinna avalikku ruumi selline katend, mis on pikaajaliselt valmis vastu võtma

ligilähedaselt sama suurt liikluskoormust, mis oli selles piirkonnas olnud tööde tegemise eelselt

(hagi p 18, dtl 5).

12(18)

Konkreetsemalt viitab tellija oma 23.10 2023 menetlusdokumendis võistlusülesande p-dele 3.3 ja

5, mille kohaselt tuli seada üldiseks eesmärgiks sõidukite madal kiirus (20–30 km/h) ning selle

tagamiseks vajalikud füüsilise ruumi lahendused, mh sõidutee laius kahesuunalisel teel 5 m ja

ühesuunalisel teel 3 m. Võistlusülesandes ei ole märgitud, et liikluskoormust Kuressaare

keskväljakul kavandatakse aktiivselt piirata sellisel määral, et see vastaks kõrvaltänava

soovitatavale liikluskoormusele ja lubaks keskväljaku projekteerida lähtudes edaspidisest

liikluskoormusest kõrvaltänavaks.

10.2. Maakohus on õigesti tuvastanud selle, et projekteerimisele eelnevalt olid Kuressaare Lossi

ja Tallinna tänavad oma liigilt jaotustänavad (maakohus kasutab otsuses pigem kõnekeelset

väljendit „põhitänav“), mille eesmärgiks oli teenindada linna läbivat liiklust.

10.3. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et Kuressaare kesklinna avaliku ruumi

arhitektuurivõistluse võistlusülesande sisust ega võidutööst VAIP ning selle seletuskirjast ei

tulene, et tellija eesmärgiks oli liikluskoormuse oluline vähenemine Kuressaare keskväljakul,

mis võinuks õigustada Kuressaare keskväljaku projekteerimist kõrvaltänavaks (maakohtu otsuse

p 15). Maakohus leidis sisuliselt, et kuna liiklussagedus (maakohus kasutab kõnekeelsemat

väljendit liikluskoormus) ei pidanud vähenema, polnud õigustatud Lossi tänava projekteerimine

kõrvaltänavaks.

10.4. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et sõnaselgelt liiklussageduse olulisest

vähendamisest lepingu dokumentides ei räägita. Esimese prioriteedina kokku lepitud

projekteerijaga sõlmitud töövõtulepingus (dtl 15–27) ega selle lisas nr 3 tehniline kirjeldus (dtl

29–33) liiklussagedusega seonduvat reguleeritud ei ole. Samuti leidis maakohus õigesti, et

liikluse rahustamine ja liikluskoormuse vähendamine on erinevad mõisted.

11. Maakohus tuvastas õigesti võistlusülesande (dtl 226–242) p-dest 3.3, 3.5 ja 5.2 tuleneva, aga

ei teinud sellest õiget järeldust projekteerija lähteülesande kohta.

11.1. Maakohtu tuvastatu põhjal on võimalik järelda, et töölt oodati lahendusi, mis annaks

liiklejatele märku kiire läbisõidu vajaduse korral kasutada teisi linnateid, sest füüsilised ruumi

lahendused tingivad madala kiiruse (20–30 km/h). Samal ajal tuli äride külastajatele jätta alles

autoga juurdepääs. Eesmärgiks oli vähendada ülemäärast liiklussagedust füüsiliste vahenditega,

s.o kitsaste tänavatega autoliikluseks, täpsemalt 5 m laiustega kahesuunalisel teel ja 3 m

laiustega ühesuunalistel teel, mitte liiklusmärkidega.

11.2. Võistlustöö kohta tuvastatust ei saa järeldada, mida pidas tellija ülemääraseks

liiklussageduseks (kas olemasolevat) ja kas tema soov oli saada projekteerijalt lahendus, mis

koheselt ja oluliselt vähendaks nii autode sõidukiirust kui ka projekteeritava ala liikluskoormust.

Võistlustööst saab siiski järeldada, et liiklussagedus pidi vähenema seoses sõidu

ebamugavamaks muutumisega, mitte liikluskorraldusvahenditega.

11.3. VAIP seletuskirja (dtl 247–276) lk 24–25 nähtuvalt pidi VAIBA ala katma shared space

sillutis, justkui vaip linnapildis, mis põimib omavahel keskväljaku, seda ääristavad hooned ja

turuplatsi üheks tervikuks. /…/ VAIBAL on rahustatud liiklus, kus prioriteet on inimestel ja

tegevustel. Maakohus tuvastas õigesti, et VAIP seletuskirja kohaselt tuli vähendada

liikluskoormust 2030. aastaks 10%. Kuigi hageja tõlgendab sellist tingimust viisil, et

liikluskoormus pidanuks vähenema 1% aastas, pole seletuskirjast võimalik teha järeldust,

13(18)

millises tempos tuleb 10%-ne liikluskoormuse langus saavutada. Samas ei oma see määravat

tähtsust asja lahendamisel.

12. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et pooled muutsid enne eskiisprojekti koostamist VAIBA

lahendust ja tuvastamata, millised muudatused sellega kaasnesid.

12.1. 23.03.–30.03.2016 e-kirjavahetusest (dtl 655–678) nähtub, et projekteerija töötaja JN tegi

tellijale ettepaneku esimeseks Skype koosolekuks, selleks kooskõlastati 01.04.2016. Tellija palus

saata küsimused, et linnaarhitektid saaksid neid eelnevalt arutada ja projekteerija vastas, et

sooviks rääkida Lossi tänava erinevatest lahendustest ja keskväljaku lahendustest, saates

manusena koosoleku materjali. Materjali lk-lt 8 nähtuvalt sisaldub selles tabel 7.2, mis annab

linnakeskuses paikneva eraldusribata kahe- ja üherealise jaotustänava ristprofiili parameetrid.

Parameetriteks on tipptunni liiklussagedus, projektkiirus, kergliikluse eraldamine ja tee laius

meetrites.

12.2. Dokumendis sisaldusid tänava erinevad versioonid. Versioon 3 oli võistlustöö

edasiarendus, mille kohaselt olid asfalteeritud autotee laius 5 m + 0,25 m tänavakividega veerenn

mõlemal pool teed. Kokku 5,5 m (erandlik standard sõiduauto + veoauto). Dokumendist saab

järeldada, et koosolekul tutvustati tellijale jaotustänava näitel liiklussagedusi.

12.3. Hageja on väitnud, et see tõend ei tõenda kooskõlastuste andmist kokkulepitu muutmiseks

või millegi kinnitamist. Ringkonnakohus leiab, et kooskõlastatud muudatuste tegemine, st

peatänava asemel vaidlusaluse ala kõrvaltänavaks projekteerimine, nähtub järgmistest tõenditest

nende koosmõjus.

12.3.1. Tehnilise kirjelduse (dtl 28–33) p-st 3 nähtub, et tööde alusdokumendiks oli lisaks

VAIBALE endale ka Kuressaare kesklinna avaliku ruumi arhitektuurivõistluse VAIP juurde

kuuluvad täiendavad selgitused lisa nr 3.

12.3.2. VAIBA seletuskirja (dtl 249–276) leheküljelt 9 olevalt plaanilt nähtub VAIBA ala algne

suurus. Tehnilise kirjelduse lisa nr 3 „EV 100 arhitektuurivõistluse võidutöö VAIP juurde

täiendavad selgitused“ (dtl 679–680) p-des 1, 2 ja 23 selgitati järgmist: „Laiendada VAIPA

olemuslikult Lossi / A. Kitzbergi ristmikust kuni Torni tänava ristmikuni. Nimetatud ristmikel

korraldada liiklus ümber: peatee pöörab enne VAIBALE jõudmist ära Torni ja A. Kitzbergi

tänavatele. Lossi tänav on suvel kõige aktiivsema jalakäijate kasutusega koht, seega jääks ka

VAIBALE, st õueala liikluskorraldusega alale ja ristlõige kujundada ümber nii, et lääne poolt

lugedes: min laiusega kõnnitee – autod – jalgratas jalakäiaga samal rajal – kohvikulauad / talvel

parkimine – jalakäijad.“ Tõenditest on võimalik järeldada, et pooled leppisid kokku VAIBA ala

suurendamises ja koos VAIBA tehnilise kirjelduse lisaga 3 anti projekteerijale ette parameetrid,

mis liikluskorraldusest tuli lähtuda ja selleks oli õueala liikluskorraldus.

12.3.3. Nimetatu nähtub ka eskiisprojekti seletuskirja (dtl 686–703) p-st 5, mille kohaselt Lossi

tänavale oli laiendatud keskväljaku VAIPA, st tänavat katab ühtne tasapind, kus on prioriseeritud

kergliiklejad. Samuti nähtub VAIBA laiendamine sama dokumendi p-s 10 olevast tabelist, milles

sisaldub hageja ettepanek pikendada Vaiba sillutist kuni Torni tn-ni. Sama dokumendi p-s 11

sisalduva tabeli p-dest 1 ja 2 nähtub, et hageja ettepanekul tehti 01.04.2016 koosolekul otsus

pikendada VAIPA Lossi / A. Kitzbergi ristmikust kuni Torni tänava ristmikuni, korraldada

nimetatud ristmikel liiklus ümber nii, et peatee pöörab enne VAIBALE jõudmist ära Torni ja A.

Kitzbergi tänavatele, Lossi tn jääks VAIBALE õueala liiklusega tänavana ja ristlõige tuli

kujundada ümber nii, et lääne poolt lugedes oleks minimaalse laiusega kõnnitee – autod –

14(18)

jalakäijaga samal rajal – kohvikulauad / talvel parkimine – kõnnitee, mis vastab võistlustöö Lossi

tänava versioonile 3 (dtl 668).

12.3.4. Kuressaare Linnavalitsuse 26.01.2016 korralduse nr 36 „Kesklinna avaliku ruumi

projekteerimistingimuste kinnitamine“ lisast nr 1 (dtl 377–380) nähtub, et linnainsener MP

seadis projekteerimise tingimuseks: „lähtuda projekteerimisel standardist EVS 843:2003

Linnatänavad ja võtta projekti lähtetasemeks tase „rahuldav“ (R). Erandliku normi kasutamiseks

peab olema tellija nõusolek ja põhjendus projekti seletuskirjas.“

12.3.5. Tallinna tänava – Lossi tänava varasema jaotustänava (projektis kasutatakse mõistet

põhitänav) asemel kõrvaltänavaks muutmine nähtub ka ehitusprojekti tee-ehitusliku osa

seletuskirja (dtl 277–308) osast 2.2 Plaan ja vertikaalplaneerimine (dtl 288).

12.4. Ehitusprojekti osast Liikluskorraldus (dtl 289) nähtub, et olemasoleva liikluskorralduse

järgi oli projektalas lubatud kiirus 30 km/h, kuid Tallinna tänava – Lossi tänava lõigus ja

külgnevatel lähialadel 10 km/h koos peatumiskeelu alaga ning hoiatusmärgiga, et jalakäijad

liiguvad sõiduteel. Samal alal on põhiline liiklus projekteeritud Lossi tänavast mööda suunduma

ja piiratud on Lossi tänavale suubuvat liiklust. Katendi arvutuste osas nähti ette

koormussageduseks 114,06 normtelge ööp/rajale (dtl 295).

13. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et kostjad ei ole tõendanud oma väidet, et 5 m laiust

ristlõikega teed ei ole võimalik ja/või ei ole lubatud projekteerida suuremale koormussagedusele

kui soovituslik kõrvaltänava oma. Maakohus on segi ajanud koormussageduse ja liiklussageduse

(liikluskoormuse) mõisted.

13.1. Liiklussageduse (kõnekeeles ka liikluskoormus) mõistet Eesti seadused ei defineeri ja

projekteerija on selgitanud (vt ringkonnakohtu 13.10.2025 istungi protokoll ajamärge 00:30:26),

et on kasutanud mõistet tavapärases üldteada tähenduses. Liiklussagedus viitab tee või tänava

kasutamise intensiivsusele ehk kui palju raskeid sõidukeid mingil ajavahemikul teel liigub.

Nimetatu tuleneb teedeinsener AK asjatundja arvamuse (dtl 96–104) teiselt leheküljelt joonis 1

„Loendustulemus 2020 juunikuul“ all olevast selgitusest ja selle joonealusest märkusest (dtl 97),

mille kohaselt vaadeldakse katendi kontekstis koormusena ainult raskesõidukeid ehk veoautosid,

autobusse ja autoronge.

Koormussagedus näitab kui palju ja kui tihti saab tee füüsilist koormust (kui „raske“ see

koormus on).

13.2. AK arvamuse kohaselt on võimalik 5 meetri laiuse sõidutee puhul EVS 843:2003 standardi

järgi projekteerida vaid kõrvaltänavat (dtl 98) ja kuna magistraaltänava minimaalne sõidutee on

6 m (Standardi EVS 843:2003 tabel 7.1), ei olnud tänavat võimalik jaotustänavana sellise laiuse

korral projekteerida (dtl 101).

13.3. Standardi EVS 843:2003 lk-lt 51 (dtl 437) nähtub, et kõrvaltänava liiklussagedus on

soovitatavalt alla 100 auto tunnis. Seega polnud kõrvaltänavat võimalik projekteerida suuremale

liiklussagedusele (ehk liikluskoormusele).

13.4. Õueala mõiste määratleb liiklusseadus (LS) § 2 p 96, mille kohaselt on õueala jalakäijate ja

sõidukite samaaegselt liiklemiseks ettenähtud ala, kus ehituslike või muude vahenditega on

vähendatud sõidukite kiirust ning mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud õueala liikluskorda

kehtestavate liiklusmärkidega. Sama seaduse § 64 lg-te 1 ja 4 kohaselt võib jalakäija liikuda ja

15(18)

laps mängida kogu õueala ulatuses, kuid ei tohi juhti põhjendamatult takistada, mootorsõiduk

aga tohib õuelale sõita vaid peatumiseks või parkimiseks.

13.5. Ringkonnakohtu poolt eelnevalt tuvastatust saab järeldada, et vastavalt tellija

lähteülesandele projekteeriti kõrvaltänav õueala liikluskorraldusega kõrvaltänavaks, st kohaks,

kus üldjuhul ei tohiks toimuda sõidukite pidevat läbisõitu. Sellest pidi tellija aru saama, et

vaidlusalune ala ei ole enam jaotustänav, muudeti seni kehtinud liikluskorraldust ja liikluse

piiramisega seoses pidi ka liikluskoormus vähenema. Tellija ei ole toonud esile asjaolusid, mis

viitaksid sellele, et projekteerijal pidi tekkima kahtlus selles osas, kuidas tellija hakkab

vaidlusalust ala kasutama. Seetõttu puudus projekteerijal vajadus küsida lisateavet ala

kasutusotstarbe kohta ning seetõttu ei ole kohaldatavad hageja viidatud Riigikohtu praktika

seisukohad (RKTKo 05.04.2019, 2-16-16481, p 19.4).

14. Maakohus leidis iseenesest õigesti, et standardite kohaselt tuleb tegelik liiklussagedus

määrata liiklusuuringutega ja mh liikluskoormuse järgi valida sõidutee katendi konstruktsioon ja

tegelik katteliik. Ekslik on siiski maakohtu järeldus, et projekteerija jättis täitmata oma

lepingulise kohustuse määrata enne sõidutee katendi konstruktsiooni ja katte projekteerimist

vastavate uuringutega liiklussagedus.

14.1. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja pidi arvestama tuleviku reaalse

liikluskoormusega ja arusaam reaalsest liikluskoormusest tulenes võidutöö VAIP seletuskirjast.

Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et projekteerija esitas lahenduse, mis nägi ette

liikluskorralduse muudatuse vaidlusalusel alal. Tuvastatud asjaoludest pole võimalik teha

järeldust, et liiklussagedus pidi jääma samaks või ligilähedaselt samaks.

14.2. Pooled ei vaidle, et projekteerija ei viinud enne projekteerimist läbi liiklusuuringut, mis

oleks täpsemalt määratlenud eeldatava liiklus- ja koormussageduse. Pooled ei vaidle ka selle üle,

et eeldatavalt vastas vaidlusaluse ala liikluskoormus enne selle ümberehitamist jaotustänava

liikluskoormusele.

14.3. Nagu ringkonnakohus eelnevalt leidis, ei soovitud projekteerijalt enam seni kehtinud

jaotustänava katendi projekteerimist, vaid tänava otstarvet muudeti. Kuna ala oli enne

projekteerimist jaotustänava liikluskorraldusega, poleks liikluskoormuse mõõtmisega olnud

võimalik tuvastada, milline oleks selle ala tegelik liiklussagedus õueala liikluskorraldusega

kõrvaltänavana. Seda saanuks mõõta üksnes tee ehitamise järgselt. Tee ehitamise järgsete

uuringute tegemises pole pooled asjaolude kohaselt kokku leppinud. Seetõttu puudub vajadus

vastata poolte väidetele, kas tellija ja projekteerija leppisid töövõtulepingu (dtl 15–27) p-s 5.4.2

ammendavalt kokku, millised uuringud tuleb projekteerijal teha.

15. Õueala liikluskorraldusest koos standardi ja tehnilise kirjeldusega saab järeldada, et ala võis

läbida 100 autot ööpäevas. Tellijale pidi nendest andmetest olema arusaadav, milline

liiklussagedus sellisel juhul VAIBA alal on võimalik. Ringkonnakohus arvestab seejuures

asjaoluga, et tellija ei olnud tarbija, vaid kohalik omavalitsus, kelle pädevusse kuulub nii linnas

ruumiline planeerimine ja teede ehitamine kui ka projekteerimistingimustega liikluskorralduse

põhimõtete määramine (kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 6 lg 1 ning ehitusseaduse §

26 lg 4 p 9 ja § 28). Tellija ei ole vastu vaielnud projekteerija väitele, et võistlustööde

hindamiskomisjoni oli kaasatud eksperdina tehniliste teadmistega linnainsener MP. Tellija väitel

ei olnud linnainseneril teadmisi katendi sobivusest. Nimetatu ei ole aga asjakohane väide siinses

menetluses, kuna katend on sobilik õueala liikluskorraldusega kõrvaltänava jaoks.

16(18)

16. Ringkonnakohus leiab kokkuvõttes, et tellija andis projekteerijale lähteülesande projekteerida

õueala liikluskorraldusega kõrvaltee. Sellest tulenevalt projekteeris projekteerija katendi, mis

peab vastu koormussagedusele 114 normtelge ööpäevas. Seega ei ole tegemist

projekteerimisveaga.

II

17. Maakohtu otsuses ei sisaldu põhjendusi selle kohta, kas projekteerija töö oli nõuetekohane

liikluskorralduse projekti osas. Nimetatud menetlusliku minetuse saab ringkonnakohus

kõrvaldada. Ringkonnakohus ei nõustu tellija seisukohaga, et projekteerija on oma kohustust

vastavas osas rikkunud.

17.1. Hageja viitas menetluses sellele, et lisaks varasemates kohtueelsetes pretensioonides esile

toodule tuli projekteerijal projekteerida liikluskorralduse projekt, mille käigus tuli anda

liikluskorralduse ja liiklusmärkide lahendus (vt hageja 23.10.2023 seisukoha p 7.7, dtl 726).

Nimetatud kohustus tuleb tehnilise kirjelduse p-st 4.2 (dtl 30) ja tellija märgib, et projekteerija

tegi seda, kuid ei näinud selles ette liikluspiiranguid.

17.2. Maakohus tuvastas, et projekteeritud liikluskorralduse joonistelt MAli-008 kuni MAli-009

ei nähtu liiklusmärke, millega soovitaks piirata sissesõitu projekteeritavale alale ja/või sealt

läbisõitu.

17.3. Saarte Hääle artiklist „Jagatud ruum ühendab“ (dtl 890–891) nähtub, et Kuressaare

vallaarhitekt väljendab heameelt selle üle, et avalikkus arutab avaliku ruumi üle ja kirjeldab

jagatud ruumi mõiste ajalugu. Samuti selgitab vallaametnik seda, et jagatud ruum on mõnes

mõttes õueala-kontseptsiooni edasiarendus. Liiklusseaduse mõistes on õueala jalakäijate ja

sõidukite samaaegseks liiklemiseks ettenähtud ala, kus ehituslike või muude vahenditega on

vähendatud sõidukite kiirust ning mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud õueala liikluskorda

kehtestavate liiklusmärkidega.

17.4. STRATUM OÜ ekspertarvamuse (dtl 750–809) osast 2.6 „Olemasolev liikluskorraldus“

nähtub, et projekteerija koostas jagatud tänavaruumiga ala liikluskorralduse lähtuvalt standardist

EVS 843:2016. Ekspert märgib, et hetkel puudub liiklusseaduses sellekohane liiklusmärk,

mistõttu on jagatud tänavaruumiga alale sisenemine lahendatud ala märkidega, mis hoiatab

lähenemisest teelõigule, kus jalakäijad liiguvad sõiduteel (liiklusmärk 172), kehtestab suurima

lubatud sõidukiiruse 10 km/h (liiklusmärk 351) ja keelab peatumise ja parkimise (liiklusmärk

361). Asjatundja on leidnud, et liikluskorraldusvahendeid on kasutatud vastavalt liiklusseadusele

ning standardile EVS614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine.

17.5. Nimetatud tõenditest saab järeldada, et projekteerija nägi ette liiklusmärkide lahenduse, mis

vastab tellija lähteülesandele, seadusele ja standardile ega ole ka selles osas oma kohustusi

rikkunud.

III

18. Kuna projekteerija töö vastas tellija lähteülesandele ja ei sisaldanud projekteerimisvigu, ei

saa ehitajale ette heita, et ta ei informeerinud tööprojekti koostamisel ega ehitustööde tegemisel

tellijat põhiprojekti puudustest. Kuna hageja nõutud liiklusuuringu tegemisel puudus tähtsus, ei

pidanud ehitaja liiklusuuringu tegemise puudumisele tellija tähelepanu juhtima. Seetõttu ei ole

ka ehitaja oma kohustusi rikkunud.

17(18)

Samal põhjusel ei kohaldu riigihanke alusdokumendi osa 3 Tehniline kirjeldus p 1.1.2, mille

kohaselt vastutab töövõtja enda poolt koostatud tööprojekti õigsusele ja põhiprojekti vastavusele

ja inseneri kooskõlastus ei vähenda ega vabasta töövõtjat vastutusest (dtl 84).

19. Eeltoodu tõttu ei ole vajalik hinnata kahju hüvitamise teisi eeldusi, samuti poolte väiteid, mis

seonduvad projekteerija vastu esitatud nõude aegumisega.

IV

20. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb muuta maakohtu menetluskulude jaotust ja jätta maakohtu

menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

apellatsioonkaebuste rahuldamise tõttu samuti hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).

Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks

määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel

ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja

lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS §

177 lg-s 2 sätestatud korras.

21. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

18(18)