1-23-6929/123 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 1-23-6929 Määruse kuupäev

29. oktoober 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Velmar Brett, liikmed Juhan Sarv ja Heili Sepp Kohtuasi Stanislav Jankovskile KrMS § 267 lg 1 p 2 alusel rahatrahvi määramine Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2025. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Stanislav Jankovski kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe, määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

1. oktoober 2025, kirjalik menetlus

RIIGIKOHUS MÄÄRAB

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2025. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Riigikohtu 10. juuni 2025. a määrusega kindlaks määratud riigi õigusabi tasu Stanislav Jankovski kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus määras 10. märtsil 2025 Stanislav Jankovskile kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 267 lg 1 p 2 alusel rahatrahvi 300 trahviühikut ehk 2400 eurot. Trahv määrati selle eest, et süüdimõistetu käitus avalikul kohtuistungil, kus arutati tema tingimisi enne tähtaega vabastamist, kohtu suhtes lugupidamatult. Ta lahkus esmalt kohtu loata videoistungi ruumist, seejärel avas ukse ning karjus kohtu peale ebatsensuurselt. Isikut ei olnud võimalik enne hoiatada, kuivõrd ta ei soovinud kohtuga rääkida.

2. Maakohtu määruse vaidlustasid S. Jankovski ja tema kaitsja, kes taotlesid määruse tühistamist. Kinnipeetav taotles alternatiivselt trahvi vähendamist või selle osaliselt riigi kanda jätmist.

3. Tallinna Ringkonnakohus vähendas 14. aprillil 2025 rahatrahvi 1200 euroni. Kohtukolleegiumi hinnangul ei arvestanud maakohus trahvisumma suuruse puhul süüdimõistetu halba majanduslikku olukorda, samuti seda, et vaimse tervise probleemide tõttu ei suuda süüdimõistetu stressiolukorras enda käitumist alati kontrollida. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Määruskaebuses taotleb kaitsja maaja ringkonnakohtu määruste tühistamist. Kaebuse kohaselt pole hinnatud objektiivselt kaitsealuse majanduslikku olukorda, terviseprobleeme ja osalist töövõimetust.

1-23-6929

2(3)

5. Prokuratuuri arvates on ringkonnakohtu määrus põhjendatud ja seaduslik. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. KrMS § 151 kohaselt arutab kohus kohtuasja ühtse tervikuna ning tagab võimalikult kiire lahendini jõudmise. Selleks peab kohtuistungit juhtiv kohtunik muu hulgas tagama ausa kohtumenetluse põhimõtete järgimise ja menetlusosaliste õiguste kaitse ega tohi lubada menetlusosalistel kohut eksitada ega menetlusõigusi kuritarvitada (KrMS § 266 lg 1).

7. Kohtute seaduse § 2 lg 3 järgi on kohtus keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise häirimisele. KrMS § 267 näeb ette vahendid kohtuistungi korda rikkuva isiku suhtes. Vaatamata paiknemisele kriminaalmenetluse seadustiku peatükis, mis reguleerib kohtulikku arutamist üldmenetluses, kohalduvad need sätted ka muudes menetlustes, kus korraldatakse kohtuistung.

8. KrMS § 267 lg 1 lubab olukorras, kus süüdistatav (seega ka süüdimõistetu ja kahtlustatav) rikub kohtuistungi korda ega täida kohtuniku või kohtukordniku korraldust, eemaldada ta kohtumääruse alusel ajutiselt või kogu istungi ajaks saalist (p 1) või kohaldada talle kuni 10 päeva aresti või rahatrahvi (p 2).

9. Kas ja missugust vahendit menetluse korrapärase toimimise tagamiseks kohaldada, on kohtuniku kaalutlusotsus, millesse kõrgem kohus reeglina ei sekku. Prokuröri, menetlusosalise esindajat, kaitsjat, muud menetlusosalist ja istungisaalis viibijat saab trahvida selle eest, et ta on käitunud kohtu suhtes lugupidamatult (KrMS § 267 lg-d 4 ja 5). Süüdistatavale pole seadusandja otsesõnu selle eest trahvi ette näinud (vrd KrMS § 267 lg 1). Eeltoodu ei tähenda, et kohus ei saa süüdistatava lugupidamatust takistada. KrMS § 266 lg 2 järgi peavad kohtumenetluse pooled ja teised istungisaalis viibijad täitma kohtu korraldusi tingimusteta. Järelikult saab kohus keelata edasise lugupidamatu käitumise ja kohustada süüdistatavat oma käitumist korrigeerima. Kui süüdistatav sellisele kohtu korraldusele ei allu, on kohus õigustatud isikut KrMS § 267 lg 1 p 2 alt 2 järgi trahvima.

10. Kõnealusel juhul lahkus süüdimõistetu hoolimata kohtu keelust videoistungi ruumist, lisaks karjus ta ukse vahelt kohtule ebatsensuurseid väljendeid. Järelikult oli täitmiskohtunik õigustatud süüdimõistetut kohtuistungi korra rikkumise eest trahvima.

11. Siinjuures märgib kolleegium, et kui lugupidamatu käitumine seisneb kohtu solvamises (nagu praegusel juhulgi), siis võib see olla karistusseadustiku § 305 järgi väärtegu, millele kohus saab reageerida väärteoteate esitamisega. Istungisaalis viibija korrarikkumine võib täita ka mõne muu süüteokoosseisu ja tuua seega lisaks KrMS §-s 267 ette nähtud korratagamisvahendi kohaldamisele kaasa väärteovõi kriminaalmenetluse.

12. Sama teo osas nii menetlustrahvi kohaldamine kui ka süüteomenetluse toimetamine ei riku üldjuhul topeltmenetlemise ja -karistamise keeldu, sest menetlustrahv on meede istungi korra tagamiseks. See on nii aga tingimusel, et menetlustrahvi suurus ei viita selle karistuslikule iseloomule (vt ka Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) 22.12.2020, Gestur Jónsson ja Ragnar Halldór Hall vs. Island (68273/14 ja 68271/14), p-d 82, 92 jj). Topeltkaristamise keelu rikkumine tuleb kõne alla näiteks olukorras, kus kohus otsustab istungi korra rikkumisele reageerida KrMS § 267 lg 1 p 2 alusel arestiga. Ka menetlusrikkumise eest määratud lühiajaline arest vastab karistuse tunnustele (vt nt EIK 31.07.2007, Zaicevs vs. Läti (65022/01)), mistõttu välistab aresti kohaldamine isiku hilisema karistamise süüteomenetluses.

13. KrMS § 1381 lg 3 järgi võib isikule rahatrahvi määrata üksnes siis, kui talle on tehtud trahvihoiatus, välja arvatud juhul, kui eelnev hoiatamine ei ole võimalik või mõistlik.

1-23-6929

3(3) Trahvihoiatuseta trahvimine võib olla kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine (nt RKKK 05.05.2020, 1-19-7121/38, p 8). Seadus ei näe ette, millises vormis trahvihoiatus teha tuleb, kuid see peab hoiatatavale olema üheselt arusaadav. Trahvihoiatus võib olla suunatud isikule, kes on juba alustanud teoga, mille eest võib trahvi määrata, või kelle suhtes on kahtlus, et ta võib sellise teo toime panna. Trahvihoiatuse adressaadiks võivad aga olla ka teised istungisaalis viibijad. Isikut ei pea hoiatama iga rikkumise eest eraldi. Kas hoiatamine on võimalik või mõistlik, on trahvi kohaldava kohtu hinnata. Kui kohus peab võimalikuks kohaldada trahvi ilma eelneva hoiatamiseta, tuleb trahvimääruses põhjendada, miks ei olnud hoiatamine võimalik või mõistlik.

14. Menetlustrahvi suurus saab olla kuni 3200 eurot, kui kriminaalmenetluse seadustikus pole ette nähtud teisiti (KrMS § 1381 lg 1 esimene lause). Rahatrahvi suurust määrates arvestab kohus või eeluurimiskohtunik isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid (ls 2). Seega, erinevalt süüteokaristuse kohaldamisest pole menetlustrahvi suuruse määramisel põhirõhk mitte rikkumise raskusel (teosüü suurusel), vaid trahvi eeldataval mõjul isiku edasiste korrarikkumiste ärahoidmisele. Et rikkumise raskus võib siiski mingil määral mõjutada menetlustrahvi suurust, viitab KrMS § 1381 lg 1 teises lauses kasutatud väljend muud asjaolud.

15. Eeltoodut arvestades nõustub kolleegium ringkonnakohtuga, et menetlustrahvi määramine süüdimõistetule oli põhjendatud. Kuigi maakohus jättis hindamata isiku varalise seisundi ja arvestas trahvi alusetult trahviühikutes, on ringkonnakohus need vead parandanud. Määruskaebuses loetletud puudusi trahvimääruses ei esine. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2025. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

16. Riigikohus määras 10. juunil 2025 Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid OÜ-le 43 eurot ja 92 senti (sh käibemaks 7 eurot ja 92 senti) tasu Stanislav Jankovskile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt jääb see kulu süüdimõistetu kanda. (allkirjastatud digitaalselt)