2-24-19728/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

29.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-19728

Kohtuasi

O.F-i hagi O.W vastu kinkelepingu järgi saadud

kinnisasja tagastamise ja kinnistusraamatu kande

muutmise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.09.2025 määrus (hagi menetlusse

võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

O.F-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja O.F (isikukood XXX), lepingulised esindajad

jurist Janika Drobot ja vandeadvokaat Oksana Morozova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 08.09.2025 määrus muutmata.

2. Jätta O.F-i määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisest tingitud kulud jätta O.F-i kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad teiste menetlusosaliste menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-24-19728

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O.F (hageja) esitas 31.12.2024 Harju Maakohtule hagi O.W (kostja) vastu, milles palus

välja nõuda kostjalt ½ korteriomandist aadressil XXX, Tallinnas, registriosa nr 14340301 ja ½

korteriomandist aadressil XXX/1, registriosa nr XXXXXXXX. Hageja palus kohustada

kostjat andma nõusolekud kinnistusraamatu kannete parandamiseks, mille järgi kantakse

mõlema korteriomandi kaasomanikuna kinnistusraamatusse O.F ½ ja O.W ½.

2. Hagiavalduse kohaselt oli hageja koos abikaasaga korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn

omanik alates 12.03.2001. Hageja koos abikaasaga kinkis selle korteriomandi 04.03.2013 oma

pojale, s.o kostjale. Korteriomand koormati isikliku kasutusõigusega kinkija kasuks. Hageja

pere soovis ja kostja nõustus sõlmima 05.09.2019 notariaalse lepingu, mille sisuks oli

korteriomandi kaheks korteriomandiks jagamise kokkulepe. Selle tehinguga jagati

korteriomand aadressil XXX kaheks korteriomandiks: XXX ja XXX/1. 05.09.2019 tegi

hageja kostjale volikirja korteriomandi jagamise tehingu tegemiseks. 02.05.2024 hageja

abikaasa suri. Peale hageja abikaasa (kostja ema) surma pooltevahelised suhted halvenesid,

kostja ei arvestanud hagejaga ja tegi kõik võimaliku, et hageja koliks korterist välja. Hageja

kinkis koos abikaasaga kostjale korteriomandi, kuna seda soovis hageja abikaasa. Kostja elas

oma perega samas korteris ja abikaasa arvas, et kostja hakkab hageja eest hoolitsema. Hageja

ei olnud suuteline reaalselt tekkinud olukorda hindama ega osanud sellist olukorda ette näha,

et kostja hakkab hageja suhtes tulevikus pahatahtlikult ja lugupidamatult käituma.

3. Hageja sai teada, et kostja käis ilma tema nõusolekuta notari juures ja kustutas kande

korteriomandil XXX, Tallinnas hageja isikliku kasutusõiguse kohta. Kostja pani

korteriomandid müüki. Hageja tegi 11.07.2024 notariaalse avalduse, millega tunnistas

kehtetuks 05.09.2019 kostjale antud volikirja. Hageja abikaasa jäi kaks aastat tagasi haigeks ja

oli tihti Venemaal ravil. Sellel perioodil, kui hageja oli koos abikaasaga Venemaal, kasutas

kostja ära abikaasa kontol olevat raha, kuhu laekus ka kostja pension. Selliselt rikkus kostja

kinkelepingu tingimusi ning ei täitnud oma kohustusi, millest hageja sai teada peale

pärimistunnistuse kättesaamist pangast saadud info järgi. Kõik hageja abikaasa asjad on

korjatud mustadesse kottidesse ja pandud äraviskamiseks koridori. Kostja müüs koos oma

endise abikaasaga mööblit ja teisi asju Facebooki kontol. Hageja ei taha kostja kõrval elada,

kuna kostja käitub hageja suhtes jämedalt, kasutades vaimset ja füüsilist vägivalda. Hageja

püüdis kostjaga kokkuleppele saada ja broneeris notariaja 24.07.2024 kell 13, kuid kostja

sinna ei ilmunud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus keeldus 08.09.2025 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse

võtmisest, jättis hageja menetlusabi taotluse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

5. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole võimalik

taotletavat eesmärki saavutada.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 192 lg 1 kohaselt, kui lepingus osaleb ühel lepingupoolel mitu

isikut, võivad nad taganemisõigust teostada üksnes ühiselt. Kui taganemisõigus lõpeb ühe

taganemiseks õigustatud isiku jaoks, lõpeb see ka ülejäänud isikute jaoks. VÕS § 270 lg 1

esimese lause kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil

ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. VÕS § 270 lg 2 näeb

ette, et kui kinkija sureb enne VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist, lähevad lg-s 1

2-24-19728

nimetatud õigused tähtaja ülejäänud ulatuses üle tema pärijatele. Pärijad võivad

kinkelepingust taganeda VÕS § 270 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul üksnes juhul, kui

kingisaaja põhjustas kinkija surma tahtlikult ja õigusvastaselt või takistas teda lepingust

taganemast.

7. Hagile lisatud kinkelepingust nähtub, et hageja ja hageja abikaasa Q kinkisid ühiselt nende

ühisomandis oleva Tallinna linn, XXX korteriomandi kostjale. Hageja ja tema abikaasa ei

saanud üksi käsutada oma osa ühisvaras. Hagejal ja Q-l on võimalik ka kinkelepingust

taganemisõigust teostada üksnes ühiselt. Maakohus tegi pärimisregistri kande järgi kindlaks,

et Q pärijad on O.F , Z, O.W , F, C ja N. Käesoleval juhul on hagi esitanud üksnes hageja.

Maakohus selgitas, et VÕS § 270 lg 2 teise lause kohaselt saaksid Q pärijad kinkelepingust

taganeda vaid juhul, kui kingisaaja põhjustas kinkija surma tahtlikult ja õigusvastaselt või

takistas teda lepingust taganemast. Hagi kohaselt jäi hageja abikaasa kaks aastat tagasi

haigeks. Hageja ei ole VÕS § 270 lg 2 alustele tuginenud.

8. Kuivõrd maakohus hageja hagil edulootust ei näinud, siis ei pidanud maakohus vajalikuks

määrata hagejale tähtaega hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks ega andnud hagejale ka

menetlusabi.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

9. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud määrus ja võtta esitatud

hagi menetlusse.

Hageja arvates on maakohus põhjendamatult välja selgitanud hageja abikaasa pärijad ning

leidnud üllatuslikult, et praegusel juhul kehtib kinkelepingust taganemisele VÕS §-s 270

nimetatud piirang. Kuni hageja abikaasa surmani ei esinenud kinkelepingust taganemise

eeldusi ja hageja abikaasal ei tekkinud päritavat taganemisõigust, mistõttu ei ole ka pärijatel

vastavat õigust. Taganemisõigus on tekkinud vaid hagejal ja selline taganemisõigus ei ole

mitte kellegagi jagatud.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus

§-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

12. Maakohus keeldus hageja hagiavaldust menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel,

mis võimaldab jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja

seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kui kohus

leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, on tal

kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (nt RKTKm 21.12.2016, 3-2-1-120-16, p 16).

Kolleegiumi hinnangul põhjendas maakohus oma menetluslikku otsustust piisavalt.

Vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust

selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS

§ 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust neid kõiki ei korda.

2-24-19728

13. Maakohus leidis õigesti, et hagiga ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada. Hagis

esitatud asjaoludest tulenevalt on hageja koos oma abikaasaga sõlminud 04.03.2013 kostjaga

kinkelepingu VÕS § 259 mõttes. Kinkelepingu kohaselt on hageja ja tema abikaasa ühiselt

kinkinud kostjale korteriomandi, kinkeleping on täidetud. Hagiavalduse kohaselt suri hageja

abikaasa 02.05.2024, ja hageja sooviks on tagasi saada kostjale kingitud korteriomand.

31.07.2024 esitas hageja kostjale 04.03.2013 kinkelepingust taganemise avalduse.

14. Kui kinkeleping on täidetud, siis võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu

rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 p-des 1–3 ettenähtud juhtudel.

Kinkelepingust taganemise piirangud on sätestatud VÕS §-s 270. Kuna hageja ja hageja

abikaasa kinkisid kostjale nende ühisvarasse kuulunud korteriomandi ühiselt, siis oleksid nad

VÕS § 192 lg-st 1 tulenevalt saanud kinkelepingust taganeda üksnes ühiselt. Taganemisõigus

kuulub samal poolel olevatele isikutele ühiselt, tegemist on õiguse ühisusega asjaõigusseaduse

§ 70 lg 7 mõttes (VÕS I komm (2016), § 192, p 4). VÕS § 192 lg 1 alusel on taganemisõigus

praegusel juhul terviklik ja seda ei saa kasutada selliselt, et üks abikaasa taganeks ühiselt

sõlmitud lepingust. Asjaolust, et hageja abikaasa suri 02.05.2024 ning kui ka hageja väidetel

selle ajani kinkelepingust taganemiseks alust ei olnud, ei muutu taganemisõiguse terviklikkus,

st, et kinkijad, kes ühiselt kinkisid oma ühisvaras oleva korteriomandi, saavad sellest

kinkelepingust ka taganeda vaid ühiselt. Asjaolust, et hageja sooviks kinkelepingust tagasi

vaid tema osa hageja ja hageja abikaasa ühisomandist, ei anna hagejale õigust ühise õiguse,

mis on terviklik, jagamiseks hageja kirjeldatud viisil. Hagejale ei tulene abikaasa surma tõttu

õigust üksinda kinkelepingust taganeda, vaid hageja surnud abikaasa taganemisõiguse pärivad

hageja abikaasa pärija(d). Pärijate õigus kinkelepingust taganeda on reguleeritud VÕS §-s

270. Olukorras, kus hageja tõi hagiavalduses esile, et tema abikaasa, kellega koos nad ühiselt

kinkisid kostjale korteriomandi, on surnud, ja hageja soovib taganeda sellest kinkelepingust,

sai maakohus eeldada, et hageja surnud abikaasa vara, sh õiguse kinkelepingust taganeda,

pärivad pärijad. Seetõttu on maakohus põhjendatult kontrollinud hageja abikaasa vara pärijaid

pärimisregistri andmetele tuginedes. Hageja saab praegusel juhul teostada kinkelepingust

taganemisõigust üksnes koos pärijatega (VÕS § 192 lg 1). Hageja pärijana ja teised pärijad

saaksid kinkelepingust taganeda vaid juhul, kui esineksid VÕS § 270 lg 2 teises lauses

sätestatud alused, milliste esinemisele hageja tuginenud ei ole.

15. Seega ei saaks kostja vastu esitatud haginõudeid hagis esitatud asjaoludel rahuldada.

Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus õigesti TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse

võtmast ning praegusel juhul ei olnud vajadust määrata hagejale muude hagiavalduses olevate

puuduste kõrvaldamiseks tähtaega.

Menetluskulude jaotus

16. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud jätta hageja kanda. Kuivõrd kostjat ei ole veel menetlusse kaasatud, puuduvad

kostjale hüvitatavad menetluskulud.

17. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 372 lg 5 esimese lause ja § 696 lg 1 teise

aluse alusel. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)