2-25-7827/7 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-7827

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja

koht

28.10.2025, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-7827

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi G.S. vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Revensen OÜ (registrikood: 16625699; aadress:

XXX, 10145 XXX; e-post:);

Hageja volitatud esindaja: Irina Vassiljeva (e-post

Kostja: G.S. (isikukood: XXX; aadress: XXX-i, xxxxx

xxxxxx maakond; e-post:).

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hagist loobumine.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-7827 Revensen OÜ hagis G.S. vastu võla

nõudes.

3. Tagastada hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivst, s.o 50

(viiskümmend) eurot. Riigilõiv tagastada hageja Revensen OÜ arvelduskontole

nr EE437700771008684964 selgitusega „Revensen OÜ hagi G.S. vastu“.

4. Muud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Revensen OÜ esitas 21.05.2025 Tartu Maakohtu hagiavalduse G.S. vastu võla nõudes.

Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja laenulepingust nr Y230511151

tuleneva põhivõlgnevuse 98,57 eurot, intressi 4,27 eurot, lepingu hooldustasu 10,68 eurot,

sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 11,79 eurot, samuti

edasiulatuv viivis lepingujärgses määras (s.o 26 % aastas) kuni põhinõude tasumiseni.

2. Kostja kinnitas 02.06.2025 menetlusdokumentide kättesaamist, kuid hagiavaldusele

vastanud ei ole.

3. Kohus täitis 03.09.2025 kirjaga selgitamiskohustust ning andis hagejale tähtaja täiendavate

seisukohtade ja tõendite esitamiseks.

4. Hageja esitas 01.10.2025 kohtule täiendava seisukoha, kus selgitas vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist. Menetlusdokumendi punktis 13 on hageja märkinud, et kui

kohus jõuab järeldusele, et kostja maksevõimet ei võetud täielikult arvesse ja esmane

laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtteid, esitab hageja kohtule taotluse

hagist loobumise kohta ning taotleb ½ osas riigikõivu tagastamist (s.o summas 50 eurot).

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagist loobumine

tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada TsMS 429 lg 1 alusel. Hagist loobumine on

kooskõlas TsMS § 429 sätetega.

6. Käesolevas asjas on keskseks küsimuseks, kas esialgne laenuandja Ühisraha OÜ järgis

kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

6.1 Krediidi kulukuse määr

Kõigepealt tuleb kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr (VÕS § 406 lg 1)

on olnud seadusega kooskõlas. VÕS § 406² lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping

tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti

Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda.

Kohus tuvastas, et 12.05.2023 seisuga oli eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse

määr 15,31%, mistõttu seadusjärgne ülempiir oli 45,93%. Lepingu nr Y230511151 puhul oli

krediidi kulukuse määr 45,06%, st see jäi VÕS § 4062 lg 1 alusel kehtestatud piirmäära

piiridesse.

6.2 Vastutustundliku laenamise põhimõte ja krediidivõime hindamise kohustus

Tarbijakrediidilepingute vaidluste lahendamisel tuleb kohaldada lisaks siseriiklikule õigusele

ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2008/48/EÜ ning selles ja Euroopa Kohtu

praktikast (nt C-679/18, p-d 20–23) tulenevaid põhimõtteid. Euroopa Kohus on rõhutanud, et

kohus peab omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, isegi kui tarbija ei ole vastuväidet esitanud.

Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt

võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline

(VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab

krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust

varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg

1, VÕS § 4034 lg 13).

Tarbijal on küll VÕS § 403⁴ lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 403⁴ lg 4 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS)

§ 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud

andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada

(RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3).

Riigikohus on lahendis nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta

omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:



tarbija sissetulekud ja nende regulaarsus;



varalised kohustused, sh finantskohustused ja majapidamiskulud;



varasem maksekäitumine;



maksekohustuste võimaliku suurenemise mõju.

Kui krediidiandjal puudub nende näitajate kohta teave ja seda ei saa andmekogudest hankida,

tuleb see küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

6.3 Laenuandja tegevuse hindamine

Kohus on seisukohal, et esialgse laenuandja (Ühisraha OÜ) poolt kasutatud andmete

kogumise ja analüüsi viis ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, mis reguleerivad tarbija

krediidivõimekuse hindamist.

Hageja enda selgitused näitavad, et andmed on saadud automatiseeritud Accountscoring

teenuse kaudu, mille vahendusel laenutaotleja pangakonto andmeid kogutakse ja

analüüsitakse automaatselt. Kohtule ei ole esitatud laenusaaja pangakonto väljavõtet algsel

kujul (st otse andmeallikast), vaid laenuandja kopeeris teenuse kaudu saadud andmed ja

kandis need edasi oma süsteemi, kus neist koostati koondtabel. Sellise andmetöötluse korral

puudub võimalus kontrollida, kas esitatud andmed vastavad tegelikele kontotehingutele ja kas

kõiki tehinguid on arvesse võetud. Andmete edasikandmine teise süsteemi välistab nende

usaldusväärse kontrollimise ning võib põhjustada ebatäpsusi või moonutusi. Käesoleval juhul

ei ole väljaminekute jaotus piisavalt selge, et võimaldaks saada usaldusväärset ülevaadet

kostja tegelikust kulustruktuurist ja majanduslikust olukorrast, samuti puudub seos laenusaaja

tegelike kuluharjumuste, ülalpeetavate arvu ja elamiskuludega.

Hageja esitatud andmetest nähtub, et Accountscoring-analüüsi kohaselt olid kostja keskmised

kommunaalkulud 81 eurot kuus. Selline näitaja ei ole realistlik ega vasta Eestis üldlevinud

elamiskulude tasemele. Ka laenuandja enda koostatud laenumemo kohaselt arvestati

majapidamiskuludeks 450 eurot, mis viitab sellele, et laenuandja ei pidanud automaatanalüüsi

tulemusi usaldusväärseks. Sellest järeldub, et krediidivõimekust ei hinnatud tegelike ja

kontrollitud andmete põhjal, vaid tugineti algoritmilisele üldistuslikule hinnangule. Hageja

esitatud koondtabel ei võimalda näha sissetulekute ja väljaminekute omavahelist seost ega

tuvastada, millised summad pärinesid töö- või peretoetustest ning millised uutest laenudest.

Selline koondvaade ei anna teavet kostja maksekäitumise stabiilsuse kohta.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et krediidiandja ei järginud VÕS § 403⁴ lg 2 esimeses

lauses nõutavat hoolsuskohustust ning ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõttest

tulenevat nõuet hinnata tarbija krediidivõimet piisaval ja usaldusväärsel viisil.

7. Kohus selgitab, et TsMS §-ile 432 kohaselt ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle kui menetlus on lõpetatud. Kui

menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti.

Menetluskulud

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja

loobub hagist. Hageja tasus hagi esitamiselt 100 eurot riigilõivu. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel

tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele

tuleb pool tasutud riigilõivust tagastada Revensen OÜ arvelduskontole nr

EE437700771008684964, selgitusega „Revensen OÜ hagi G.S. vastu“.

Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik