2-17-9784/130 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 29. oktoober 2025

Tsiviilasja number

2-17-9784

Tsiviilasi

OÜ SPES EHITAL hagi Sihtasutus Narva

Linnaelamu vastu 20 256 euro ja viivise 20 256 euro

saamiseks

Sihtasutus Narva Linnaelamu vastuhagi OÜ SPES

EHITAL vastu 18 216 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 13. detsembri 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ SPES EHITAL ja Sihtasutuse Narva Linnaelamu

apellatsioonkaebused

Apellatsioonkaebuse hind

OÜ SPES EHITAL kaebus 22 207 eurot 87 senti

Sihtasutus Narva Linnaelamu kaebus 18 304 eurot 13

senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ SPES EHITAL (registrikood 12329716),

lepinguline esindaja Liudmila Bogdanova

Kostja Sihtasutus Narva Linnaelamu (registrikood

90003404), lepinguline esindaja Julia Tuštšenko

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 13. detsembri 2024. a otsus osas, milles kohus jättis

Sihtasutuse Narva Linnaelamu vastuhagi OÜ SPES EHITAL vastu

rahuldamata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Sihtasutuse

Narva Linnaelamu vastuhagi.

2. Mõista OÜ-lt SPES EHITAL Sihtasutuse Narva Linnaelamu kasuks välja 18

216 eurot.

3. Osas, milles Viru Maakohus rahuldas OÜ SPES EHITAL hagi osaliselt,

mõistes Sihtasutuselt Narva Linnaelamu OÜ SPES EHITAL kasuks välja 18

304 eurot 13 senti, jätta Viru Maakohtu 13. detsembri 2024. a otsus muutmata

ning tasaarvestada otsuse resolutsioonis poolte vastastikused nõuded kattuvas

osas, mõistes Sihtasutuselt Narva Linnaelamu kostjalt OÜ SPES EHITAL

kasuks välja 88 eurot 13 senti. Muuta seoses eelmärgituga ka maakohtu

määratud menetluskulude jaotust.

4. Sihtasutuse Narva Linnaelamu apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt, OÜ

SPES EHITAL apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

5. Lugeda Viru Maakohtu 13. detsembri 2024. a otsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

" 1. Rahuldada OÜ SPES EHITAL hagi osaliselt.

2. Välja mõista Sihtasutuselt Narva Linnaelamu OÜ SPES EHITAL kasuks

18 304 eurot 13 senti.

3. Jätta OÜ SPES EHITAL hagi Sihtasutuse Narva Linnaelamu vastu 20 256

euro viivise nõudes rahuldamata.

4. Rahuldada Sihtasutuse Narva Linnaelamu vastuhagi.

5. Välja mõista OÜ-lt SPES EHITAL Sihtasutuse Narva Linnaelamu kasuks

18 216 eurot.

6. Tasaarvestada resolutsiooni p-s 2 märgitud OÜ SPES EHITAL nõue

Sihtasutuse Narva Linnaelamu vastu (18 304 eurot 13 senti) resolutsiooni p-s

5 märgitud Sihtasutuse Narva Linnaelamu nõudega OÜ SPES EHITAL vastu

(18 216 eurot) ning tasaarvestuse tulemusema mõista Sihtasutuselt Narva

Linnaelamu OÜ SPES EHITAL kasuks välja 88 eurot 13 senti."

6. Jätta poolte menetluskulud mõlemas kohtuastmes poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ SPES EHITAL (hageja) esitas 26. juunil 2017 Viru Maakohtule hagi Sihtasutuse

Narva Linnaelamu (kostja) vastu 20 256 euro väljamõistmiseks. Hageja esitas menetluse

jooksul viivise nõude ja suurendas seda. Hageja 19. aprilli 2022. a menetlusdokumendi

kohaselt jäi hageja viivise nõudeks 20 256 eurot.

Hageja ja kostja sõlmisid 31. oktoobril 2016 töövõtulepingu nr 11 (töövõtuleping). Hageja

kohustus tegema aadressil Puškini 26 remondi. Kostja kohustus tasuma tehtud töö eest

kokku 57 408 eurot. Hageja vormistas tööde üleandmise-vastuvõtu aktid järgmiselt: akt nr

1 (novembri tööd), akt nr 2 (novembri-detsembri tööd) ja aktid nr 3 ja nr 4 (detsembri

tööd). Kostja tõi välja tööde puudused. Hageja kõrvaldas need. Kostja võttis vastu

üleandmise-vastuvõtu aktid nr 1-4 ja maksis hagejale tööde eest 34 704 eurot. Hageja

teatas 24. jaanuaril 2017 kostjale töövõtulepingu kohaselt tehtud tööde lõpetamisest. Tööde

lõplik ülevaatamine toimus 25. jaanuaril 2017, mil hageja andis kostjale lõpliku

üleandmise-vastuvõtu akti nr 3. Kostja keeldus selle allkirjastamisest ja tööde vastu

võtmisest. Hageja saatis 28. jaanuaril 2017 kostjale uuesti üleandmise-vastuvõtu akti nr 3

ja arve töö eest 20 256 eurot. Kostja keeldus 6. veebruaril 2017 akti allkirjastamisest ja

tagastas selle hagejale, kuna tööd ei olnud kostja arvates nõuetekohased. Kostja teatas

puudustest hilinemisega ega kirjeldanud neid piisavalt. Kuna kostja ei võtnud töid

tähtaegselt vastu, tuleb lugeda tööd kostja poolt 25. jaanuarist 2017 vastuvõetuks.

Kostja saatis hagejale tööde hindamise akti, mille kohaselt tuli tööd uuesti teha. Kostja

teatas 17. veebruaril 2017, et köögis tuleks PVC seinakate asendada keraamiliste

plaatidega ja põrandaplaadid tuleks samuti asendada (maht 320 m2). Kostjal ei ole alust

nõuda köögis PVC seinakatte asendamist keraamiliste plaatidega, kuna PVC seinakatte

paigaldamine kooskõlastati kostja esindajatega. Põrandaplaatide vahetamise nõue ei ole

põhjendatud.

Hageja pidi tööd üle andma 8. jaanuaril 2017, kuid andis üle 25. jaanuaril 2017. Hageja

ületas töö üleandmise tähtaega 17 päeva. Kostja saab nõuda leppetrahvi 1951 eurot 87

senti.

Vastuhagi ei oleks pidanud menetlusse võtmata, kuna see esitati hilinenult. Vastuhagi ei

ole põhjendatud ja on tõendamata. Osaühing ŠEKONAR (Šekonar) vahetas kostja soovil

põrandate plaadid, tegemist ei olnud puuduste kõrvaldamisega. Töövõtulepingu p 8.1.3 ei

saanud lepingu osaks. Isegi, kui see sai lepingu osaks, on see tühine tüüptingimus.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas 17.

septembril 2018 hageja vastu vastuhagi, milles palus mõista hagejalt kostja kasuks välja

hüvitise 18 216 eurot.

Hageja andis kostjale üle puudustega tööd. Hageja pidi paigaldama Puškini 26 ühiselamu

köögiruumide seintele gaasipliitide taha keraamilised plaadid või samaväärse materjali.

Hageja paigaldas PVC materjali, mis on tuleohtlik ja mida ei saa selleks kasutada.

Tegemist ei ole kulumiskindluse poolest keraamilise plaadiga samaväärse materjaliga.

Hageja pidi demonteerima vana põrandakate, aluse ette valmistama, paigaldama põranda

klinkerplaadid ja ääreliistud. Tööde üleandmisel ilmnesid järgmised puudused: plaadid

paigaldati viltu; nad on mõõtmetelt ja välimuselt erinevad, vuugid on eri laiusega, vuukide

täiteks kasutati erinevaid, osaliselt sobimatuid materjale, plaatidel on mustus ja segu

jäägid, vuugid täideti kohati silikoonhermeetikuga. Kuna hageja ei valanud piisavalt paksu

tasanduskihti, ei ole põranda alus tasane. Hageja tehtud seinte viimistlustööd ei vastanud

nõuetele. Kostja teavitas hagejat puudustest õigeaegselt. Hageja ei kõrvaldanud puudusi

talle selleks antud tähtaja jooksul. Kuna hageja ei kõrvaldanud puudusi, tellis kostja

puuduste kõrvaldamise Šekonarilt, kes puudused ka kõrvaldas. Šekonar tegi

põrandaplaatide vahetamisega seotud tööd 320 m2 suurusel pinnal 18 216 euro eest. Kostja

esitas hagejale hinna alandamise avalduse, milles avaldas puuduste tõttu hinda 18 216 euro

võrra. Kostja võib töövõtulepingu p 8.1.3. järgi puuduste kõrvaldamiseks kantud kulud 18

216 eurot hageja tasust maha arvata. Kui kohus leiab, et kostja ei saa töövõtulepingu p

8.1.3. alusel puuduste kõrvaldamiseks kantud kulusid hageja tasust maha arvata,

tasaarvestab kostja oma nõude hageja vastu puuduste kõrvaldamise kulude hüvitamiseks

hageja nõudega kostja vastu tasu saamiseks.

Hageja pidi kostjale tööd üle andma 8. jaanuaril 2017, kuid tegi seda 30. jaanuaril 2017, s.o

hilinenult. Kostja nõudis töövõtulepingu p 10.5 alusel hagejalt selle eest leppetrahvi 0,2%

lepingu hinnast iga hilinenud kalendripäeva eest, kokku 2181 eurot 51 senti.

Hageja viivisenõue on töövõtulepingu p 10.4 kohaselt aegunud. See tuleb jätta

rahuldamata.

Vastuhagi järgi rikkus hageja töövõtulepingut, kuna tema poolt kostjale üle antud

põrandate plaatimistööd olid puudustega. Hageja ei kõrvaldanud puudusi tähtaegselt.

Kostja lasi puudused Šekonaril kõrvaldada. Kostja nõuab hagejalt võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 646 lg 5 alusel nende kulude hüvitamist, mille kostja tasus Šekonarile hageja tehtud

töödes puuduste kõrvaldamise eest, s.o 18 216 eurot.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas 13. detsembri 2024. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 18 304 eurot 13 senti. Maakohus jättis hageja viivise nõude 20 256

eurot ja kostja vastuhagi rahuldamata. Maakohus jättis hagiga seotud menetluskuludest

55% kostja kanda ja 45% hageja enda kanda ning vastuhagiga seotud menetluskulud kostja

kanda.

Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: pooled sõlmisid töövõtulepingu ühiselamus

asukohaga A. Puškini tn 26, Narva remondi tegemiseks, hageja kohustus esitama

nõuetekohaselt teostatud tööd kostjale vastuvõtmiseks hiljemalt 8. jaanuaril 2017,

kokkulepitud tasu oli 57 408 eurot (käibemaksuga), pooled leppisid hiljem kokku, et 560

m2 asemel remonditakse 440 m2 ulatuses põrandaid, kostja võttis tööd vastu ja tasus

hagejale tehtud tööde eest 34 704 eurot, tasumata on 20 256 eurot.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja töövõtulepingu alusel tasumata tasu ja

sellelt arvestatud viivise. Hageja nõude alus on VÕS § 635 lg 1, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1.

Hageja esitas tasu nõude üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 3 nimetaud tööde eest. Pooled

leppisid kokku tööde ülevaatamises ja vastuvõtmises. Töövõtulepinguga kokkulepitud tööd

olid valmis. Hageja esitas tööd kostjale vastuvõtmiseks, ülevaatus toimus 25. jaanuaril

2017.

Maakohus leidis, et kostja teatas hagejale tööde puudustest õigeaegselt, kostja ei rikkunud

töövõtulepingu punkti 7.6. Hageja väitel esitas ta üleandmise-vastuvõtmise akti nr 3

kostjale 25. jaanuaril 2017 paberil, kuid kostja keeldus seda vastu võtmast. Kostja

keeldumine oli põhjendatud, kuna akt ei olnud nõuetekohane. Selle põhjal ei saanud

hinnata hageja üleantavate tööde sisu ega mahtu. Hageja väitis, et ta saatis üleandmise-

vastuvõtmise akti 25. jaanuaril 2017 kostjale e-kirjaga, ent ei tõendanud seda. Hageja

saatis 28. jaanuaril 2025 kostjale nõuetekohase akti. Kuna see oli laupäev, tuleb lugeda, et

kostja sai akti kätte 30. jaanuaril 2017, s.o esmaspäeval. Kostjal tuli hagejale puudustest

teatada seega hiljemalt 6. veebruaril 2017. Kostja tegigi seda. Kostja selgitas vastusena

hagejale, mis puuduste kõrvaldamist ta soovib, ning kirjeldas puudusi piisavalt. Kostja

loobus järgnevas kirjavahetuses siiski osade tööde osas puuduste kõrvaldamise nõudest.

Kostja jäi selle juurde, et köögis pliitide tagused seinakatted tuleks asendada ja põrandate

plaatimisega seonduvad puudused tuleks kõrvaldada. Kohus lähtus asja lahendamisel neist

puudustest.

Üleandmise-vastuvõtmise akti nr 3 punkti 8 järgi võttis kostja vastu järgmise töö:

ühisköökides gaasipliitide plaadi tüüpi materjalist seinakatete paigaldamine, 2 tükki, 100

eurot. Kostja teatas selle töö osas hagejale õigeaegselt töö puudustest. Hageja peab seega

tõendama, et töö vastas lepingutingimustele. Hageja pidi töövõtulepingu järgi paigaldama

gaasipliitide taha keraamilised plaadid või samaväärsest materjalist seinakatted. Kostja

käitumine oli hea usu põhimõttega vastuolus. Kostja võttis eelnevalt oluliste märkusteta

(oli vaid omanikujärelevalve märkus katte seinast lahtituleku kohta) vastu enamuse

seinakatte paigaldustöödest. Kostja teatas alles viimaste seinakatete paigaldamise järgselt,

et kasutatud materjal ei sobi, kuna tegemist ei ole kulumis- ja tulekindluselt keraamilise

plaadiga samaväärse materjaliga. Auditis täiendavalt väljatoodud lõigatud ääre kõverus ei

anna alust lugeda tasu tervikuna mitte tasumisele kuuluvaks. Hageja tasunõue üleandmise-

vastuvõtmise akti nr 3 p-s 8 märgitud 100 euro osas on seega sissenõutav.

Kostja kinnitas 20. septembri 2024. a vastuses, et üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 3

nimetatud töödest luges kostja vastuvõetuks akti punktides 1–4 ja 6–9 loetletud tööd.

Poolte esitatu põhjal puudub vaidlus ka akti p-s 10 märgitud kulude osas tööde

vastuvõtmises. Kostja ei võtnud üleandmise-vastuvõtmise akti nr 3 alusel vastu siiski

põranda remonditöid (plaatimistööd). Hageja ei tõendanud, et tema poolt üleandmise-

vastuvõtmise akti nr 3 alusel üleandmiseks esitatud plaatimistööd vastasid kokkulepitud

kvaliteedile. Samas põrandate remonttööde puudused ei olnud sellised, mis ei võimaldanud

remonditud põrandaid eesmärgipäraselt kasutada. Kostjal ei olnud põrandate remonttööde

kõrgendatud kvaliteedinõudele vastamise suhtes erilist ega äratuntavat huvi, mis

välistanuks sellele tingimusele mittevastava tööde vastuvõtmise. Üleandmise-vastuvõtmise

aktis nr 3 nimetatud põrandate plaatimistööd tuleb seega lugeda kostja poolt vastuvõetuks.

Hageja tasunõue üleandmise-vastuvõtmise akti nr 3 alusel on seega tervikuna sissenõutav.

Hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu 20 256 eurot, sh käibemaks.

Hageja viivisenõue 20 256 eurot on töövõtulepingu p 10.4 järgi aegunud. Hageja oleks

pidanud esitama viivisenõude 90 päeva jooksul alates 6. veebruarist 2017. Poolte vahel

sõlmitud viivisenõude aegumistähtaja lühendamise kokkulepe ei ole tühine tüüptingimus.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 145 lg 2 ei välista kokkuleppe kohaldamist.

Kostja ei rikkunud akti nr 3 vastuvõtmisel ja selle 30. jaanuaril 2017 esitatuks lugemisel

oma kohustusi. Viivise nõue jääb seega rahuldamata.

Hageja sissenõutavaks muutunud tasunõudest 20 256 eurot (käibemaksuga) tuleb maha

arvata kostja leppetrahvinõue hageja vastu 1951 euro 87 sendi ulatuses. Hageja esitas tööd

kostjale üleandmiseks 25. jaanuaril 2017, s.o hilinenult. Kostjal on töövõtulepingu p 10.5

alusel õigus nõuda hagejalt tööde tegemise või üleandmise tähtaegade ületamise eest

leppetrahvi kokkulepitud määras, s.o 0,2% lepingu hinnast iga hilinenud kalendripäeva

eest. Kostja võib nõuda hagejalt leppetrahvi seega 9. jaanuarist 2017 kuni 25. jaanuarini

2017, kokku 1951 eurot 87 senti. Järelikult on hageja õigus nõuda kostjalt tasu 18 304

eurot 13 senti.

Kostja väited töövõtulepingu hinna alandamise kohta ei ole põhjendatud ega tõendatud.

Hageja tasunõuet ei ole hinna alandamise tõttu põhjendatud seega vähendada.

Kostja palus vastuhagis mõista hagejalt kostja kasuks välja kahjuhüvitise 18 216 eurot.

Kostja nõude alus on VÕS § 646 lg 5 ja töövõtulepingu p 8.1.3. Töövõtulepingu p 8.1.3. on

töövõtulepingu osaks olev tüüptingimus, ent see ei ole tühine. VÕS § 646 lg 5 järgse nõude

eelduseks on, et kostjal on hageja vastu VÕS § 646 lg 1 alusel täitmisnõue, s.o õigus nõuda

hagejalt kas töö parandamist või uue töö tegemist. Tellija õigus nõuda täitmist on

välistatud, kui see põhjustaks töövõtjale ebamõistlikke kulutusi või põhjendamatuid

ebamugavusi.

Kohus tuvastas, et hageja poolt üleandmise-vastuvõtmise akti nr 3 alusel üleantud

plaatimistööd 2., 3., 5. korruse koridoris, 1., 2. köögis, valveruumis ja trepimademetel ei

vastanud kokkulepitud tingimustele. Kostja andis hagejale tähtaja tööde, sh plaatimistööde

puuduste kõrvaldamiseks. Hageja ei kõrvaldanud puudusi tähtaegselt. Kostja tellis

plaatimistööde ümbertegemise Šekonarilt.

Šekonar tegi põrandate plaatimistööd algusest peale uuesti. Hageja tehtud plaatimistööde

puudused ei ohusta tehtud töö säilimist ega too kaasa plaaditud põrandate

kasutuskõlbmatuks muutumist. Tegemist on vähemalt osaliselt n-ö visuaalsete puudustega:

plaadid on paigaldatud kõveralt, kasutatud on mõõtudelt ja välimuselt erinevaid plaate,

vuugilaiused ei ole ühtlased, plaatide pind oli seguga rikutud. Need puudused ei pruugi töö

kasutatavust mõjutada. Taolises olukorras oleks seega muude õiguskaitsevahendite (nt tasu

vähendamine, kahjunõude esitamine) kasutamisega kaasnevad kulud uue töö tegemise

kulust (5440 eurot (lisandub käibemaks) kuni 18 216 euro (käibemaksuga)) oluliselt

väiksemad. Kostjal ei olnud seega õigust nõuda hagejalt uue töö tegemist. Kuna kostjal ei

ole hageja vastu VÕS § 646 lg-s 1 sätestatud nõuet, ei ole tal hageja vastu VÕS § 646 lg 5

alusel kulutuste hüvitamise nõuet.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus

jättis hagi rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas. Hageja palub teha uue otsuse,

millega hagi täielikult rahuldada ja jätta nii maakohtu menetluse kui

apellatsioonimenetluse menetluskulud kostja kanda.

Maakohtu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Hageja palus kuulata tunnistajana üle

E.P.. Maakohus jättis taotluse selle taotluse läbi vaatamata. Hageja ei soovi siiski

tunnistajate ülekuulamist apellatsioonimenetluses.

Vastuhagi ei oleks pidanud menetlusse võtma. Seda ei esitatud tähtaegselt.

Hageja selgitas 19. aprillil 2022 viivisenõude esitamise õigust. Töövõtulepingus viivise

aegumise kohta sätestatut saab kohaldada, kui kostja oleks tööd vastu võtnud, kuid ei oleks

nende eest ikkagi tasunud. Töövõtulepingus viivise aegumise kohta sätestatu ei kohaldu.

Maakohus arvestas hageja nõudest põhjendamatult maha 1951 eurot 87 senti. Kostja ei

nõudnud seda summat vastuhagis.

5. Kostja palub jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Maakohtu otsus on hageja poolt vaidlustatud ulatuses põhjendatud. Hageja loobus

maakohtus tunnistaja ülekuulamise taotlusest. Vastuhagi esitati kohtu määratud tähtajaks,

enne eelmenetluse lõppemist, s.o tähtaegselt. Hageja ei paigaldanud osades ruumides

aluspõrandat, kuigi see oli hankedokumentides ette nähtud. Hageja paigaldas koridoris 2.,

3., 4. korrusel, ühisköökides 1., 2., 3. korrusel, korrapidaja teenistusruumis ja

trepimademetel põrandaplaadid (kokku 320 m2) ebaühtlaselt ja viltuselt. Šekonar pidi

seega vanu põrandaplaate eemaldama, ehitusjäätmed utiliseerima, ehitama uut

aluspõrandat ning paigaldama uued põrandaplaadid, mis tõi kaasa esialgse eelarve ja tööde

mahu olulise suurenemise. Viivise nõue on töövõtulepingu p 10.4 alusel aegunud. See jäi

põhjendatult rahuldamata.

6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega

mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 18 304 eurot 13 senti, jäeti vastuhagi 18 216 euro

saamiseks rahuldamata ning jäeti hagiga seotud menetluskuludest 55% kostja kanda.

Kostja palub teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, rahuldada vastuhagi ning jätta

menetluskulud hageja kanda.

Maakohus tuvastas põhjendatult, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: pooled

sõlmisid töövõtulepingu ühiselamus asukohaga A. Puškini tn 26, Narva remondi

tegemiseks, hageja kohustus esitama nõuetekohaselt tehtudtööd kostjale vastuvõtmiseks

hiljemalt 8. jaanuaril 2017, kokkulepitud tasu oli 57 408 eurot (käibemaksuga), pooled

leppisid hiljem kokku, et 560 m2 asemel remonditakse 440 m2 ulatuses põrandaid, kostja

võttis tööd vastu ja tasus hagejale tehtud tööde eest 34 704 eurot, tasumata on 20 256 eurot.

Maakohus tuvastas õigesti, et hageja poolt üleandmise-vastuvõtmise akti nr 3 alusel

üleantud plaatimistööd ei vastanud kokkulepitud kvaliteedile. Kostja andis hagejale tähtaja

töödes, sh plaatimistöödes, puuduste kõrvaldamiseks. Hageja ei kõrvaldanud puudusi

tähtaegselt. Kostjal oli õigus keelduda plaatimistööde vastuvõtmisest 28. jaanuari 2017. a

akti nr 3 alusel. Kuna hageja puudusi ei kõrvaldanud, ei muutunud hageja tasunõue

sissenõutavaks ning kostjal oli VÕS § 646 lg 5 ja töövõtulepingu 8.1.3 alusel õigus lasta

plaatimistööd parandada ning nõuda hagejalt sellega seotud kulude hüvitamist.

Maakohtu väide, et tellijal ei ole õigust nõuda VÕS § 646 lg 1 alusel ebakvaliteetse

viimistlustöö parandamist, on põhjendamatu. Töövõtulepingu esemeks olid plaatimistööd

ehk viimistlustööd, mis annavad ruumile lõpliku ilme ja mille puhul on töö kvaliteet

oluline. Plaatimistööde kvaliteet oli oluline lepingu tingimus. Hageja oli VÕS § 25

lõigetest 1 ja 2 tulenevalt kohustatud juhinduma kõigist ehitusvaldkonnas kehtivates

ehitusstandarditest ja -normidest, sh Ehitustööde Üldised Kvaliteedinõuded (RYL) 2013

nõuetest. Kui nõustuda maakohtu seisukohaga, et viimistlustööde kvaliteet pole oluline

lepingu tingimus, kuna viimistlustööde puudused ei mõjuta kasutatavust, muutub tellija

poolne kvaliteedi nõue olematuks ning teeb võimatuks hankemenetluses võrdlevate

pakkumiste hindamise.

Kuna pooled leppisid kokku tööde ülevaatamises ja vastuvõtmises, seejuures igakuiselt ja

selleks hetkeks valminud osade esitamisena, on tööde vastuvõtmiseks lisaks tööde

üleandmisele vajalik tellijale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti esitamine. Hageja ei

tõendanud, et ta esitas 25. jaanuaril 2017 kostjale nõuetekohaselt vormistatud üleandmise-

vastuvõtmise akti nr 3. Hageja saatis selle kostjale alles 28. jaanuaril 2017. Maakohus

leidis seega ekslikult, et leppetrahvi tuleb arvestada 17 päeva eest, s.o 25. jaanuarini 2017.

Leppetrahvi tuleks arvestada 27. jaanuarini 2017, kokku 2181 eurot 51 senti.

7. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu.

Maakohtu otsus on kostja poolt vaidlustatud ulatuses õige. Kostja oleks pidanud puudustest

teatama enne 1. veebruari 2017. Ta ei teinud seda. Hageja lähtus töid tehes töövõtulepingus

sisalduvast viitest tehnilistele tingimustele, mitte töövõtulepingus märgitud kõrgendatud

kvaliteedinõuetest. Kostja oleks pidanud kõrgendatud kvaliteedinõuded töövõtulepingus

paremini välja tooma. Hageja ei tasandanud seega enne plaatide paigaldamist põranda

alust. Tehnilised tingimused ei näinud seda ette. Kostja jättis hageja soovid probleemide

lahendamiseks tähelepanuta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 kohaselt

tühistada osas, milles maakohus jättis kostja vastuhagi rahuldamata. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab kostja vastuhagi ning mõistab hagejalt kostja

kasuks välja 18 216 eurot. Osas, milles maakohus rahuldas hageja hagi osaliselt, mõistes

kostjalt hageja kasuks välja 18 304 eurot 13 senti, tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.

Lähtudes TsMS § 445 lg 1 teisest lausest, tasaarvestab ringkonnakohus otsuse

resolutsioonis poolte vastastikused nõuded ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 88

eurot 13 senti. Seoses eelmärgituga muudab ringkonnakohus ka maakohtu määratud

menetluskulude jaotust. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, hageja

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2², esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Ringkonnakohus käsitleb esmalt hageja (põhi)hagi rahuldamist puudutavaid

apellatsioonkaebuste väiteid (I), seejärel kostja vastuhagi lahendamist puudutavat (II) ning

otsustab viimaks menetluskulude jaotuse üle (III).

I. 9. Maakohus leidis ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult, et hageja tasunõue

üleandmise-vastuvõtmise akti nr 3 alusel on tervikuna sissenõutav ning hagejal on õigus

nõuda kostjalt tasu 20 256 eurot, sh käibemaks. Muu hulgas nõustub ringkonnakohus

sellega, et kostja väited töövõtulepingu hinna alandamise kohta ei ole tõendatud. VÕS §

112 lg-st 1 tulenevalt saab hinda alandada võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise

väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Seda saab Riigikohtu praktika kohaselt

väljendada valemina: alandatud hind = eseme väärtus koos puudusega (mittekohase

täitmise väärtus) × kokkulepitud hind ÷ eseme väärtus puuduseta (kohase täitmise väärtus)

(nt RKTKo 12.04.2012, 3-2-1-32-12, p 11 koos selles viidatud kohtupraktikaga).

Eelmärgitut arvestades ei saa alandatud hinda leida puuduste kõrvaldamise maksumuse

lahutamisel kokkulepitud hinnast. Kostja ei ole asjas kohase ja mittekohase täitmise

väärtusi tõendanud. Kostja ei ole toonud esile ka asjaolusid, mis võimaldaksid VÕS § 112

lg 1 kolmandas lauses sätestatud erandi kohaldamist.

10. Hageja viivisenõude 20 256 eurot (ajavahemiku 25. jaanuar 2017 – 27. juuli 2018

eest) jättis maakohus põhjendatult rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna

selles osas alust maakohtu otsust muuta.

Hageja ei esitanud viivisenõuet töövõtulepingu (I kd, tl 5–8) p-s 10.4 sätestatud 90-

päevase aegumistähtaja jooksul. Maakohus leidis õigesti, et TsÜS § 145 lg 1 võimaldab

TsÜS § 146 lg 1 kohast üldist 3-aastast aegumistähtaega lühendada ning mõlema poole

majandustegevuses sõlmitud lepingu puhul on selline kokkulepe ka tüüptingimusena (VÕS

§ 35 lg 1) kehtiv. Samuti on maakohus vastanud otsuses hageja väitele, nagu kohalduks

töövõtulepingu p 10.4 ainult

vaidluse all mitteolevate tasunõuetele. Hageja

apellatsioonkaebuse väiteid ei anna alust asuda selles küsimuses maakohtust erinevale

seisukohale. Maakohtu otsuse põhjendused ei toeta kostja väidet, nagu oleks maakohus

nõustunud kostja taotlusega kohaldada töövõtulepingu punkti 7.4.

11. Maakohus arvestas hageja nõudest põhjendatult maha kostja poolt töövõtulepingu

punktide 10.5 ja 10.11 alusel nõutava 1951 euro 87 sendi suuruse leppetrahvi (hageja

apellatsioonkaebuses on seda ekslikult nimetatud viiviseks). Iseenesest on õige, et kostja ei

ole vastuhagis leppetrahvi nõudnud. Samas ei pidanud kostja kõnealust leppetrahvinõuet

tingimata vastuhagi vormis maksma panema ning võis seda teha ka tasaarvestuse

vastuväite esitamisega (nt RKTKo 27.04.2011, 3-2-1-23-11, p 11 ja selles viidatud

kohtupraktika).

Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuses märgituga, et kuna maakohtu

tuvastatu kohaselt esitas hageja nõuetekohaselt vormistatud tööde üleandmise-

vastuvõtmise akti nr 3 kostjale e-kirjaga alles 28. jaanuaril 2017, mitte 25. jaanuaril 2017,

siis tuleb leppetrahvi arvestada 19 päeva eest (9. jaanuarist – 27. jaanuarini 2017)

kogusummas 2181 eurot 51 senti, mitte 17 päeva eest (s.o kuni 25. jaanuarini 2017), nagu

leidis maakohus.

Maakohtu tuvastatu põhjal (eelkõige maakohtu otsuse p-d 28 ja 30), pakkus hageja kostjale

töid ülevaatamiseks 25. jaanuaril 2017, kuid üleadmise-vastuvõtmise akt ei olnud selleks

ajaks nõuetekohaselt vormistatud (see esitati 28. jaanuar 2017). Töövõtulepingu p 10.5

võimaldab nõuda leppetrahvi alternatiivselt kas tööde tegemise või tööde üleandmise

tähtaegade ületamise eest. Kuna leping on aga sõlmitud kostja tüüptingimustel, tuleb ka

punkti 10.5 tõlgendada VÕS § 39 lg 1 teise lause järgi kostja kui tingimuste kasutaja

kahjuks. Seetõttu ei saa ringkonnakohtu arvates pidada leppetrahvinõude arvestuse

seisukohalt määravaks mitte akti vormistamise hetke, vaid tööde valmimist.

12. Hageja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule ette tunnistaja E.P.i ülekuulamise

taotluse läbi vaatamata jätmist, kuid ei soovi siiski E.P.i tunnistajana ülekuulamist.

Eelmärgitut arvestades ei anna see maakohtu väidetav minetus alust vaidlustatud otsuse

muutmiseks (TsMS § 631 lg 1). Ringkonnakohus märgib samas, et asja materjalidest

nähtuvalt loobus hageja 14. märtsi 2018. a istungil tunnistaja E.P.i ülekuulamise taotlusest

(II kd, tl 48), mistõttu ei olnud maakohtul vaja hageja seda taotlust sisuliselt lahendada.

II. 13. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendamatult rahuldamata kostja

vastuhagi.

14. Kostja nõuab vastuhagis hagejalt kulude hüvitamist, kokku 18 216 eurot, mille kostja

tasus kolmandale isikule (Šekonarile) hageja tehtud töödes puuduste kõrvaldamise eest.

Vastuhagi on suunatud hageja nõuete tasaarvestamisele (TsMS § 373 lg 1 p 1). Enda nõude

alusena viitab kostja VÕS § 646 lg-le 5.

Ringkonnakohtu hinnangul võiks vastuhagi selles esitatud asjaoludel (kui need leiavad

tõendamist) VÕS § 646 lg 5 alusel rahuldamisele kuuluda. Viitatud sättest tuleneb, et kui

tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib

tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike

kulutuste hüvitamist. VÕS § 646 lg 5 kohaldamise eeldusena peab tellijal olema sama

paragrahvi lõikest 1 tulenev nõue, s.o õigus nõuda töövõtjalt kas töö parandamist või uue

töö tegemist (nt RKTKo 17.11.2023, 2-20-18112/35, p 12.1; RKTKo 23.11.2016, 3-2-1-

112-16, p 19). Nõude rahuldamine eeldab, et tellija nõuab õigustatult parandamist ja

töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul (RKRKo 08.11.2017, 2-15-6034/75, p 29;

RKTKo 02.03.2015, 3-2-1-145-14, p 28). Samuti annab poolte vahel sõlmitud

töövõtulepingu punkt 8.1.3 kostjale õiguse lasta puudustega töö parandada ning ja nõuda

töövõtjalt sellega seonduvate kulutuste hüvitamist.

15. Ringkonnakohtu arvates tuvastas maakohus vastuhagi lahendamisel olulised asjaolud

õigesti, vastupidist kostja apellatsioonkaebuses ka ei väida. Ringkonnakohtu arvates tegi

maakohus aga nendest tuvastatud asjaoludest ebaõiged järeldused.

1. Maakohus tuvastas, et hageja poolt tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 3 alusel

üleantud plaatimistööd 2., 3., 5. korruse koridoris, 1., 2. köögis, valveruumis ja

trepimademetel ei vastanud kokkulepitud tingimustele (plaadid olid paigaldatud kõveralt,

kasutatud oli mõõtudelt ja välimuselt erinevaid plaate, vuugilaiused ei olnud ühtlased,

plaatide pind oli seguga ära rikutud). Samuti tuvastas maakohus menetlusnorme rikkumata,

et kostja andis hagejale tähtaja töödes, s.h plaatimistööde juures avastatud, puuduste

kõrvaldamiseks, kuid hageja jättis osutatud puudused tähtaegselt kõrvaldamata. Samuti

luges maakohus põhjendatult tuvastatuks, et kostja lasi Šekonaril parandada eelnimetatud

aktis nr 3 märgitud töid.

2. Maakohus jättis kostja nõude aga kokkuvõttes rahuldamata, kuna plaatimistööde

lepingutingimustele mittevastavust ei olnud võimalik tööde parandamisega kõrvaldada

ning tööd tuli uuesti teha, kuid maakohus ei pidanud uue töö kulude suurust mõistlikuks,

mis välistab kostja VÕS § 646 lg 1 esimeses lauses sätestatud nõudeõiguse ning omakorda

ka VÕS § 646 lg 5 kohase kulude hüvitamise nõude. Maakohus pidas uue töö tegemise

kulusid ebamõistlikuks põhjusel, et kõnealused puudused plaatimistöödes on väheolulised

ning ei mõjuta töö kasutusväärtust tellija (kostja) jaoks olulisel määral. Puudused

plaatimistöödes tõenäoliselt ei ohusta maakohtu järelduste kohaselt tehtud töö säilimist ja

ei too kaasa plaaditud põrandate kasutuskõlbmatuks muutumist ning puuduste kirjelduse

põhjal on vähemalt osaliselt tegemist n-ö visuaalse mittevastavusega, mis ei pruugi töö

kasutatavust mõjutada. Kirjeldatud olukorras oleksid muude õiguskaitsevahendite (nt tasu

vähendamine, kahjunõue) kasutamisega kaasnevad kulud maakohtu arvates uue töö

tegemise kulust oluliselt väiksemad. Ringkonnakohus maakohtu nende seisukohtadega ei

nõustu.

3. Iseenesest saab nõustuda maakohtuga, et tellija valikuõigus töö parandamise ja uue töö

tegemise nõude vahel on kitsendatud olukorras, kui tellija valik põhjustaks töövõtjale

ebamõistlikke kulutusi või põhjendamatuid ebamugavusi. Seejuures tuleb arvesse võtta ka

töö lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töö parandamise või uue töö tegemise

kulusid saab pidada ebamõistlikuks juhul, kui need ületavad tuntavalt parandamisest või

uue töö tegemisest tellija saadavat kasu (nt RKTKo 17.11.2023, 2-20-18112/35, p 12.1).

Samas ei ole põhjendatud maakohtu järeldus, et kostja (tellija) nõue puudustega tööde

ümber- või uuesti tegemiseks põhjustanuks hagejale (töövõtjale) ebamõistlikke kulusid või

põhjendamatuid ebamugavusi. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et plaatimistööde kui

viimistlustööde eesmärk on anda ruumile lõplik ilme ja selliste tööde puhul on töötulemuse

nõuetekohane visuaalne pool oluline tingimus, isegi kui sellega seotud puudused

(praegusel juhul kõveralt paigaldatud plaadid, paigaldatud plaatide erinev välimus,

ebaühtlased vuugilaiused, seguga rikutud plaatide pind) töö kasutatavust otseselt ei mõjuta.

Kui nõustuda maakohtu seisukohtadega, muutuks poolte kokkulepped viimistlustööde

kvaliteedi kohta lepingus sisutühjaks.

4. Maakohtu seisukoht, et muude õiguskaitsevahendite kasutamisega kaasnevad kulud

oleksid uue töö tegemise kulust oluliselt väiksemad, on üksnes oletuslik. Maakohus ei ole

seda järeldust nõuetekohaselt põhjendanud (TsMS § 436, § 442 lg 8). Nagu eelnevalt

märgitud, ei võimalda asja materjalid tuvastada põhjendatud tasu vähendamise ulatuse

seisukohalt olulist kohase ja mittekohase täitmise väärtuste vahet. Maakohus on võrdlusena

viidanud ka kahju hüvitamise nõudele, kuid vaidlustatud otsuse põhjendustest jääb

ebaselgeks, millist kahju hüvitamise nõuet on kohus silmas pidanud, sest järgnevalt märgib

maakohus otsuses ise, et kahju hüvitamine VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi alusel eeldab

samuti, et tellijal oleks töövõtja vastu VÕS § 646 lg-st 1 tulenev nõudeõigus.

5. Asja materjalidest ei nähtu, et plaatimistööde lepingutingimustele vastavus oleks olnud

võimalik saavutada väiksemate kuludega kui 18 216 eurot. Kostja esitatud tõenditest

nähtuvalt oli Šekonari hinnapakkumine puudustega plaatimistööde ümbertegemiseks

kolmest hinnapakkumisest kõige odavam (I kd, tl 180–183).

6. Seega kuulub kostja vastuhagi maakohtu tuvastatud asjaoludel rahuldamisele.

16. Vastuhagi rahuldamine ei anna siiski alust tühistada maakohtu otsust osas, milles

maakohus hageja (põhi)hagi osaliselt rahuldas. Kuna kostja on plaatimistööde puudused

lasknud ise kõrvaldada, ei saa kostja nõuda enam samade puuduste kõrvaldamist hagejalt.

Seetõttu ei saa kostja enam VÕS § 111 alusel keelduda puudustega töö eest tasumast (nt

RKTKo 03.06.2016, 3-2-1-18-16, p 16). Küll aga saab kostja tasaarvestada enda VÕS §

646 lg 5 kohase kulude hüvitamise nõude hageja tasunõudega. Vastuhagiga on kostja seda

ka teinud.

17. Eelmärgitut arvestades tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 18 216 eurot ning

tasaarvestada see otsuse resolutsioonis TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel kostjalt hageja

kasuks välja mõistetud 18 304 euro 13 sendiga. TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel

tasaarvestab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis poolte vastastikused nõuded ning

mõistab kokkuvõttes kostjalt hageja kasuks välja 88 eurot 13 senti.

18. Seonduvalt hageja väidetega märgib ringkonnakohus, et kostja ei esitanud vastuhagi

hilinenult. TsMS § 373 lg 1 võimaldab kostjal vastuhagi esitada kuni eelmenetluse

lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni. Kostja

esitas vastuhagi 17. septembril 2018 (II kd, tl 113–116). Selleks hetkeks oli maakohus

korra juba asja sisulise arutamise lõpetanud, kuid uuendas 8. mai 2018. a määrusega TsMS

§ 437 p 1 alusel asja arutamise (II kd, tl 85). Pärast uuendamist toimus veel kaks

kohtuistungit, kus kohus täitis mh eelmenetluse ülesandeid ning mõlemad pooled esitasid

mitmel korral täiendavaid seisukohti ja tõendeid. Lõpuks määras maakohus alles 1.

novembri 2024. a määrusega asja lahendamise TsMS § 403 lg 1 kohaselt kirjalikus

menetluses, määrates pooltele tähtaja, mille jooksul on neil võimalik esitada avaldusi ja

dokumente, ning kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja. Seega kostja ei viivitanud

põhjendamatult vastuhagi esitamisega ning vastuhagi menetlemine aitas kaasa asja õigele

lahendamisele.

III. 19. Kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks

läbivaatamiseks saatmata, muudab ta TsMS § 173 lg 3 esimese lause kohaselt vajaduse

korral vastavalt menetluskulude jaotust. Kuna praeguse otsusega rahuldatakse hageja hagi

osaliselt ning kostja vastuhagi täies ulatuses, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta

poolte menetluskulud maakohtu menetluses TsMS § 163 lg 1 kohaselt poolte endi kanda.

Apellatsioonimenetluse kulud peab ringkonnakohus samuti põhjendatuks jätta samast

sättest lähtudes poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)