3-25-3306/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3306

Määruse kuupäev

29. oktoober 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

Keimo Posti (Post) kaebus Tartu Vangla vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses pidevate

vanglasiseste ümberpaigutustega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Keimo Posti kaebus.

2. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates

määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Vangla kinnipeetav Keimo Post esitas 10. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule

kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt on kaebajat Tartu Vanglas viibimise ajal ümber paigutatud

vähemalt 40 korral, millega on alandatud kaebaja inimväärikust ja kahjustatud tema tervist.

Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja

taotluse riigi õigusabi saamiseks.

2. Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla 16. oktoobril 2025 Viru Vangla 2. oktoobri

2025. a vastuse nr 1-9/2-25/394-2 ja selle koostamise aluseks olnud pöördumise nr

1-9/2-25/394-1.

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus

kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast.

4. Kohus tõlgendab, et K. Post on esitanud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks. Vaatamata sellele, et kaebaja on kaebuse pealkirjas kajastanud ka

õigusvastasuse tuvastamise nõuet, ei käsitle kohus tuvastamisnõuet eraldiseisva kaebuse

nõudena, kuivõrd see pole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Tuvastamisnõue on hõlmatud

hüvitamisnõudega, kuna hüvitamisnõude raames hindab kohus ka vangla tegevuse

õiguspärasust.

5. Seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või

muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui

isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes

ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud (HKMS § 47 lg 2).

Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 järgi on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla

tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või

vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise

taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi

vaatamata jätnud.

6. Vanglas kinnipeetaval isikul tuleb kahju hüvitamise nõudega halduskohtusse pöördumiseks

läbida kohustuslik kohtueelne menetlus ning nõude tagastamise (läbi vaatamata jätmise)

korral kohtueelses menetluses loeb kohus kohtueelse menetluse läbituks vaid olukorras, kus

tagastamine (läbi vaatamata jätmine) on toimunud õigusvastaselt. Kui tagastamine (läbi

vaatamata jätmine) oli õiguspärane, ei ole kinnipeetaval kohtueelne menetlus nõuetekohaselt

läbitud.

7. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt esitas kaaskinnipeetav kaebaja esindajana 8. augustil

2025 vanglale kaebuse asjaoludega seonduva kahju hüvitamise taotluse, mille Viru Vangla

jättis 2. oktoobri 2025. a vastusega nr 1-9/2-25/394-2 läbi vaatamata. Kaebuse esitamine

kahju hüvitamiseks seonduvalt vanglasiseste ümberpaigutustega oleks lubatav vaid juhul, kui

taotlus on tagastatud (läbi vaatamata jäetud) ebaõigesti.

8. Viru Vangla jättis 2. oktoobri 2025. a vastusega nr 1-9/2-25/394-2 kaebaja nimel esitatud 8.

augusti 2025. a taotluse läbi vaatamata, kuna Tartu Vangla kodukorra p 1.13.3 kohaselt on

kinnipeetaval õigus esitada pöördumisi ainult enda nimel.

9. Kohus leiab, et vangla jättis kaebaja nimel esitatud taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata,

mistõttu ei ole kaebaja läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust.

10. Nagu vangla viitas ka oma 2. oktoobri 2025. a vastuses, siis on VangS § 15 lg-st 4

tulenevalt vanglateenistusel õigus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud

asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele. Vastavalt VangS §

15 lg-le 2 on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis: 1) ohustavad inimese julgeolekut;

2) sobivad eriti vara kahjustamiseks; 3) võivad ohustada vangla julgeolekut või korda; 4) ei

ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega; 5) raskendavad

oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või 6) nõuavad VangS § 31 lg 2 kohaselt

vanglateenistuse ametniku luba. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 48 järgi on esemeks asjad,

õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks.

11. Vangla selgitas 2. oktoobri 2025. a vastuses, et eelviidatud sätetest tulenevalt näeb Tartu

Vangla kodukorra p 1.13.3 ette, et kinnipeetaval on õigus esitada pöördumisi ainult enda

nimel. Kodukorra p 1.13.3 on sätestatud julgeoleku tagamiseks vanglas. Kinnipeetavate

vaheliste tehingute tegemise piiramist julgeoleku tagamise eesmärgil on põhjendatuks peetud

ka kohtupraktikas. Õigus esitada pöördumisi vaid enda nimel aitab tagada, et pöördumised

esitatakse isiku vabast tahtest. Vangla julgeoleku ja karistuse täitmise eesmärgi seab ohtu

olukord, kus vanglas viibivad kinnipeetavad sõlmivad tehinguid, mis ei ole kooskõlas mõlema

poole vaba tahtega, see omakorda on vastuolus lepinguvabaduse põhimõttega. Sellest

tulenevalt on põhjendatud kinnipeetavate vaheliste tehingute keelamine.

12. Kohus leiab, vangla põhjendused Tartu Vangla kodukorra p 1.13.3 kehtestamisel on

õiguspärased, kusjuures teise kinnipeetava nimel pöördumiste esitamise õiguse äravõtmine on

julgeoleku tagamise eesmärgil vajalik ka siis, kus üks kinnipeetav on nõus teist kinnipeetavat

esindama tasuta. Kuna praegusel juhul esitas kaebaja nimel vanglale taotluse teine

kinnipeetav, mis on vastuolus Tartu Vangla kodukorra p-s 1.13.3 sätestatuga, siis ei muuda

taotluse läbi vaatamata jätmist õigusvastaseks ka asjaolu, et vangla ei andnud kaebajale

taotluses esineva puuduse kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega. Olukorras, kus pöördumise on

vanglale esitanud teine kinnipeetav, on tegemist puudusega, mis ei ole kõrvaldatav.

Kõrvaldatava puuduse jaatamise korral muutuks Tartu Vangla kodukorra p 1.13.3 sisutühjaks.

13. Kohus selgitab kaebajale, et taotluse läbi vaatamata jätmine tähendab, et haldusorgan ei

kujunda seisukohta küsimuses, kas isikul on õigus tema poolt taotletule ning kas asjakohaste

õigust andvate normide eeldused on täidetud. Läbi vaatamata jätmisega haldusmenetlus

lõppeb, kusjuures selline otsus ei ole haldusakt (HMS § 43 lg 1 p 3). Eelnev tähendab seda, et

kaebajal endal on võimalik samas küsimuses taotlusega haldusorgani poole pöörduda.

14. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt tagastab kohus K. Posti kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4

alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.

15. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

16. Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et

kuna käesoleva määruse puhul on tegu asjas tehtava lõpplahendiga, siis jätab kohus taotluse

sel põhjusel menetlemata.

17. Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud muuhulgas riigi õigusabi taotluse talle esindaja

määramiseks käesolevas haldusasjas.

18. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi, ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui

asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

19. Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi

õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse,

millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk, mistõttu puudub kohtul alus arvata, et kaebaja ei

suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid

selgitada. Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus kaebust, kuna esineb

alus kaebuse tagastamiseks. Seega on tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja

võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

20. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus K. Posti taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1

p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)