3-24-3378/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karolin Soo

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

29.10.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3378

Haldusasi

X. Xi kaebus Terviseameti 14.11.2024 otsusele nr 6.1-

14/24/21 "Eriarsti lähtetoetuse andmisest keeldumine"

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X. X

Vastustaja – Terviseamet

Kaasatud haldusorgan – Sotsiaalministeerium

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks

rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Kohtuotsuse avaldamisel asendada füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed ning aadressi-

ja asukoha andmed tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 28.11.2025. Kui apellant ei

ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on

nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X on omandanud 31.01.2024 psühhiaatria eriala ning kantud 25.02.2024

tervishoiukorralduse infosüsteemi psühhiaatria eriarstina. Alates 26.02.2024 töötab X. X XXX

OÜ-s psühhiaatrina koormusega 0,8.

2. 07.10.2024 esitas X. X Terviseametile taotluse eriarsti lähtetoetuse saamiseks (digitaalse

kohtutoimiku lehekülg (dtl) 28).

3. 14.11.2024 otsusega nr 6.1-14/24/21 jättis Terviseamet rahuldamata X. Xi taotluse eriarsti

lähtetoetuse saamiseks põhjusel, et täitmata on tervishoiuteenuste korraldamise seaduses

(TTKS) § 54¹ lõike 3 punktis 1 sätestatud nõue, mille kohaselt peab eriarst töötama haiglavõrgu

kavas nimetatud haiglas (dtl 9 jj).

4. 13.12.2024 registreeris Tallinna Halduskohus X. Xi kaebuse Terviseameti 14.11.2024

otsusele nr 6.1-14/24/21 "Eriarsti lähtetoetuse andmisest keeldumine" (dtl 3 jj). X. X taotleb

ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist põhjendusel, et TTKS § 541 lõike 3

punktis 1 sätestatud tingimus eriarsti lähtetoetuse saamiseks on oma piirava iseloomu tõttu Eesti

Vabariigi Põhiseadusega (PS) vastuolus.

5. Kohus vaatas asja läbi kirjalikus menetluses, sh kaasas vaidlusaluse sätte eesmärgi

täpsustamiseks menetlusse Sotsiaalministeeriumi (SoM) (dtl 61).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

6. X. X leiab, et vaidlusalune 14.11.2024 otsus on õigusvastane kokkuvõtvalt järgmistel

põhjendustel:

6.1.

Tuginevalt TTKS § 542 lõike 7 alusel kehtestatud tervise- ja tööministri 16.08.2022

määruse nr 65 „Eriarsti ja õe lähtetoetus“ muutmise määruse (vastu võetud 16.08.2022)

seletuskirjale, ravimiseaduse ja tervishoiuteenuse korraldamise seaduse muutmise seaduse

(lähtetoetused) eelnõu 293 SE seletuskirjale toob kaebaja välja, et lähtetoetuse maksmise

eesmärgiks on vajadus tagada tervishoiuteenuse osutamine piirkondades, mis ei ole Tallinna

linn, Tartu linn ega nendega vahetult piirnev kohaliku omavalitsuse üksus. SoM poolt

Õiguskantsleri Kantseleile antud selgitust eriarsti lähtetoetuse maksmist haiglavõrgu

tugevdamise eesmärgil ei nähtu sellekohaste õigusaktide seletuskirjadest ning nimetatud selgitus

ei ole ka millegagi põhjendatud.

6.2.

PS § 28 kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele ning haiglavõrgustiku tugevdamist ei

saa pidada olulisemaks patsientidele tervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamisest. Piirkondades,

mis ei ole Tallinna linn, Tartu linn ega nendega vahetult piirnev kohaliku omavalitsuse üksus,

on suur puudus mitte ainult apteekrite ja õdede, vaid ka eriarstide järele. Õdedele lähtetoetuse

maksmise tingimusena on sätestatud tööle asumine haiglavõrgu kavas nimetatud haiglas või

üldarstiabi osutava tervishoiuteenuse osutaja juures väljaspool Tallinna linna, Tartu linna või

nendega vahetult piirnevas kohaliku omavalitsuse üksuses. Ka eriarstid vajavad samamoodi

õdede teenuseid. Arvestades lähtetoetuse maksmise eesmärki on põhjendamatu kohelda eriarste

õdedega ebavõrdselt ning kohustada neid lähtetoetuse saamiseks asuma tööle vaid haiglavõrgu

kavas nimetatud haiglas. Õe töökoha väljaspool haiglat asuva tervishoiuteenuse osutaja juures

loob üldjuhul arst. Lisaks ei saa haiglavõrgu tugevdamise eesmärk kaaluda üles patsientide

vajadusi tervishoiuteenuse kättesaadavuse osas. Ka peremeditsiini eriala omandanud arsti puhul

pole oluline millises vormis ta teenust osutab ning temale ega ka õele, proviisorile ega

farmatseudile ei ole lähtetoetuse saamise ühe tingimusena sätestatud just haiglavõrgu kavas

nimetatud haiglas töötamist.

6.3.

XXX asub Xxxx linnas ning alustava psühhiaatri leidmine selles piirkonnas on äärmiselt

keeruline ning eriarsti lähtetoetuse mittemaksmine teeb selle eluliselt peaaegu võimatuks.

Eriarsti lähtetoetus on meetmeks, mille abil on võimalik leevendada tervishoiutöötajate puudust,

mis on eriti suur just väljaspool tõmbekeskusi, so Tallinna ja Tartu linnas ning nende

lähiümbruses.

2 (7)

RaKS § 2 lõikest 2 ja §-st 36 nähtuvalt kohustub Tervisekassa ravikindlustusraha kasutamisel

lähtuma selle otstarbekast kasutamisest, sealhulgas riigi tervishoiupoliitika arengusuundadest.

Tervisekassa on ülalnimetatud kaalutlustest lähtuvalt sõlminud XXXega tervishoiuteenuse

osutamise lepinguid juba viimased 20 aastat ja teenindab patisente Tervisekassaga sõlmitud ravi

rahastamise lepingu alusel. Seega on Terviseameti hinnangul Xxxx linnas asuv XXX olnud

viimased 20 aastat osa riigi tervishoiupoliitika arengusuunast. XXXega ravi rahastamise

lepingute sõlmimine on osa riikliku tervishoiupoliitika ja tegevuse põhimõtetest. Sealjuures on

ühe ambulatoorse ravijuhu maksumus XXXes odavam kui XXX AS-s.

6.4.

XXX AS-s on oluline meekonna puudus psühhiaatria valdkonnas ning kahe statsionaarse

osakonna peale töötab seal vaid üks täiskohaga psühhiaater. Psühhiaatri värbamine X-X

tervishoiuasutusse on suur väljakutse ka talle eriarstilähtetoetuse maksmisel. XXXega sõlmitud

ravi rahastamise lepingutekaudu on tehtud psühhiaatria raviteenus X-X ravi vajavatele

inimestele oluliselt kättesaadavamaks.

6.5.

Eeltoodust nähtuvalt on eriarstile lähtetoetuse maksmise tingimusena täiendavalt

sätestatud tingimus, mis ei ole kooskõlas lähtetoetuse maksmise eesmärgiga ning millist

tingimust ei ole sätestatud samas olukorras olevale perearstile, õele, proviisorile ega

farmatseudile. Seega ei kohelda nimetatud erialadel töötavaid isikuid samas olukorras võrdselt

(PS § 12). Samuti ei ole see kooskõlas PS §-ga 28, kuna haiglavõrgustiku tugevdamise eesmärk

ei saa olla olulisem inimese õigusest tervise kaitsele.

6.6.

TTKS § 541 lõike 3 punktis 1 sätestatud tingimus eriarsti lähtetoetuse saamiseks on oma

piirava iseloomu tõttu õigusvastane. Nimetatud tingimuse põhiseadusega kooskõlas olemiseks

tuleks see sätestada analoogselt teistele tervishoiuteenuse osutajatele lähtetoetuse maksmise

tingimusega, st mitte piirata tööle asumist haiglavõrgu kavas oleva haiglaga.

Vastustaja seisukohad

7. Terviseamet ei nõustu kaebusega kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel:

7.1.

X. X ei ole asunud tööle haiglavõrgu kavas nimetatud haiglasse. Seega ei ole TTKS § 54¹

lõike 3 punktis 1 sätestatud tingimus täidetud ning Terviseametil ei olnud võimalik teha otsust

lähtetoetuse andmiseks. Eriarsti lähtetoetuse maksmise tingimus, mille järgi saab toetust vaid

see arst, kes asub tööle haiglavõrgu kavas nimetatud haiglas, on põhjendatud ja

põhiseaduspärane.

7.2.

Eriarsti, va perearsti, lähtetoetuse eesmärgiks on soodustada eriarstide tööle asumist

väljaspool Tallinna ja Tartu linna asuvates haiglavõrgu kavas nimetatud haiglates, mis on

elutähtsa teenuse osutajad (TTKS § 22 lg 41) ja mille kaudu tagab riik eriarstiabi ühtlase

kättesaadavuse. Igas maakonnas paikneb vähemalt üks haiglavõrgu haigla, mis vastutab

piirkonna elanike ravi kättesaadavuse eest. Haiglavõrgu kavas nimetamata tervishoiuteenuse

osutajatel sh Tervisekassa lepingupartneritel eelnimetatud kohustust ei ole.

7.3.

Terviseamet ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt on lähtetoetuse maksmise

eesmärgiks üldine vajadus tagada tervishoiuteenuse osutamine piirkondades, mis ei ole Tallinna

linn, Tartu linn ega nendega vahetult piirnev kohaliku omavalitsuse üksus. Sellist üldist

eesmärki õigusaktidest ega nende seletuskirjadest leida ei ole võimalik.

7.4.

Nii eriarstide kui õdede puhul näeb seadus ette lisakriteeriumid. Lähtetoetust ei maksta

mitte kõikidele perearstidele, kes asuvad tööle väljaspool Tallinna linna, Tartu linna või

nendega vahetult piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksuseid, vaid ainult neile perearstidele, kes

asuvad nimetatud piirkondades tegutsema perearsti nimistu alusel (TTKS § 541 lg 4). Õdedel on

sarnaselt eriarstidega võimalik taotleda lähtetoetust üksnes juhul, kui nad asuvad õena tööle

haiglavõrgu kavas nimetatud haiglas või üldarstiabi osutava tervishoiuteenuse osutaja juures.

3 (7)

7.5.

PS § 28 näeb ette igaühe õiguse tervise kaitsele, kuid ei pane riigile kohustust

tervishoiutöötajatele lähtetoetust maksta. Lähtetoetuse eesmärk on soodustada perearstide

nimistu alusel tegutsema asumist ja teiste eriarstide tööle asumist haiglavõrgu haiglates

väljaspool Tallinna ja Tartut ehk soodustada tervishoiutöötajaid tegema valikuid, mis aitavad

riigil tagada vajaliku arstiabi kõikides Eesti piirkondades.

Sotsiaalministeeriumi seisukoht (põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise

taotlus)

8. SoM on seisukohal, et TTKS § 54¹ lõike 3 punkt 1 on põhiseadusega kooskõlas

kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel:

8.1.

Kaebajal ei ole subjektiivset õigust taotleda vabatahtliku toetuse tingimuste laiendamist,

sest nende sisustamisel on riigil lai kaalutlusruum. PS § 28 alusel vastutab riik (normi adressaat)

tervishoiusüsteemi loomise ning tervishoiuteenuste rahastamise ja kättesaadavuse eest läbi

riiklikku tervishoiupoliitika kujundamise ja tervishoiuteenuste osutajate tegevuse põhimõtete

kehtestamise.

8.2.

Eriarstiabi tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamiseks on Vabariigi Valitsus

kehtestanud haiglavõrgu kava, milles on määratud avalikule sektorile (riigile või

omavalitsustele) kuuluvate haiglate loetelu. Haiglad ise ei saa otsustada, kas nad kuuluvad

haiglavõrku või mitte. Haiglavõrgu arengukava haigla vastutab oma piirkonna elanike

tervisevajadustele vastamise ja ravi kättesaadavuse eest vastavalt talle esitatud nõuetele. Riik

otsustab, millistes haiglates milliseid tervishoiuteenuseid osutatakse või võib osutada. Haiglad

peavad vastama kehtestatud miinimumnõuetele – peavad hõlmama nõutud erialasid ja vastava

eriala töötajaid. Siin tulebki appi lähtetoetus, et motiveerida eriarste asuma tööle just

haiglavõrgu kava haiglasse. Lähtetoetus on konkureerivaks alternatiiviks nii Tallinna ja Tartu

piirkonna haiglate kui ka erahaiglate ja välismaiste personalifirmade tööpakkumistele.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Vaidlusaluse otsusega otsustas Tervisamet eriarsti lähtetoetuse andmisest keeldumise

põhjusel, et X. Xil on täitmata TTKS § 54¹ lõike 3 punktis 1 sätestatud nõue, mille kohaselt

peab eriarst töötama haiglavõrgu kavas nimetatud haiglas (dtl 9).

10. Kaebaja ei vaidlusta, et vastustaja kohaldas olemasolevat normi seaduse kohaselt. Kaebaja

leiab, et TTKS § 541 lõike 3 punkt 1 ei ole PS paragrahvidega 11 (proportsionaalsus), 12

(võrdne kohtlemine) ja 28 (igaühe õigus tervise kaitsele) kooskõlas, kuna seab lähtetoetuse

saamise tingimuseks eriarstile tööle asumise TTKS § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu

kavas nimetatud ühes või mitmes haiglas, kuid teistele samas sättes nimetatud

tervishoiutöötajatele sama tingimust ette nähtud ei ole.

11. Võrdsuspõhiõiguse piiramine (see, et isikuid koheldakse erinevalt) ei ole iseenesest veel

selle põhiõiguse rikkumine (RKPJKo

02.05.2005 nr 3-4-1-3-05, p 20).

PS § 12 lõige 1 sätestab üldise võrdsuspõhiõiguse, mida piiratakse siis, kui sarnases olukorras

olevaid isikuid koheldakse erinevalt. Võrdsuspõhiõiguse riive põhiseaduspärasuse hindamiseks

tuleb esmalt määrata kindlaks võrdluse lähtekohad ja tuvastada võrreldavad grupid. Selleks

tuleb välja tuua võrreldavad grupid, millel on suurim ühisosa. Võrdsuspõhiõiguse riivega on

tegemist, kui kaebajat koheldakse halvemini kui võrdlusgruppi kuuluvaid inimesi (RKPSJKo

14.05.2025 nr 3-22-246/31, p 36 ja seal viidatud kohtupraktika).

12. PS § 12 lõikes 1 sätestatud üldine võrdsuspõhiõigus on lihtsa seadusreservatsiooniga, seega

piiratav igal põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel (RKPJKo 31.01.2025 nr 5-24-26/18, p

63).

4 (7)

12.1. Lähtetoetuse näol, mis aitab tagada riiklikku eesmärki tagada tervishoiuteenuse

kättesaadavus (PS § 28), on tegemist vabatahtliku toetuse maksmisega riigi poolt. Riigil ei ole

põhiseadusest ega seadusest tulenevat kohustust rahaliselt toetada tervishoiutöötaja tööle

asumist. Seega on seadusandjal toetuse tingimuste sätestamisel avar kaalutlusruum.

12.2. Tunnistades seadusandja avarat otsustusruumi, on erinev kohtlemine meelevaldne siis, kui

see on ilmselgelt asjakohatu. Võrdsuspõhiõiguse riive põhjus peab seega olema mõistlik ja

asjakohane. Mõistlik ja asjakohane on põhjus juhul, kui see on kohases tasakaalus tekitatud

erineva olukorra raskusega. Mida suurem on erineva kohtlemise mõju isikutele, seda

kaalukamad peavad olema erineva kohtlemise põhjendused. Mida erinevamad on võrreldavad

grupid, seda erinevamalt võib seadusandja neid kohelda (RKPSJKo 14.05.2025 nr 3-22-246/31,

p 40 ja seal viidatud kohtupraktika).

13. Kuigi eriarst, peremeditsiinieriarst ja õde töötavad erineval kutsealal, on võimalik leida ka

nende puhul suurim ühisosa (RKPSJKo 14.05.2025 nr 3-22-246/31, p 36). Kõikidel juhtudel on

tegemist tervishoiutöötajaga, kes on täitnud TTKS § 54¹ lõikes 2 toodud nõude. TTKS § 54¹

lõige 3 seab aga täiendava tingimusena eriarstile (v.a peremeditsiini eriarst) nõude, et

omandatud erialal tuleb eriarstina tööle asuda TTKS § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu

kavas nimetatud ühes või mitmes haiglas. Eelnevat arvesse võttes on võrreldavad grupid

järgmised:

1) ühe aasta jooksul omandatud erialal tööle või tegutsema asunud eriarst (v.a peremeditsiini

eriarst);

2) ühe aasta jooksul omandatud erialal tööle või tegutsema asunud peremeditsiini eriarst;

3) ühe aasta jooksul omandatud erialal tööle või tegutsema asunud õde.

14. Lähtetoetuse kehtestamise üldiseks eesmärgiks on suunata tervishoiutöötajaid töötama

väljaspoole tõmbekeskusi ning seeläbi tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus ka nendes

piirkondades ((Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 533

SE, lk 3; tervise- ja tööministri 16.08.2022 määruse nr 65 „Eriarsti ja õe lähtetoetus“ (eelnõu

toimiku number: 22-0831), seletuskiri lk 1-2; ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise

seaduse muutmise seadus (lähtetoetused) 293 SE, lk 1-3).

15. Samas nähtub TTKS § 54 ¹lõike 3 muudatuse seletuskirjast selgelt, et eriarsti lähtetoetus on

seotud haiglavõrgus töötamisega (533 SE, lk 16) ja seega ka haiglavõrgu kava kehtestamise

eesmärgiga. Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega haiglavõrgu kava, milles määratakse: 1)

tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamiseks piirkondlike haiglate, keskhaiglate,

üldhaiglate, kohalike haiglate, taastusravihaiglate ja õendushaiglate loetelu; 2) vajalikud

investeeringud haiglate loetelus nimetatud haiglate ehitamiseks, renoveerimiseks ja

ümberprofileerimiseks (TTKS § 55 lg 1). Seega tagab just haiglavõrgu kavaga seotud eriarst

tervishoiuteenuse ühtlast kättesaamist. Asjaolu, et haiglavõrgu abi teenuse kättesaadavuse

tagamist ei ole eraldi eesmärgina mõnes seletuskirjas välja toodud, ei tähenda, et seda tegelikku

eesmärki põhiseaduspärasuse hindamisel arvesse võtta ei tohiks. Tervishoiuteenuste ühtlase

kättesaadavuse tagamise eesmärk nähtub otseselt nii TTKS § 55 lõikest 1 kui ka Vabariigi

valitsuse 02.04.2003 määrusest nr 105 „Haiglavõrgu arengukava.“ (määrus nr 105).

16. SoM märgib kohaselt (dtl 61), et Tervisekassa ei ole kohustatud sõlmima ravi rahastamise

lepinguid kõigi tervishoiuteenuse osutajatega, ent haiglavõrgu arengukava haiglate puhul on

seadusandja näinud ette erandi – ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 36 lõike 5 kohaselt tuleb

Tervisekassal sõlmida vähemalt viieaastase tähtajaga ravi rahastamise leping haiglaga ja sama

§-i lõike 51 kohaselt sõlmib Tervisekassa vähemalt viieaastase tähtajaga ravi rahastamise

lepingu perearstiabi osutava isikuga. Sama kohustus nähtub määruse nr 105 § 1 lõikest 2.

Erasektoris tegutsevate tervishoiutöötajate puhul sellist regulatsiooni ei ole. Asjakohane on ka

viide haiglavõrgu haiglate tegevuse ulatusest tervishoiuteenuste osutamisel – katavad

5 (7)

tervishoiuteenuste osutamisel rohkem kui 94 % Eesti elanikkonnast. Johtuvalt saab eriarstiabi

tervishoiuteenuse kättesaadavust eri piirkondades tagada läbi haiglavõrgu ehk meede aitab

eesmärgi saavutamisele kaasa.

17. Kuigi ka Tervisekassaga ravi rahastamise lepingu abil (sh leping kaebaja tööandjaga)

tagatakse tervishoiuteenuse kättesaadavust (RakS § 36 lg 4 p 1 ja p 7) ei tulene sellest keeldu

läbi toetuse aidata kaasa teenuse paremale kättesaadavuse tagamisele just haiglavõrgu haiglate

kaudu. Õiguspoliitiline valik on see, millise konkreetse eesmärgile kaasa aitava meetme

seadusandja selle eesmärgi saavutamiseks valib. Arvestades, et haiglavõrgu haigla on ka

elutähtsa teenuse osutaja (TTKS § 22 lg 4¹), saab pidada mõistlikuks, et just läbi haiglavõrgus

tööle asuvate eriarstide tagatakse teenuse kättesaadavust. Haiglavõrgu haigla puhul on kaalukas

ka teenuse kättesaadavuse pikaajaline planeerimine (RaKS § 55 lg 3). Neid põhjuseid saab

pidada mõistlikkuse ja asjakohasuse nõuet täitvaks.

18. Kuigi ka perearstide ja õdede puhul on eesmärgiks teenuse kättesaadavuse tagamine, on

sõltuvalt tervishoiutöötaja töö iseloomust (kutseala) ja selle eripärast ning kõrval eesmärkidest

lubatav kehtestada tingimustes erisusi. SoM on kohtumenetluses selgitanud, et toetustingimuste

seadmisel on arvestatud, kuidas on TTKS-s reguleeritud perearstide tegevust: perearstid saavad

tegutseda FIE-na või eraõigusliku juriidilise isiku töötajana (TTKS § 8 lg 49) ja perearstid ei

tegutse haiglavõrgu arengukava haiglas. Lisaks, kuna täiendav eesmärk on toetada õdede

töötamist nii haiglavõrgu haiglas kui perearsti juures, siis vastavalt on ka toetustingimused

seatud (dtl 64).

19. Erineva kohtlemise tagajärje raskust ei saa pidada kuigi suureks. See väljendub praegusel

juhul ühekordses rahalises hüvitises (PS § 19, 32), kusjuures isikul puudub subjektiivne õigus

lähtetoetusele.

20. Kaebaja toob välja, et XXX, kus ta töötab, suudab patsientidele ambulatoorset ravi tagada

odavamalt ja kättesaadavamalt kui haiglavõrgu kava haigla. PS § 15 järgi on igaühel õigus

pöörduda kohtusse üksnes oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral. Seda kaebeõiguse üldist

põhimõtet konkretiseerides on Riigikohus korduvalt leidnud, et isik saab ka põhiseaduslikkuse

järelevalve asjades kaitsta vaid iseenda subjektiivseid õigusi. Põhiseadusest ei tulene õigust

esitada kaebust avalikes huvides või teiste isikute õiguste kaitseks (RKPSJKo 07.11.2024 nr 5-

22-27/2, p 69). Seega saab kaebaja pöörduda kohtusse ja vaidlustada regulatsiooni

põhiseaduspärasuse üksnes enda subjektiivse õiguse mitte patsientide tervisepõhiõiguse (PS §

28) kaitseks. Kohus tohib küll teiste isikute õiguste või muude põhiseaduslike väärtuste

kaitsmise argumenti kaaluda ja arvesse võtta, kuid saab seda teha vaid juhul kui kohtusse

pöördunud isiku enda õigusi on riivatud.

21. Kokkuvõttes nähtub, et eriarstile haiglavõrgu kavas nimetatud tingimuse sätestamist

õigustab asjaolu, et just läbi haiglavõrgu kava on riik otsustanud tagada teenuse kättesaadavus

viisil, kus ravi rahastamine on seadusega ette nähtud ja pikaajaliselt planeeritud. Ühtlasi on

perearstide ja õdede puhul arvesse võetud asjakohaseid kõrvaleesmärke. Arvestades muuhulgas

seadusandja avarat otsustusruumi vabatahtlike toetuste kujundamisel on võrreldavate gruppide

erineval kohtlemisel mõistlik ja asjakohane põhjus.

Kokkuvõte ja menetluskulud

22. Eeltoodule tuginevalt on kohus seisukohal, et 14.11.2024 Terviseameti otsus on

õiguspärane ja alused selle tühistamiseks puuduvad. Alust põhiseaduslikkuse järelevalve

menetluse algatamiseks ei ole.

23. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja kantud menetluskulud tema enda kanda

ning neid ei hüvitata. Vastustaja ja kaasatud haldusorganite võimalikud kulud jäävad nende

endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1).

6 (7)

24. Kohus asendab avaldatavas lahendis füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed ja aadressi- ning

asukoha andmed tähemärkidega. Kui menetlusosaline soovib kohtulahendi avalikustamist

teistsuguses mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (HKMS

§ 175 lg-d 4 ja 6).

(allkirjastatud digitaalselt)

7 (7)