3-25-2299/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-2299

Määruse kuupäev

29. oktoober 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla vastu 11. mail 2025 osakonna

lukustamisega ja 4. märtsist 2024 kuni 7. maini 2025

osakonna lukustamise kohta kirjalike korralduste andmata

jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta X taotlus täiendavate tõendite kogumiseks läbi vaatamata.

4. Jätta X taotlus tõlgi kaasamiseks läbi vaatamata.

5. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav X esitas 11. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles

osutab oma 11. mail 2025 Viru Vanglale esitatud kahjunõudele, mille vangla jättis 10. juuli

2025. a otsusega rahuldamata, ning palub mõista Viru Vanglalt enda kasuks välja hüvitise.

Kaebuse kohaselt andis Viru Vangla peaspetsialist-korrapidaja 11. mail 2025 korralduse nr

5-11/3-25/380 V7 ja V8 osakondade lukustamiseks. Vangla II üksuse V8 osakond suleti ka

mitmetel erinevatel päevadel ajavahemikus 4. märts 2024 kuni 7. mai 2025, kuid vangla

keeldus kaebajale nende kohta kirjalikke korraldusi andmast. Kaebaja väitel ei taganud vangla

11. mail 2025 ega ka muudel kaebuses märgitud kuupäevadel talle nelja tundi vaba aega ning

3-25-2299

rikkus sellega tema vaba liikumise ja suhtlemise õigusi. Vangla tekitas kaebajale eraelu

puutumatuse rikkumise ning alandava ja ebainimliku kohtlemisega mittevaralist kahju. Kaebaja

viitab stressile, vaimsetele kannatustele, nördimusele ja heaolu langusele.

Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel seoses

maksejõuetusega. Samuti palub kaebaja vanglalt välja nõuda haldustoimiku ja kõik

dokumendid ning võtta haldusasja nr 3-24-1992/8 juurest asja juurde tõendina Viru Vangla 19.

juuli 2024 vastus nr 1-8/24/12019- 2. Kaebaja soovib kasutada menetluses tõlki.

2. Viru Vangla edastas 13. augustil 2025 vastusena kohtunõudele kaebaja 11. mai 2025. a

kahju hüvitamise taotluse ja Viru Vangla 10. juuli 2025. a kahju hüvitamise otsuse nr 1-9/3-

25/33-2.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kaebaja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4).

Kohtule arusaadavalt nõuab kaebaja Viru Vanglalt hüvitist mittevaralise kahju eest, mille

vangla tekitas talle 11. mail 2025 osakonna lukustamisega ning ajavahemikus 4. märts 2024

kuni 7. mai 2025 osakonna lukustamise kohta kirjalike korralduste andmata jätmisega.

Kaebaja on kaebuses küll riivamisi märkinud, et lisaks 11. maile 2025 ei taganud vangla talle

nelja tundi vaba aega ka muudel kaebuses märgitud päevadel. Samas ei ole ta esitanud

kaebuses märgitud 84 kuupäeva kohta ühtegi faktilist asjaolu. Kaebaja kasutas täpselt

samasugust sõnastust ka vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses. Vangla 10. juuli 2025. a

otsusest nähtuvalt mõistis vangla, et kaebaja peab 84 päeval toimunud lukustamiste osas nõude

aluseks üksnes kirjalike korralduste andmata jätmist. Kuna kaebaja ei ole kaebuses väitnud, et

vangla oleks tema tahet vääriti mõistnud, mõistab ka kohus, et kaebaja nõude alus 84 päeval

toimunud lukustamiste osas hõlmab üksnes kirjalike korralduste andmata jätmist.

4. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

4.1. Kaebusel ei ole eduväljavaateid.

4.1.1. Vangistusseaduse (VangS) § 8 lg 1 esimene lause sätestab, et kinnipeetaval on lubatud

liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud

kohtades ning ajal. VangS § 8 lg 2 kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral

kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada

VangS § 8 lg-s 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või

kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult.

Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 8 lg 1

teise ja kolmanda lause kohaselt võib kinnipeetav liikuda väljaspool kambrit oma osakonna

piires kodukorras selleks sätestatud vabal ajal ning oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba

aega peab olema vähemalt neli tundi.

Viru Vangla selgitas 10. juuli 2025. a otsuses nr 1-9/3-25/33-2, et 11. mail 2025 oli osakonna

sulgemine vajalik vangla julgeoleku tagamiseks ja õiguserikkumiste ärahoidmiseks.

3-25-2299

Ettenägematute asjaolude tõttu oli tol päeval vangla II üksuses ametnikke tööl alla

miinimumkoosseisu ning see takistas järelevalve teostamist. V8 osakonna läänepoolsed avatud

režiimiga kambrid, millest ühes neist paiknes kaebaja, olid 11. mai 2025. a korralduse nr

5-11/3-25/380 alusel 11. mail 2025 lukustatud kell 8:25 kuni 10:25.

Kohtu hinnangul ohustab olukord, kus üksuses töötavate ametnike arv on alla

miinimumkoosseisu, ilmselgelt vangla julgeolekut. Kaebaja on iseenesest õigesti märkinud, et

vangla peaks korraldama oma töö nii, et kinnipeetavate õigusi ei piirataks põhjendamatult. Ka

VangS § 8 lg-st nähtub selgelt, et osakonna lukustamine ajal, mil vangla kodukorra järgi on ette

nähtud vaba aeg osakonnas liikumiseks, on lubatud erandlikel juhtudel, kui selleks on

põhjendatud vajadus. Kohtul puudub alus kahelda vangla väites, et 11. mail 2025 tekkis

osakonna lukustamise vajadus ettenägematute asjaolude tõttu. Seega saab pidada tõenäoliseks,

et vanglal oli V8 osakonna lukustamiseks põhjendatud vajadus.

Viru Vangla kodukorra lisa 1.1 kohaselt on V8 osakonna läänepoolsetes kambrites paiknevatele

kinnipeetavatele ette nähtud vaba aeg osakonnas liikumiseks kell 8:25 kuni 10:25, kell

14.30:15:30 ning kell 17:50 kuni 18:50. Vangla piiras 11. mail 2025 kaebaja osakonnas

liikumise õigust neljast tunnist kahe tunni ulatuses. Kaebaja ei ole vastu vaielnud Viru Vangla

10. juuli 2025. a otsuses märgitule, et talle võimaldati 11. mail 2025 jalutuskäik vabas õhus

ning et ta kasutas tol päeval helistamise võimalust (ca 25 minutit). Kohtu hinnangul ei osuta

eeltoodu, et vangla oleks kaebaja õigusi ülemääraselt piiranud. Seepärast ei ole tõenäoline, et

Viru Vangla lukustas 11. mail 2025 V8 osakonna õigusvastaselt. Kuna kahju hüvitamise nõude

üheks eelduseks on vastustaja õigusvastane tegu, ei ole nõudel eduväljavaateid.

4.1.2. Kaebaja on kaebuses esitanud loetelu 84 kuupäeva kohta ajavahemikus 4. märts 2024

kuni 7. mai 2025, mil vangla keeldus talle andmast kirjalikke korraldusi osakonna lukustamise

kohta.

VangS § 8 lg 2 kohaselt tuleb otsus, millega osakond lukustatakse kodukorras ettenähtust

erineval ajal, teha kirjalikult. Viru Vangla märkis 10. juuli 2025. a otsuses, et 11 vaidlusalusel

päeval oli osakonna lukustamise otsus tehtud kirjalikus vormis. Selle teabe põhjal võib

järeldada, et ülejäänud vaidlusalustel päevadel ei tehtud osakonna lukustamise kohta kirjalikku

otsust. Sellisel juhul saab pidada tõenäoliseks, et vangla eiras VangS § 8 lg-s 2 sätestatud

otsuse kirjalikult tegemise kohustust. Kohus ei pea aga kaebajal nimetatud rikkumise tõttu

mittevaralise kahju tekkimist usutavaks. Kaebaja ei ole toonud vanglale esitatud kahju

hüvitamise taotluses ega kaebuses esile ühtegi faktilist asjaolu, mis osutaks, et talle võisid

tekkida mittevaralise kahjuni küündivad hingelised üleelamised või muud kannatused ainuüksi

põhjusel, et vangla jättis suulise haldusakti kirjalikult vormistamata. Kahju mittetekkimise

korral ei ole võimalik hüvitamiskaebust rahuldada.

4.2. Kohtu hinnangul ei ole vangla kaebaja õigusi intensiivselt riivanud. Kaebaja ei ole esile

toonud faktilisi asjaolusid, mis osutaksid vastupidisele. Võttes arvesse, et kaebaja sai 11. mail

2025 kahe tunni vältel osakonnas vabalt ringi liikuda, kaaskinnipeetavatega suhelda,

vanglavälistele isikutele helistada ning talle võimaldati jalutuskäik vabas õhus, puudub alus

hinnanguks, et vangla oleks osakonna kaheks tunniks lukustamisega takistanud kaebajal mõnda

olulist õigust teostada. Samuti ei ole kaebaja esile toonud ühtegi faktlist asjaolu, mis osutaks, et

osakondade lukustamise kohta kirjalike korralduste väljastamata jätmine oleks mõnda tema

subjektiivset õigust intensiivselt riivanud. Kaebaja materiaalseid õigusi saab riivata eelkõige

osakonna lukustamine, mitte lukustamise kohta tehtud haldusakti kirjalikult vormistamata

jätmine.

3-25-2299

4.3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust

seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et

kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

5. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamise taotlust. Seepärast jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata.

6. Kuna kohus ei võta kaebust menetlusse ning käesoleva määruse tegemiseks ei olnud vaja

koguda täiendavaid tõendeid, jätab kohus kaebaja tõendite kogumise taotluse läbi vaatamata

(HKMS § 62 lg 2).

7. Kaebaja soovib kasutada menetluses tõlki. Kohus mõistab, et kaebaja soovib, et kohus asja

sisulisel läbivaatamisel kohtuistungil võimaldaks kaebajale tõlgi. HMKS § 80 lg 1 kohaselt

toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Kui menetlusosaline ei valda eesti

keelt, kaasab kohus menetlusse võimaluse korral tõlgi (HKMS § 82 lg 1). Kuna kohus tagastab

kaebuse seda sisuliselt läbi vaatamata ning asjas ei toimu seega kohtuistungit, siis jääb kaebaja

taotlus HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

8. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja §

179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen