2-23-138479/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Mati Maksing, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-138479

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi P.T vastu

võlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulu ja viivise

väljamõistmise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.07.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktiva Finance Group OÜ 31.07.2025 apellatsioonkaebus

(täpsustatud 18.08.2025)

Kaebuse hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

8079,95 eurot

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Aktiva

Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline

esindaja Sigrid Rahkema

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): P.T

(isikukood XXX), lepinguline esindaja Irina Metsler-

Verner

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Harju Maakohtu 07.07.2025 otsus lõppjärelduses, milles hagi jäi

rahuldamata, täpsustades otsuse resolutsiooni ja muutes osaliselt otsuse

põhjendusi.

2. Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda ja määrata need kindlaks

vastavalt tervikresolutsioonis märgitule.

4. Kohtuotsuse kehtiv tervikresolutsioon on järgmine:

4.1. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi P.T vastu põhivõlgnevuse

4777,47 eurot, intressi 541,13 eurot, sissenõudmiskulude 50,00 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 800,84 eurot ning viivise alates 31.10.2023 kuni põhinõude summas

4777,47 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 39,99%

aastas.

4.2. Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda.

4.3. Määrata kindlaks ja mõista välja hagejalt Aktiva Finance Group OÜ-lt kostja

P.T kasuks maakohtu menetluskulu 750,50 eurot ja ringkonnakohtu menetluskulu

177,75 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hagi aluseks olevad asjaolud, nõue ja kostja seisukoht

1. Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja P.T (kostja) sõlmisid 18.04.2019

krediidikontolepingu nr KK3402111. Lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti 5000 eurot.

Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt esialgse võlausaldaja poolt

esitatud arvete alusel. Kostja ei ole krediiti tagastanud.

22.12.2020 sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja maksekaardilepingu nr KK3402111-

20201222. Nimetatud lepingu kohaselt väljastati kostjale VISA Classic International

krediitkaart ning krediidilimiit on vastavalt krediidikontolepingule nr KK3402111. Pärast

maksekaardi väljastamist muudeti krediidikonto teist tüüpi kontoks ning maksegraafikut enam

ei koostatud.

Lepingu nr nr. KK3402111 kohaselt on krediidi kulukuse määr 49% aastas ja intressimäär

39,99% aastas.

Kostja ei täitnud enda lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja kostjale 05.05.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vähemalt

kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kostjal on põhivõlgnevus lepingu

ülesütlemise seisuga, so 30.05.2025 seisuga summas 4777,47 eurot. Kostjal on põhivõlgnevus

alates 15.03.2023 kuni 15.05.2023 osamakseni. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma

võlgnevust ei likvideerinud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 30.05.2023.

Esialgne võlausaldaja loovutas 31.05.2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.

Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist summas 530,49 eurot VÕS § 397 lg 1 ja lepingu

üldtingimuste punkt 4.1. alusel intressimääraga 39,99% aastas ja 0,11% päevas. Lepingu

alusel kohustus kostja tasuma intressi arvete alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates

15.03.2023 osamaksest kuni ülesütlemiseni s.o 31.05.2023 kokku summas 530,49 eurot

(142,17+156,87+151,85+79,60). Hageja täpsustas kohtu nõudel intressisummat ning nõuab

intressi kokku summas 541,13 (145,63+160,61+155,29+79,60) eurot.

Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid summas 50 eurot: 2.06.2023 tasulise kirja saatmine

25 eurot; 15.06.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 26.06.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot

muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Kostja makseviivitusega tingitud muud

kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu

ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja

vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud ja

võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

Hageja nõuab viivist 800,84 eurot põhivõla summalt 4777,47 eurot lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates s.o 31.05.2023 kuni hagi esitamiseni 30.10.2023 aastase intressi

määraga võrdses viivisemääras s.o 39,99% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 5.1. ja

VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega.

Hageja ei nõustu kostja tasaarvestamise avaldusega ning kostja kahjunõue on täielikult

tõendamata. Kostja ei ole tõendanud kahju tekkimist, suurust ega põhjuslikku seost.

Kostja on perioodil 22.04.2019 kuni 31.05.2023 kasutanud krediiti kokku 12038,95 eurot.

Kostjalt on perioodil 11.07.2019 kuni 11.05.2023 toimunud tagasimakseid Placet Group OÜ-

le kokku summas 13247,97 eurot.

Hageja ei nõustu kostja seisukohaga majanduslikust raskest olukorrast ja taotlusega

viivisenõude vähendamiseks. Käesoleval juhul ei ole välistatud, et kostja kontole laekus veel

summasid, nt sularaha sissemakseid, mida kostja varjab.

Hageja leiab, et esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust ning hageja kontrollis kostja esitatud teavet

vastavalt laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. Samuti kontrollis

laenuandja kostja pangakonto väljavõtet. Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine

keskmine sissetulek oli 1328,85 eurot (pension, töötasu, TVT toetus) ning väljaminekud

750,93 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse

(195,60 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 577,92

eurot. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning

lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane.

Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse

laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

Laenulimiidi ulatuses on laen korduvkasutatav, st kasutusele võetud laenulimiidi saab pärast

laenu laenuandjale tagasimaksmist vajadusel uuesti kasutusele võtta. Kasutades krediidilimiiti

5000 korduvalt krediidilimiidi ulatuses, ei saanud kostja iga järgneva krediidisumma

kasutamisel uut laenu, mistõttu ei olnud Placet Group OÜ kohustatud hindama kostja

krediidivõimelisust.

Hageja leiab 1) esialgse võlausaldaja poolt teostatud krediidivõimekuse arvutuskäigu

kohaselt, milles arvestati olemasolevate finantskohustustena 255,33 eurot ja

majapidamiskuludena 300,00 eurot, jäi kostjale kätte 576,26 eurot; 2) teostades

krediidivõimekuse arvutuskäigu, arvestades olemasolevate finantskohustustena 415,33 eurot

ja majapidamiskuludena 215,44 eurot, jäänuks kostjale kätte 500,82 eurot ehk peale

olemasolevate finantskohustuste täitmist jäi kostjale igapäevasteks kulutusteks; 3) teostades

krediidivõimekuse arvutuskäigu, arvestades olemasolevate finantskohustustena 415,33 eurot

ja majapidamiskuludena kokku 538,00 eurot (300,00 eurot majapidamiskulud + 122,00 eurot

kulud KÜ-le + 116,00 eurot kütusekulud), jäänuks kostjale kätte 178,26 eurot jäi kahe viimas

arvutuskäigu kohaselt kostjale peale olemasolevate finantskohustuste täitmist igapäevasteks

kulutusteks 716,26 eurot, mis on 53,97% sissetulekust.

Kostja vastuväited

2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja peab

võimalikuks asja lahendamist kompromissiga.

Kosja esitas hagile järgmised vastuväited: leping on tühine; hageja ei ole kostja võlausaldaja;

rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet; tarbijakrediidilepingu sätteid ei ole järgitud;

nõue on ebaselge ja tõendamata ning kostja taotleb viivise vähendamist.

Kostja tasaarveldab oma laenulepingutest tekkinud kohustused ja muud laenuga kaasnenud

kohustused hageja nõudega kostja vastu. Kostjal on tekkinud kahju (ülemäärase nõude,

kõrvalnõuete, menetluskulude jms näol) mida ta soovib tasaarveldada hageja nõudega.

28.04.2025 seisukoha kohaselt nähtub kostja konto väljavõtetest, et kostja on saanud Ferratum

Bank p.l.c. 11.10.2018 laenu summas 1046,00 eurot, 09.01.2019 laenu summas 61,00 eurot

ning 14.01.2019 laenu summas 189,00 eurot. Igakuine laenumakse oli summas 150,00 –

160,00 eurot. Kostja konto väljavõttest nähtub, et kostjal olid järgmised kohustused: Express

Credit AS summas 46,70 eurot; KÜ P – keskmine kulu 122,00 eurot; Swedbank AS kohustus

ca 177,00 eurot; Neste Eesti AS igakuine kulu keskmiselt 116,00 eurot; Lisaks Ferratum

kohustus summas ca 160,00 eurot; majapidamiskulud summas 300,00 eurot. Seega kostja

igakuised kohustused on summas mitte vähem, kui 921,70 eurot. Arvestades sellega, et

laenulepingu KK3402111 igakuine makse peaks olema mitte vähem, kui 195,60 eurot, jääb

kostjale reservi 209,89 eurot (1327,19 – 1117,30).

Kostja palub kohtul vähendada viivist ülesütlemise eelse ja ülesütlemise järgse perioodi eest.

Kostja leiab, et viivise vähendamine on põhjendatud kostja raske varalise olukorra tõttu.

Kostjal on mitmeid võlad teiste võlausaldajate ees (Revensen OÜ, Bigbank AS, BestCredit

OÜ, Holm Bank AS, Ühisraha OÜ, Monefit, Swedbank AS). Kostja on 15.07.2024 esitanud

kohtule maksejõuetusavalduse, milles taotles enda ja abikaasa suhtes võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamist, kuid avaldus oli jäetud rahuldamata. Menetluse

käigus kohus tuvastas, et kostjal on kohustusi summas kokku 61 917,65 eurot. Viivise

nõudmine kostjalt lepingujärgses määras asetab kostja raskesse majanduslikku olukorda.

Kostja majanduslik seis on väga raske. Kostjal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid. Kostja

sissetulek on summas kokku 547,81 eurot, ehk kostja saab Töötukassa toetust keskmiselt

506,64 eurot kuus ning Sotsiaalkindlustusameti toetust summas 41,17 eurot kuus. Kostjale

määratud puue, kuna kostjal esineb mõõdukas tegutsemispiirang liikumisel põhjustatuna

parema sääre amputatsioonist ning südame, veresoonte ja liigeste struktuuride kahjustusest

krooniliste haiguste tagajärjel. Kostja liigub ratastooliga.

Kostja on sattunud võetud laenude ja krediitide tagasimaksetega hätta. Enamus

sissenõudjatega on kostja jõudnud kokkuleppele ja kostja täidab neid, kuid vastavad nõuded

peavad olema siiski mõistlikud, mitte liigkasuvõtlikud.

Igakuine prognoositav makse pidi olema 193,73 eurot. Esitatud arvel on makse suurus 264,14

eurot, seega hageja väide maksimaalse osamakse suuruse kohta on tühine. Esialgse

võlausaldaja igakuised maksed ja intresside arvutused on valed, samuti arvetest ei nähtu

põhiosa suurust ning intresside arvestuse perioodi. Kostja on võetud laenu summas 5000 eurot

täies ulatuses tagastanud 04.11.2019.

Jääb arusaamatuks, kuidas kostja sai kasutada krediiti summas 12 038,95 eurot, kui lepingu

alusel on väljastatud 5000 eurot. Hageja poolt esitatud maksete väljavõttest selgub, et hageja

on saanud uut laenu 11.05.2020 summas 4000 eurot, raha kantud pangaülekandega, kuid

hageja peab laenu väljastamist tõendama. Hageja pidi iga järgneva lepingu sõlmimises ning

iga laenu väljastamises küsima kostjalt konto väljavõtet ning kontrollima, kas kostja

võimeline tasuma lepingu makseid arvestades kostja kohustusi ja sissetulekut. Kõikidel kostja

esitatud arvetel on valed intressi arvestused, samuti enamus arvetel on intressi nõue

arusaamatu, so ei nähtu millisest põhiosast ja millise perioodi eest on intressid arvestatud ning

kostja arvates on intressi nõue tühine.

Hagi aluseks on 18.04.2029 sõlmitud krediidikonto leping nr KK3402111, kuid esitatud

dokumentidest nähtub, et 20.12.2020 on sõlmitud maksekaardileping nr KK3402111-

20201222. Jääb ebaselgeks millise lepinguga tegemist on. Hageja ei ole tõendanud lepingu

sõlmimist ega kostja tahteavaldust lepingu sõlmimiseks.

19.05.2025 menetlusdokumendis palub kostja jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt ajatada

võla tasumist viieks aastaks. 16.06.2025 menetlusdokumendis leiab kostja, et laenuandja pidi

iga järgneva lepingu sõlmimisel ning iga laenu väljastamisel küsima kostjalt konto väljavõtet

ning põhjalikult kontrollima, kas kostja on võimeline tasuma lepingu makseid arvestades

kostja kohustusi ja sissetulekut. Kostja ei soovi jääda enda 23.09.2024 esitatud

tasaarvestusnõude juurde.

Maakohtu otsus

3.Maakohus jättis rahuldamata OÜ Aktiva Finants hagi P.T vastu põhivõlgnevuse 3651,77

euro, intressi 385,06 euro, sissenõudmiskulude 50,00 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise

3466,98 euro nõudes, menetluskulud jäid hageja kanda, kohus määras hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis need hagejalt kostja kasuks välja. Otsuse

põhjenduste kohaselt on kohus seisukohal, et mõlemad lepingud, nii krediidikonto leping

(sõlmitud sidevahendite abil) kui ka krediitkaardileping on poolte vahel kehtivalt sõlmitud.

Kostja 07.04.2025 toimunud kohtuistungil krediidi saamist ei vaidlusta.

Kostja on vaidlustanud hageja nõudeõiguse, väites, et hageja ei ole kostja võlausaldaja. Placet

Group OÜ loovutas 31.05.2025 nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid. Kohus nõustub hagejaga, et 31.05.2023 teatis nõude loovutamisest tõendab

muu hulgas seda, et Placet Group OÜ on kostjale teatanud laenulepingust tuleneva nõude

loovutamisest uuele võlausaldajale, s.o hagejale. Hageja on nõude omanik ja tal on õigus

kostjalt võla tasumist nõuda. Eeltoodust tulenevalt on nõude loovutamine kehtiv ning hageja

on õigustatud kostja vastu nõuet esitama.

Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja kasutas krediidilimiiti 5000 eurot korduvalt ning

sellest tulenevalt ei saanud kostja iga järgneva krediidisumma kasutamisel uut laenu, mistõttu

ei olnud Placet Group OÜ kohustatud hindama uuesti kostja krediidivõimelisust.

Hageja on selgitanud, et kostja igakuine sissetulek on piisav taotluse rahuldamiseks ning

samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kostja sissetulekud. Hageja väitel kontrollis

laenuandja kostja pangakonto väljavõtet. Käesoleval juhul on pangakonto väljavõtete

küsimine tõendatud. Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli

1328,85 eurot (pension, töötasu, TVT toetus) ning väljaminekud 750,93 eurot. Laenuandja on

arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (195,60 eurot) tuludest maha ning

teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 577,92 eurot. Pangakonto väljavõttest

(perioodil 01.10.2018 kuni 18.04.2019, dtl 204-209) nähtuvalt sai kostja 01.11.2018

töövõimehüvitist 480,98 eurot, 05.12.2018 sai kostja töövõimehüvitist 80,17 eurot ja 480,98

eurot, 14.12.2018 maksti kostjale lõpparve OÜ-st Transmark summas 991,97 eurot,

09.01.2019 maksis T AS detsembri 2018 töötasu 207,27 eurot, 14.01.2019 sai kostja Eesti

Töötukassalt 224,76 eurot, 17.01.2019 sai kostja Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetust

89,20 eurot, 05.02.2019 sai kostja Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetust 41,17 eurot,

08.02.2019 sai kostja T AS-lt töötasu 1066,80 eurot, 05.03.2019 sai kostja

Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetust 41,17 eurot ning Eesti Töötukassalt 203,01 eurot,

08.03.2019 T AS-lt töötasu 1066,69 eurot, 05.04.2019 sai kostja Sotsiaalkindlustusametilt

sotsiaaltoetust 41,17 eurot ja Eesti Töötukassalt 160,06 eurot, 09.04.2019 sai kostja T AS-lt

töötasu 1145,94 eurot. Seega oli kostja igakuine sissetulek enne krediidi taotlemist keskmiselt

1053,55 eurot kuus, mitte 1328,85 eurot nagu väidab hageja. Pangakonto väljavõtetelt

nähtuvad ka mitmed laenusummad mis on laekunud Ferratum Bank Ltd-lt. Kostja sai

Ferratum Bank Ltd-ilt 11.10.2018 laenu 1046 eurot, 09.01.2019 61 eurot, 14.01.2019 189

eurot. Kohtu hinnangul on laenuandja jätnud pangakonto väljavõtted analüüsimata ja lähtunud

üksnes kostja poolt avaldatust. Kohus märgib, et pangakonto väljavõtete küsimisest ei ole

kasu, kui neid ei analüüsita. Hageja hinnangu oli kostjal pärast finantskohustuste täitmist

võimalik kanda ka enda igapäevased kulud. Kohus nimetatuga ei nõustu. Pangakontodelt

nähtub enne laenuandja poolt laenu väljastamist lühikese aja jooksul mitmed laenu võtmised.

Kohus arvestab olemasolevate finantskohustustega 415,33 eurot ja majapidamiskuludega 538

eurot (300 eurot majapidamiskulud (sh kulud toidule, tervishoid, majapidamine, garderoob,

sidekulud), 122 eurot kommunaalmaksete eest KÜ-le ja 116 eurot kütusekulud. Kokku on

kostja kulud ühes kuus 1069,33 eurot. Kohus tuvastas, et kostja sissetulek oli keskmiselt

1053,55 eurot kuus. Seega ületasid pärast laenu saamist kostja kulud kostja tulud.

Kohtu hinnangul ei ole laenuandja hinnanud, millist mõju avaldab laenukohustus summas

kostja finantsseisule ning kas kostja suudab kohustusi täita asjaolude muutumise korral (nt

kommunaalkulude ja toidukulude suurenemisel ning intressimäärade tõusu korral). Tarbija

krediidivõime hindamisel peab krediidiandja veenduma, et tarbija suudaks krediidi tagasi

maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Eeltoodust

tulenevalt on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet

Seega saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda

kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist.

Kohus tuvastas, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja seetõttu on

ülesütlemisavaldus tagajärjetu. Eelnev ühtlasi tähendab, et lepingu ülesütlemine laenuandja

poolt avaldusega ei toimunud kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval tagasimaksetega

viivituses.

Kostja vaatamata kohtu nõudmisel nõude ümberarvestust ei esitanud. Sellest tulenevalt loeb

kohus kostja kohustused hageja ees täidetuks. Kostja on perioodil 22.04.2019 kuni 31.05.2023

kasutanud krediiti kokku 12 038,95 eurot. Kostjalt on perioodil 11.07.2019 kuni 11.05.2023

toimunud tagasimakseid Placet Group OÜ-le kokku summas 13 247,97 eurot. Seega on kostja

hageja nõude rahuldanud ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei soovi jääda enda

23.04.2024 esitatud tasaarvestusnõude juurde. Seetõttu jätab kohus tasaarvestusnõude läbi

vaatamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse tervikuna rahuldamata,

menetluskulud jäävad hageja kanda.

Apellatsioonkaebus

4.Apellatsioonkaebuses palus hageja maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi

rahuldada. Apellant vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata

apellandi hagi vastustaja vastu ning määras vastustaja menetluskulude rahaliseks suuruseks

750,50 eurot, mõistes apellandilt vastustaja kasuks välja menetluskulud 750,50 eurot.

Apellant ei vaidlusta Harju Maakohtu 7.04.2025 kohtuotsust muus osas. Apellant nõustub

Harju Maakohtu 7.07.2025 kohtuotsusega osas, millega jättis vastustaja 23.09.2024 esitatud

tasaarvestusavalduse läbi vaatamata.

Apellant toob kaebuses esile, et maakohtu otsuse resolutsioonis otsustas kohus: Jätta

rahuldamata OÜ Aktiva Finants hagi P.T vastu põhivõlgnevuse 3651,77 euro, intressi 385,06

euro, sissenõudmiskulude 50,00 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 3466,98 euro

nõudes, apellant on aga 30.10.2023 hagiavalduse resolutsioonis mh palunud: Hagi rahuldada

ja mõista kostjalt P.T hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja põhivõlgnevus 4777,47

eurot, intress 530,49 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

800,84 eurot ja viivise alates 31.10.2023 kuni põhinõude summas 4777,47 eurot täitmiseni

lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 39,99% aastas. Apellant märkis 10.04.2024

dokumendi punktis 2.3.4, et intress summas 79,60 eurot on arvutatud põhisummalt 4777,47

perioodi 16.05.2023-30.05.2023. a eest järgmiselt: 4777,47 * 39,99% / 360 x 15 ning, et ta

soovib parandada intressi nõuet, kuna intressi käsitsi välja arvutades on hageja jõudnud teiste

summadeni.

Hageja

nõuab

kostjalt

intressi

kokku

summas

541,13

(145,63+160,61+155,29+79,60) eurot. Apellant ei ole menetluse raames täiendavalt (peale

10.04.2024 kuupäeva) nõuet muutnud.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole krediidiandja rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Apellant jääb maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde.

Apellant on seisukohal, et apellandi poolt esitatud tõendid ei anna alust asuda järeldusele, et

krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Isiku krediidivõimekuse arvutus krediidikonto lepingu KK3402111, sõlmimisel oli: 1 327,19

€ (sissetulek) – 255,33 € (finantskohustused) – 300 € (majapidamiskulud) – 195,60 € (taotleva

krediidikonto KK3402111 osamakse) = 576,26 eurot. See tähendab isiku krediidivõimekuse

kontroll kinnitas isiku krediidivõimelisust igakuise reserviga 576,26 eurot. Tuginedes

12.01.2024 dokumendi lisana 2 esitatud Swedbank perioodi 1.10.2019-18.04.2019 konto

väljavõttele ei ole Harju Maakohus kahetsusväärselt arvestanud sissetulekuna 7.03.2019

tagastatud tulumaksu. Apellant täpsustab, et tegelikult oli perioodil 01.10.2019-18.04.2019

kostja konto väljavõtetest tulenevalt kostja keskmine sissetulek 1 466,46 eurot kuus.

Vastus apellatsioonkaebusele

5.Vastustaja vaidles kaebusele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

6.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, milles maakohus leidis, et

hagi tuleb jätta rahuldamata, täpsustades otsuse resolutsiooni ja muutes osaliselt otsuse

põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

7.Asja materjalidest nähtub:

-Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 18.04.2019 tähtajatu

krediidikonto lepingu nr KK3402111, mille alusel võimaldati kostjale krediidi saamist

laenulimiidiga 5000 eurot (dtl 28).

-Lepingu kohaselt oli krediidi tagasimaksete kuupäev 15 ning laenu tagasimakse periood 60

kuud.

-22.12.2020 sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja maksekaardilepingu nr KK3402111-

20201222 (dtl 35-40).

-Nimetatud lepingu kohaselt väljastati kostjale VISA Classic International krediitkaart ning

krediidilimiit on vastavalt krediidikontolepingule nr KK3402111. Pärast maksekaardi

väljastamist muudeti krediidikonto teist tüüpi kontoks ning maksegraafikut enam ei koostatud.

-Placet Group OÜ leidis, et kostja ei täitnud enda lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt

ning saatis kostjale 05.05.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vähemalt

kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja

oma võlgnevust ei likvideerinud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 30.05.2023.

-Esialgne võlausaldaja loovutas 31.05.2023 nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda

viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.

-Kostja on perioodil 22.04.2019 kuni 31.05.2023 kasutanud krediiti kokku 12 038,95 eurot.

-Kostjalt on perioodil 11.07.2019 kuni 11.05.2023 toimunud tagasimakseid Placet Group OÜ-

le kokku summas 13 247,97 eurot

8.Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et maakohus tuvastas ebaõigesti krediidiandja poolt

vastutustundliku laenamise rikkumise. Asjas ei vaielda apellatsioonimenetluses enam selle

üle, et kui vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine leiab tuvastamist, on maakohus

leidnud põhjendatult, et kostjal hageja ees võlgnevus puudub.

9.Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti esile toonud sätted millest krediidiandja peab

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks juhinduma. Nii on maakohus selgitanud, et

krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi

krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust (VÕS § 4034 lg 1). Krediidiandja

võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija

on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6).

10.Krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase

hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik

talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised

varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §

49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust

(VÕS § 4034 lg 2). Krediidiandja või -vahendaja peab vastutustundliku laenamise nõude

täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud

andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt

järgmised tarbijaga seotud näitajad (KAVS § 49 lg 1): 1) varaline seisund ja regulaarse

sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste

suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3)

varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5)

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel

võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija

kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas

võetava rahalise kohustuse suurus.

11.Maakohus on õigesti viidanud ka asjakohasele kohtupraktikale, tuues esile, et krediidiandja

põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et

laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma

uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (RKTKo nr

3-2-1-169-13, p 21). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja (VÕS § 4034 lg 13). Riigikohus on selgitanud,

et asja lahendamisel tuleb tuvastada, milliseid andmeid kostja ise oma sissetuleku kohta

hagejale enne laenulepingu sõlmimist esitas. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab

arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille

laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo nr 2-14-21710).

12.Maakohus leidis, et laenuandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna

kostja pangakonto väljavõttelt nähtub enne laenuandja poolt laenu väljastamist lühikese aja

jooksul mitmed laenu võtmised ning arvestades kostja olemasolevaid finantskohustusi 415,33

eurot ja majapidamiskulusid 538 eurot (300 eurot majapidamiskulud (sh kulud toidule,

tervishoid, majapidamine, garderoob, sidekulud), 122 eurot kommunaalmakseid KÜ-le ja 116

eurot kütusekulusid on kostja kulud ühes kuus 1069,33 eurot kuid sissetulek oli keskmiselt

1053,55 eurot kuus. Seega ületasid pärast laenu saamist kostja kulud kostja tulud.

13. Apellatsioonimenetluses tõi apellant esile, et maakohus eksis, tuvastades kostja igakuise

sissetuleku suuruseks 1053,55 eurot. Maakohtus tõi hageja esile, et kostja sissetulekud

moodustasid keskmiselt 1 327,19 eurot kuus, kuid kontrollimisel on selgunud, et kostja

sissetuleku suurus oli 1466,46 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kuigi maakohus tuvastas

ebaõigesti kostja igakuiste keskmiste sissetulekute suuruse, ilmselt seetõttu, et arvestatud ei

ole AS-i Luminor Bank kostja kontoväljavõttest nähtuvaid sissetulekuid, on maakohtu

lõppseisukoht, et esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet,

põhjendatud.

14.Ringkonnakohtu arvates oleks esialgne võlausaldaja pidanud kostja laenukõlblikkusse

hindamisel aru saama, et kostja igakuised sissetulekud ei ole piisavad igakuiste väljaminekute

katmiseks, sest enne esialgselt võlausaldajalt laenu võtmist oli kostja juba vahetult võtnud

laenu erinevatelt laenuandjatelt. Kostja konto väljavõttest tulenevalt on erinevate

krediidiandjate poolt antud laenud kulutatud kostja poolt täielikult igapäevaste

ülalpidamiskulude katteks, st tegelikult ei olnud juba ka varasemalt saadud laenude andmisel

kostjal võimet neid teenindada. Lisaks ei nõustu ringkonnakohus ka hageja väitega, et kostja

igapäevaste kulude katteks piisab 300 eurost, kui kontoväljavõttest on selgelt näha, et kostja

kogu sissetulek ja varasemalt saadud laenusummad on kõik kulunud igapäevaste kulude

katteks. Seega ei muuda ka hageja apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et tegelikult oli

kostja sissetulek veel 100 euro võrra suurem asjaolu, et kostjal ei olnud võimet esialgse

võlausaldaja antud laenu teenindada. Esialgne võlausaldaja sisulist analüüsi kostja

väljaminekute ja sissetulekute kohta ei teinud, mistõttu rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Maakohus leidis põhjendatult, et esialgse võlausaldaja poolt lepingu ülesütlemine

kostjaga oli tagajärjetu. Kuna asjas leidis tõendamist, et kostja on tasunud hagejale saadud

krediidi põhinõude ja sellest enamgi, hageja ümberarvestust, juhul, kui leiab tõendamist

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei esitanud, leidis maakohus otsuse

põhjendavas osas õigesti, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

15. Apellant palus 30.10.2023 hagiavalduse resolutsioonis: Hagi rahuldada ja mõista kostjalt

hageja kasuks välja põhivõlgnevus 4777,47 eurot, intress 530,49 eurot, sissenõudmiskulud

50,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 800,84 eurot ja viivise alates 31.10.2023 kuni

põhinõude summas 4777,47 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras

39,99% aastas. Apellant märkis 10.04.2024 dokumendi punktis 2.3.4, et intress summas 79,60

eurot on arvutatud põhisummalt 4777,47 perioodi 16.05.2023-30.05.2023. a eest järgmiselt:

4777,47 * 39,99% / 360 x 15 ning teatas, et muudab intressinõuet paludes kostjalt välja

mõista intressi kokku summas 541,13 (145,63+160,61+155,29+79,60) eurot. Maakohtu otsuse

resolutsiooni järgi otsustas kohus: Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finants hagi P.T vastu

põhivõlgnevuse 3651,77 euro, intressi 385,06 euro, sissenõudmiskulude 50,00 euro ja

sissenõutavaks muutunud viivise 3466,98 euro ja edasiulatuva viivise nõudes.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb täpsustada. Kuna maakohus

leidis otsuse põhjendavas osas, et hagejal kostja vastu nõue puudub esialgse võlausaldaja

poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu ja hagi tuleb jätta

rahuldamata on maakohus on ilmselt ekslikult resolutsiooni märkinud summad, mille osas

hagi jääb rahuldamata ebaõigesti. Ringkonnakohus parandab maakohtu eksimuse.

Menetluskulude jaotus

16. Kuna eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud

ringkonnakohtus hageja kanda TsMS § 171 lg 1 alusel. Kostja palus hagejalt välja mõista

lepingulise esindaja kulud tunni teenustasuhinnaga 79 eurot kokku 177,75 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et valitsevat kohtupraktikat arvestades on kostja lepingulise esindaja

teenuse tunnihind ning kogumaksumus, arvestades vaidluse olemust, põhjendatud suurusega.

Kostja taotletud menetluskulud tuleb hagejalt välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/