2-22-117465/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-117465

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi J. V. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

6404,77 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806, asukoht XXX-i) esindaja Jekaterina

Morozova

Kostja: J. V. (isikukood XXX, elukoht XXX-i)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi J. V. vastu täies ulatuses rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra

ja kulusid hagejalt välja ei mõista.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Täiendav otsus on täiendatava

otsuse osa. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat

otsust (TsMS § 448 lg 5).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

Tsiviilasi nr 2-22-117465

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 19.05.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 5586,92 euro saamiseks. 23.05.2022 tegi kohus võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

15.08.2022 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Pärnu Maakohus jättis 18.08.2022 hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat esitama oma

nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; tasuma täiendavalt riigilõivu

vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad

andmed; teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte

toimetada.

3. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 22.08.2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse J. V. vastu

võlgnevuse 2793,46 euro, sissenõudekulu 35 euro, sissenõutavaks muutunud viiviste 5758

euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks alates 23.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni

määras 0,06% päevas. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõivu 630,00

eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja

õigusabikulu summas 420 eurot.

4. Kohtu nõudel hageja 29.08.2022 täpsustas, et jääb hagiavalduses esitatud sissenõudekulude

nõude juurde.

5. Pärnu Maakohus võttis 18.07.2023 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus isiklikult kätte 15.08.2023.

6. Hageja 9.11.2023 täpsustas võlatunnistuse olemust ja kostja krediidivõimelisuse

kontrollimisega seonduvat.

Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid

7. Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid

7.1. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 17.08.2021 deklaratiivse võlatunnistuse,

millega kostja kinnitas oma võlgnevust varasemast 15.09.2020 krediidikontost nr 55052

tulenev põhivõlgnevus summas 2813,46 eurot ja viivisevõlgnevus 2488,32 eurot. Samuti

tunnustas kostja võlatunnistuse nõuet enda suhtes ja loobus vastuväidetest nõude osas, millega

hageja lihtsustas võla sissenõudmist. Hageja ei ole kunagi kostjale laenu andnud, vaid on

omandanud nõude vastava loovutuslepinguga esialgselt võlausaldajalt Esto AS-ilt.

7.2. Kostja võlatunnistusest tulenevaid kohustusi ei täitnud. Kostja tasus nõuet summas 50

eurot, millest 30 eurot on arvestatud lepingu sõlmimise tasu 30 euro katteks ning 20 eurot

kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks.

7.3. Kostja nõustus maksekohustuse rikkumisel tasuma hagejale viivist 0,06% päevas

viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse

rikkumisele järgnevast päevast. Hageja on arvestanud viivist põhivõla summalt 2793,46 eurot

enne 17.08.2021 sissenõutavaks muutunud viivised 2486,86 eurot ja viivised põhinõudelt

alates 11.11.2021 kuni 22.08.2022 summas 477,68 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist

põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 23.08.2022 määras 0,06% päevas, kuid kokku

koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

7.4. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus

Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm

2 (7)

Tsiviilasi nr 2-22-117465

võlateatist 21.11.2021, 10.01.2022 ja 18.04.2022 hagejale teadaolevale kostja aadressile.

Juhindudes VÕS § 113² lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas 35 eurot.

7.5. Esto AS hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete alusel, mille

kohaselt oli kostja igakuine sissetulek 800 eurot neto ja igakuised finantskohustused

puudusid. Samuti kasutas krediidiandja kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel

kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS ja taust.ee maksehäireregistrid).

Kostjal puudusid kehtivad maksehäired. Pensioniregistri andmed kinnitasid kostja

laenutaotluses esitatud andmeid. Hageja ja kostja sõlmisid võlatunnistuse, millega hageja

nõustus kostjale vastu tulema ja võimaldas tal tasuda sissenõutavaks muutunud kohustust

suurenevate osamaksetega täiendava tähtaja jooksul. Hageja ei ole kostjale sõlmitud

võlatunnistuse alusel laenu andnud. Võlatunnistuses märgitud kompromissisumma koosnes

sissenõutavaks muutunud ja hagejale krediidiandja poolt loovutatud põhivõlgnevusest ning

viivistest. Võlatunnistusest tulenevalt ei pidanud kostja tasuma lisaks kokkulepitud

kompromissisummale igakuiste maksetena täiendavat intressi või muid tasusid. Seega ei ole

hageja laenuandja vaid sissenõutavaks muutunud nõuete omandaja ehk uus võlausaldaja.

Poolte vahel sõlmitud leping ei ole tarbijakrediidileping vaid deklaratiivne võlatunnistus, mis

ei ole käsitletav tarbijakrediidilepinguna VÕS § 402 lg 2 tähenduses ning ei ole VÕS § 406 2

lg 1 alusel tühine. Hageja ei pidanud jälgima tarbijakrediidilepingule kohaldatavaid sätteid ja

kontrollima kostja maksevõimet 17.08.2021 Kompromissileping/Võlatunnistuse nr 24988988

sõlmimisel.

7.6. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud

tähtajaks ei vasta.

8. Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid

8.1. Dokumendid toimetati kostjale kätte 15.08.2023 ning kostjale vastamiseks määratud 14-

päevane tähtaeg lõppes 29.08.2023 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus, tutvunud esitatud seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud

tõendeid leiab, et hagi tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata.

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda

otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli

pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel

(vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20).

Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-1-

21-17, p 16).

11. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause

kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud hagejaga 17.08.2021 sõlmitud

deklaratiivsest võlatunnistusest. Üksnes juhul, kui tegemist on tehinguga, saab anda hinnangu,

kas väidetud võlatunnistus on abstraktne (konstitutiivne) (VÕS § 30) või kausaalne

(deklaratiivne). See, millist liiki ja sisuga võlatunnistusega on tegemist, tuleb välja selgitada

võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut. Oluline

on tuvastada poolte ühine tegelik tahe võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisel. Võlatunnistuse

liigi kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse

3 (7)

Tsiviilasi nr 2-22-117465

võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh

lepingueelseid läbirääkimisi, poolte huve jms (vt ka RKTKo 03.06.2021, 2-19-5601/61, p

16.2).

12. Kohtu hinnangul poolte ühiseks tahteks võlatunnistuse sõlmimisel, eelkõige kostja kui

võlgniku tahteks, ei saanud olla luua iseseisev algsest võlasuhtest sõltumatu kohustus, millega

kostja oleks ennast asetanud oluliselt halvemasse olukorda ja loobunud temale, kui tarbijale

seadusega sätestatud tarbijakrediidilepingu imperatiivse regulatsiooni kaitsest. Ükski mõistlik

isik ei asetaks end vabatahtlikult seadusega ettenähtud raamistikust oluliselt kehvemasse

olukorda.

13. Võlatunnistuse on ette valmistanud hageja ning puudub alus kahelda, et maksekokkulepe

ja võlatunnistus on tüüptingimustega leping VÕS § 35 tähenduses. Võlatunnistust

allkirjastades on kostja olnud olukorras, kus tal oli juba tähtaegselt tasumata võlgnevus, seega

on suure tõenäosusega võlatunnistus sõlmitud olukorras, kus kostjale selgitati, et alternatiivina

pöördutakse kostja vastu koheselt nõudega kohtusse ning kostja, suure tõenäosusega väheste

õigusalaste teadmise tõttu, on pidanud võlatunnistuse ja selle sisuks oleva maksegraafiku

sõlmimist soodsamaks ja mõistlikumaks lahenduseks, mõistmata võlausaldaja kavatsusi.

14. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas

lepingueelseid läbirääkimisi (VÕS § 29 lg 5 p 1). Lepingu sõlmimise asjaoludena tuleb

arvesse võtta, et hageja on inkassoettevõte, kelle tegevusalaks on võlgade kokkuostmine ning

võlgade sissenõudmine. Kostja on võlgnik, kes on jäänud juba esialgsele võlausaldajal võla

tasumisega viivitusse, mille järel on loetud leping ülesöelduks ja kogu võlgnevus

sissenõutavaks muutunud. Kostja on seega hagejaga mistahes kokkulepete sõlmimisel

sundolukorras. Hageja saab nõuda kostjalt kogu võlgnevuse kohest tasumist ning tasumata

jätmisel pöörduda kohtusse ja kohtutäituri juurde, mille tagajärjel suureneksid kulud kostja

jaoks veelgi. Lepingueelsete läbirääkimiste piiritlemisel tuleb seega arvestada, et ei toimunud

klassikalises mõttes lepingueelseid läbirääkimisi vaid võlgnevuse sissenõudmine.

15. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada ka lepingu olemust ja eesmärki (VÕS §

29 lg 5 p 4). Lepinguna pakutakse kostjale maksegraafikut, mis hõlmab endast

tüüptingimusena ka võlatunnistuse sõlmimist. Kostja eesmärgiks on seejuures just

maksegraafiku sõlmimine, et maksta võlgnevust enda rahaliste võimalustega arvestaval viisil

ja ajal. Samuti on kostja eesmärgiks, et võlgnevus ei suureneks ning hageja ei pöörduks tema

vastu kohtusse ega kasutaks muid õiguskaitsevahendeid.

16. Hageja eesmärgiks on kostjalt võlgnevuse kättesaamine ning seda hagejale soodsaimal

viisil. Hageja on selle eesmärgi täitmiseks kokku leppinud nii maksegraafiku kui ka lisanud

lepingusse tüüptingimusena, et kostja kaotab võimaluse vaidlustada võlgnevuse olemasolu ja

suurust, esitada võlgnevuse aluseks oleva nõudega seotud vastuväiteid.

17. Võlatunnistuse tõlgendamisel tuleb seega arvestada, et poolte eesmärgid ühtivad osas, kus

kostjal võimaldatakse võlgnevuse tasumist maksegraafiku alusel. Poolte ühiseks eesmärgiks

ei saa lugeda tunnistatava võlgnevuse kõrvale uue iseseisva kohustuse tekitamist. Seejuures

on oluline, et kostja oli lepingu sõlmimisel sundolukorras. Kostjal oli küll võimalus jätta

leping sõlmimata, kuid selle tagajärjeks oleks olnud hagejal õigus nõuda võlgnevuse kohest

täitmist, seejuures kohtu kaudu ning täiendavate kuludega. Kostjal ei olnud seejuures

võimalik kujundada lepingutingimusi muus osas kui ainult maksegraafiku pikkuses.

18. Vastavalt VÕS § 29 lg-le 4 kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha,

tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel

asjaoludel pidi mõistma. Et võtta lepingupooltega sarnase mõistliku isiku positsioon tuleb

arvestada, et hageja poolelt on lepingu koostanud võlgade sissenõudmisega tegelev ning

vastava eriala kogemusega õigusteadmistega spetsialist. Kostja puhul tuleb eeldada, et

4 (7)

Tsiviilasi nr 2-22-117465

tegemist on tavalise mõistliku isikuga, kes on jäänud oma kohustuste tasumisega hätta, kes on

sundolukorras ning kellel valdkonna õigusteadmised puuduvad. Kohtu hinnangul pidi

lepingupooltega sarnane mõistlik isik mõistma, et kokku ei lepita uues iseseisvas kohustuses

vaid tunnistatakse olemasolevat kohustust. Kostja positsioonilt ei saanud kohtu hinnangul

temaga sarnane mõistlik isik lepingut sõlmides lepingut tõlgendada nii, et sundolukorras

tehtud tehinguga saab loobuda tarbija kaitseks seaduses imperatiivselt ettenähtud

vastuväidetest ning pöörata ümber seadusega tarbija kaitseks sätestatud tõendamiskoormise.

Samuti ei saa tüüptingimustel ja seetõttu selles osas läbi rääkimata lepingu põhjal

õigusteadmisteta isik tõlgendada vastavat lepingut viisil, et tema senise kohustuse kõrvale

luuakse uus abstraktne kohustus.

19. Kohus asub võlatunnistuse hindamise tulemusena seisukohale, et poolte ühiseks tahteks,

eelkõige kostja kui võlgniku tahteks, ei saanud olla luua iseseisev algsest võlasuhtest

sõltumatu kohustus, millega kostja oleks ennast asetanud oluliselt kehvemasse olukorda ja

loobunud kostjale kui tarbijale seadusega sätestatud tarbijakrediidilepingu imperatiivse

regulatsiooni kaitsest. Ükski mõistlik isik ei asetaks end vabatahtlikult seadusega ettenähtud

raamistikust oluliselt kehvemasse olukorda. Kohus ei tuvastanud pooltel ühist abstraktse

kohustuse loomise tahet, samuti ei saaks kohtu hinnangul lepingust niimoodi aru

lepingupooltega sarnane mõistlik isik.

20. Kohus ei tuvastanud, et poolte tegelik ühine tahe oli konstitutiivse võlatunnistuse

sõlmimisele suunatud. Kohtu hinnangul tuleb poolte vahel sõlmitud võlatunnistus lugeda

deklaratiivseks võlatunnistuseks.

21. Riigikohus on 03.06.2021 tsiviilasjas nr 2-19-5601 selgitanud, et kui võlatunnistus

tehinguna kehtib ning võlgnik oli loobutavatest vastuväidetest teadlik või pidi neist teadma ja

sai loobumise tagajärjest aru (vt RKTKo 18.12.2013 nr 3-2-1-146-13, p 24), on

võlatunnistusega määratud vastuväidetest loobumine lõplik ning võlgnik saab võlale esitada

üksnes neid vastuväiteid, millest teda ei loeta võlatunnistuse andmisega loobunuks.

Missugustest vastuväidetest on deklaratiivse võlatunnistusega loobutud, tuleb kohtutel välja

selgitada iga üksikjuhtumi puhul eraldi, võttes arvesse eelkõige võlatunnistuse sisu, ulatust,

poolte huve ja lepingu sõlmimise eesmärki.

22. Kohus asub seisukohale, et tüüptingimustega lepinguna vormistatud deklaratiivne

võlatunnistus, mille eesmärk on välistada tarbijakrediidilepingu regulatsiooni kohaldumist, on

käsitletav VÕS § 421 teises lauses nimetatud kokkuleppena. Kohus tuvastab, et poolte

õigussuhtele kohaldub tarbijakrediidilepingu regulatsioon, sealhulgas vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise kohustus. Kohus tuvastab samuti, et ülaltoodud asjaolusid

arvestades ei ole kostja loobunud vastuväidetest, millised on kostjale kui tarbijale VÕS § 421

alusel tagatud tulenevalt sätete imperatiivsest iseloomust. Isegi kui lugeda, et kostja tahe oli

suunatud vastuväidetest loobumisele, on mistahes seadusest kostja kahjuks kõrvalekalduv

kokkulepe, mida vastuväidetest loobumine vaieldamatult on, VÕS § 421 alusel nii või teisiti

tühine.

23. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist

eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui

tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi

selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. VÕS § 42 lg 3 p 11 kohaselt on

lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus,

millega piiratakse ebamõistlikult teise lepingupoole õigust kasutada tõendeid või pannakse

talle tõendamiskohustus, mis seaduse kohaselt lasub tingimuse kasutajal.

5 (7)

Tsiviilasi nr 2-22-117465

24. Vaidlusaluse võlatunnistusega on krediidiandja ühemõtteliselt soovinud välistada

tarbijakrediidilepingute regulatsiooni kohaldamise võlasuhtele, mis algselt tuleneb

tarbijakrediidilepingust. Seega on hageja tüüptingimuste kasutajana soovinud oluliselt ümber

kujundada pooltevahelist õigussuhet viisil, mis kahjustab oluliselt tarbijast krediidivõtjat ning

seda olukorras, kus tarbijakrediidilepingu regulatsioon on imperatiivne (VÕS § 421).

25. TsÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu

mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on

sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. TsÜS § 85 sätestab, et tehingu ühe osa tühisus ei

too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks

tehtud ka tühise osata. Poolte vahel sõlmitud deklaratiivne võlatunnistus on tühine osas,

millega selles kalduti tarbija kahjuks kõrvale VÕS § 402 – 421 sätestatust. Eelkõige tähendab

see, et hageja pidi tõendama vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (VÕS § 4034 lg

13) ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise korral rakenduvad VÕS §

4034 lg 7 sätestatud tagajärjed

26. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses seega hagejal. Kohus andis

hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks laenuandjal minimaalselt nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda

piisavat teavet isiku tegeliku krediidivõimekuse kohta. Laenuandja kohustuseks on hinnata

krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul

on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja

muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018 nr 2-14-21710/105, p 25.3; RKTKm

24.11.2023 nr 2-21-13098, p 22).

27. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt

kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt

asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste

selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli

hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist

piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka

väiksemate laenusummade puhul. Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks analüüsinud

kostja arvelduskontot. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks

vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

28. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus ei saa asja lahendada

vaid hageja esitatud võlatunnistuse alusel, kuna krediidiandja poolt tagasimaksete uuesti

6 (7)

Tsiviilasi nr 2-22-117465

määramata jätmise tõttu ei ole eelduslikult võlatunnistuses kokkulepitud võlgnevus arvestatud

õigesti. Kohus andis hagejale tähtaja algse võlasuhtega seotud asjaolude ja tõendite

esitamiseks, kuid hageja algse võlasuhte kohta ühtegi asjaolu ega tõendit ei esitanud.

29. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

30. Tallinna Ringkonnakohus on 12.07.2023 tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna

krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et

krediidiandja oleks VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale

teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades

hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei

ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile

ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed

maksed on muutunud sissenõutavaks.

31. Hageja ei ole välja toonud algse võlasuhte asjaolusid. Kohtul tuleb seetõttu eeldada, et

algse tarbijakrediidilepingu erakorralise ülesütlemise aluseks oli algse tagasimaksegraafiku

järgsete maksetega viivitusse sattumine. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tõttu tuli krediidiandjal vastavalt VÕS § 403⁴ lg-le 7 määrata uus tagasimaksegraafik,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, seega ei saanud kostja olla

tarbijakrediidilepingu ülesütlemise ajal veel viivituses kolme uue maksegraafikujärgse

järjestikuse osamakse tasumisega ning tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks ei oleks olnud

alust. Põhivõla sissenõudmiseks peab krediidiandja määrama VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt uuesti

tagasimaksed ja tegema need kostjale teatavaks ning kasutama vastavalt uuele

maksegraafikule kohaseid õiguskaitsevahendeid.

32. Kuivõrd hageja ei ole hoolimata kohtunõudest esitanud esialgse võlasuhte sõlmimise

asjaolusid, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on

ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.

33. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hageja hagi jääb täies ulatuses rahuldamata, jätab kohus

TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt

osalenud, mistõttu hüvitatavad menetluskulud puuduvad ja kohus menetlluskulude suurust

kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik

7 (7)