2-21-142984/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Mati Maksing, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-142984

Tsiviilasi

VALICECAR OÜ hagi K.M-i vastu 3995,04 euro ja

viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 03.06.2025 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

3130,16 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

VALICECAR OÜ 03.07.2025 apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): VALICECAR OÜ

(registrikood 11102086), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Armand Reinmaa ja advokaat Piret Rummi

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): K.M (isikukood

XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Teele Viilup

Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: Saaremaa vald

Saaremaa Vallavalitsuse kaudu (registrikood 77000306)

1(14)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Pärnu Maakohtu 03.06.2025 otsus lõppjärelduses muutmata, muutes

osaliselt otsuse põhjendusi.

2. VALICECAR OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus VALICECAR OÜ

kanda.

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hageja nõue

1.Kohtu menetluses on Valicecar OÜ (hageja) hagi K.M-i (kostja) vastu. Hageja nõuab

kostjalt enda, kostja ja vallavalitsuse kaudu Saaremaa valla (kolmas isik) vahel sõlmitud

töölepingule tuginedes 3995,04 euro suurust tasu. Lisaks nõuab hageja viivist VÕS § 113 lg

1 teises lauses ette nähtud määras põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest kuni

kohustuse kohase täitmiseni.

Asjaolud ja nõude põhjendus

2.Hagiavalduse kohaselt oli hageja, kostja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud töövõtulepingu

objektiks Kaavi külas asuva Jahimaja tee nr 8070222 kruuskatte remont lõigul KM 0,025-

0,343 pikkusega 318 m vastavalt tellija 1 tehtud hinnapäringule, teetööde kirjeldusele ning

hinnapäringule 6. augustil 2021 esitatud pakkumusele. Lepingus on kostja tellija 2 ja

kolmas isik kostja poolel tellija 1. Töö maksumuseks koos käibemaksuga oli 5495 eurot.

Kolmas isik kohustus tasuma hagejale töö maksumusest 1500 eurot ja kostja 3995,04 eurot.

Tööde eest tasumine pidi toimuma hageja esitatud akti ja arve alusel. Kolmas isik kohustus

kinnitama hageja esitatud tööde teostamise akti 5 tööpäeva jooksul selle saamisest või

esitama kirjalikult motiveeritud põhjenduse akti kinnitamata jätmise kohta. Kolmanda isiku

kinnitatud akti alusel koostatud arve pidid tellijad tasuma 30 päeva jooksul pärast arve

esitamist tellijatele. Hageja tegi kokku lepitud töö nõuetekohaselt ja edastas kolmandale

isikule tööde teostamise akti, kes selle allkirjastas. Kolmas isik käis kohapeal tööd üle

vaatamas. Hageja koostas kolmandale isikule ja kostjale arved. Kostjale edastas hageja arve

22. novembril 2021 summas 3995,04 eurot ja arve tasumise tähtaeg oli 22. detsember 2021.

Kostja jättis arve tasumata ja keeldub selle tasumisest. Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt summas 3995,04 eurot alates

2(14)

hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

3.Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja töö ei vasta kokku lepitule, kuna hageja kasutas

materjali (kruusa), mis ei vasta lepingutingimustele. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt

1.2 sätestas tööde kirjeldusena mh „kruuskatte remont purustatud kruusa (fr. 0/32

lisamisega) h=10 cm, profileerimine“. Jahimaja tee remontimisel kasutas hageja lepingu

tingimustele vastavat kruusa fraktsiooniga 0/32. Materjal on pärit Tehu karjäärist, mille

kohta on hagejal tootmisohje sertifikaat alatest aastast 2017. Sertifikaadi on välja andnud

Tallinna Sertifitseerimisasutus OÜ. Igal aastal kontrollitakse tootmisohje järelevalveaudi

raames, kas tootmisohje vastab standardi EN 12620:2002+A1:2008 ja EN

13242:2002+A1:2007 nõuetele. Kui vastab, siis pikendatakse sertifikaati.

Toimivusdeklaratsiooni kohaselt on tegemist purukruusaga fr. 0/32.

4.Kolmas isik on töö vastu võtnud ja allkirjastanud tööde teostamise akti, mis kinnitab, et

kokkulepitud tööd on nõuetekohaselt valmis tehtud, üle vaadatud ja vastu võetud. Kostja

vastupidised väited on ebaõiged ja tõendamata. Kostja etteheited kolmandale isikule ei anna

alust hagejale kokkulepitud tasu maksmata jätmiseks.

5.Pooled leppisid selgelt kokku lepingu objekti, tööde kirjelduse ja kohalduvad dokumendid

(lepingu punktid 1.1 ja 1.2). Punktis 2.1 leppisid pooled kokku, et nad lähtuvad Saaremaa

Vallavalitsuse 13. juuli 2021. a korraldusega nr 2-3/1205 kinnitatud toetuse andmise

nimekirjast, teetööde tehnilisest kirjeldusest ja hanke tulemusena saadud pakkumustest.

6.Kostja pole välja toonud, et teed poleks võimalik eesmärgipäraselt kasutada või et see

poleks vastupidav. Hagejale teadaolevalt on kostja alates töö valmimisest teed kasutanud.

7.Kostja võetud proovide tulemused ja hangitud hinnang ei tõenda töö lepingutingimustele

mittevastavust ja proovid, millele kostja tugineb pole usaldusväärsed. Kostja tellitud

ekspertarvamuse koostamise asjaolud (sh väidetavalt hinnatud materjali päritolu) pole

teistele osapooltele teada ega kontrollitavad. Kostja on lisaks esitanud kolmanda isiku

tellitud laborianalüüside tulemused. Ka nende proovide võtmise aeg, koht, meetod,

transportimise viis jne, on teadmata. Kostja pole järginud proovide kogumise reegleid.

Kostja pidanuks lähtuma Maanteeameti peadirektori 30. juuli 2010 käskkirjaga 230

kinnitatud dokumendist „Katsemetoodika sidumata segust alusekihi mineraalmaterjalist

proovivõtuks“. See määratleb meetodid täitematerjali proovide võimiseks sidumata

segudest ehitatud katendi kihist. Kui kostja ka võttis samalt teelt proovid, siis on ka oluline

millal ja milliselt osalt ta proovi võttis. Näiteks kui sõita kõrvalteelt poriste ratastega teise

tee peale, siis seal on juba peenosis paigast ära. Samuti hageja kattis olemasolevat

kruusateed õhukese kruusakihiga. Kui vana materjal seal all polnud sama fraktsiooniga, siis

tihendamine (rullimine, autoga peal sõitmine jne) surub peenosise alumisest kihist üles ja

see võib proovitulemusi mõjutada.

Kostja seisukoht

8.Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Kostja leiab, et hageja töö, täpsemalt materjal, mille

hageja kruuskatte remondiks paigaldas, ei vasta lepingutingimustele ja kolmas isik võttis

õigustamatult vastu puudustega töö.

9.Lepingu punkti 1.2 järgi on lepingu eesmärgiks muuhulgas kruuskatte remont purustatud

kruusa (fr. 0/32) lisamisega h=10 cm, profileerimine. Hageja ei kasutanud kokku lepitud

tingimustele vastavat kruusa.

3(14)

10.Kruusa fraktsioon 0/32, 0/16 või muu viitab kruusa kategoriseerimisele selle osakeste

suuruse jaotuse põhjal. Et määrata kindlaks, kas hageja kasutas kruusa fr 0/32 tuleb

tuvastada kruusa osakeste suurused ja ka jaotis. Lepingus „fr. 0/32 mm“ sisustatud pole ja

arvestades lepingu punktide 2.1 ja 5.1 kokkulepped, saavad ja peavad pooled lähtuma

asjakohastes õigusaktides sätestatust. Pooled leppisid neist punkidest tulenevalt kokku, et

tööde/materjalide vastavuse hindamise alusena tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 3. augusti

2015.a. määrusest nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“.

11.Lepingu punkt 5.1 kohaselt kohustus hageja tagama teostatud tööde kvaliteedi vastavalt

Eesti Vabariigis kehtivatele nõuetele. Selleks, et kontrollida, kas lepingus sätestatud norm

fr. 0/32 mm on ka tegelikkuses fr. 0/32 mm, on lepingu punktis 2.1 kokku lepitud teetööde

tehnilise kirjelduse kohaldamises. Kuigi lepingus ei ole „teetööde tehnilist kirjeldust“

sisustatud, lähtutakse praktikas teede ehitus- ja remonttööde kvaliteedistandardite

hindamisel Maanteeameti koostatud kvaliteedinõuetest, milles samuti viidatakse Vabariigi

Valitsuse 3. augusti 2015.a. määrusele nr 101. Kostja ei nõustu kolmanda isiku

seisukohaga, et lepingus sisalduv viide teetööde tehnilisele kirjeldusele tähendab viidet

kolmanda isiku hinnapäringule.

12.Kostja möönab, et määrus nr 101 kohaldub üldreeglina avalikult kasutatavale teele, kuid

sõltumata sellest, on pooled kõnealuse määruse kohaldamises kokku leppinud.

13.Kostja leiab, et ka juhul, kui asuda seisukohale, et määruse kohaldamises ei lepitud

kokku, siis olukorras, kus puudub otseselt rakenduv õigusakt või standard, tuleks määrust

nr 101 kohaldada analoogia korras või või heast tavast lähtudes. Hageja tõlgendus, et

erateede remondil on kruusa fraktsioonil teistsugune tähendus kui avalikel teede puhul, on

alusetu ja tuleb tähelepanuta jätta. Hageja ei kasuta oma õiguse heauskselt, kuna üritab

vastutusest vabanemiseks väita, et kuigi avalike teede puhul on kruusa fr 0/32 osakeste

jaotus sätestatud, siis eratee ehitamisel pole osiste jaotus oluline.

14.Kostja visuaalsel vaatlusel hageja paigaldatud materjalis jämedam fraktsioon (32,16)

sisuliselt puudus. Kostja võttis seejärel hageja tarnitud materjalist sõelkõvera määramiseks

proovid. TalTech Teede ja Liikluse Teadus- ja katselaboratooriumi tulemuste ning IB

Telora hinnangu kohaselt ei vasta hageja tarnitud materjal Vabariigi Valitsuse 3. augusti

2015.a. määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ lisas 10 sätestatud nõuetele.

Seega hageja ei kasutanud tööks kokku lepitud materjali, s.o purustatud kruusa fr 0/32.

15.Kostja ei nõustu hageja ja kolmanda isiku seisukohaga, et igal juhul tegemist kruusaga fr

0/32 kui kruus sisaldab ükskõik mis proportsioonis osiseid vahemikus 0-32 mm ja isegi siis

kui jämedam fraktsioon sisuliselt puudub.

16.Et hageja kasutatud materjal visuaalsel vaatlusel lepingule ei vasta, teatas kostja kirjaga

hagejale ja kolmandale isikule 17. oktoobril 2021. Kolmandale isikule saatis kostja

täiendava e-kirja 30. oktoobril 2021, milles andis teada, et kuna kolmas isik töid üle

vaatama ei tulnud võtab ta hageja toodud teematerjalist sõelkõvera määramiseks ise

proovid. 2. novembril 2021 saatis kostja hagejale ja kolmandale isikule TalTech Teede ja

Liikluse Teadus- ja katselaboratooriumi tulemused ning IB Telora hinnangu, mille kohaselt

hageja tarnitud materjal kokku lepitud tingimustele ei vasta. Hageja saatis kostjale 4.

novembril üllatuslikult arve ja kolmanda isiku poolt allkirjastatud tööde vastuvõtmise akti.

Kostja teatas, et ei aktsepteeri arvet ja kolmanda isiku allkirjastatud tehtud tööde akti.

4(14)

17. Kostja leiab, et kolmas isik on võtnud kahel korral vastu tööd, mis lepingule ei vasta ja

hageja on sellele tuginedes esitanud kostjale arve olukorras, kus lepinguga silmas peetud

eesmärki ei ole tänaseni saavutatud ning lepingus sätestatud tööd on teostamata. Kolmas

isik on samuti võtnud hageja materjalist proovid ja ka nende analüüsitulemus on sisuliselt

sama kui kostja aasta varem võetud proovidel ning fraktsiooni 0/32 segule vastav tulemus

on vaid kahe näidu osas ja ka need piiripealsed. Tähtsust pole, et kolmanda isiku hinnangul

on kõrvalekalded määruse normist minimaalsed. Määruse lisa mõttes vastas materjal kruusa

fr 0/16, mitte fr 0/32 nõuetele.

18.Hageja ei kasutanud tööks kokku lepitud materjali (purustatud kruusa fr 0/32). Hageja

tööl pole seega kokku lepitud omadusi ja töö ei vasta VÕS § 641 lg 1 p 1 järgi

lepingutingimustele. Kolmas isik andis kostjale õiguse kasutada lepingust tulenevaid

õiguskaitsevahendeid.

19.Kostja leiab, et tal on õigus keelduda VÕS § 111 lg 1 alusel tasu maksmisest seni kuni

hageja on puudused kõrvaldanud. Kostja palub kohtul määrata, et hageja kohustub

kõrvaldama puudused kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et hageja lisab

omal kulul Kaavi külas asuva Jahimaja tee nr 8070222 kruuskattesse materjali fraktsiooniga

16/32 koguseliselt 30% kihi paksusest. Tööde teostamiseks kohustada hagejat greiderdama

tappteraga olemasolev kruus lahti, paigaldama kallurautoga kettide abil õhuke kiht

killustikku fr 16/32 ning seejärel greiderdama materjal segamini ja tihendama

pinnaserulliga.

20.Juhuks, kui kohus ei kohusta hagejat puudusi kõrvaldama või hageja puuduste

kõrvaldamisest keeldub, esitas kostja alternatiivselt 26. märtsi 2025 menetlusdokumendis

tasaarvestusavalduse hageja nõude tasaarvestamiseks kostja kahju hüvitamise nõudega

2898,30 euro ulatuses. Kostja taotletud viisil puuduste kõrvaldamise maksumus on Klotoid

OÜ hinnapakkumise kohaselt 2375,65 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja leiab, et

viivisenõude osas tuleb jätta hagi rahuldamata.

Kolmanda isiku seisukoht

21.Kolmas isik on seisukohal, et ta on võtnud vastu lepingutingimustele vastava töö ja

kostja vastupidiste väidetega ta ei nõustu. Hageja ja kolmas isik allkirjastasid tööde akti 22.

novembri 2021 ja selle akti alusel väljastati kostjale arve.

22.Kolmas isik on töö üle vaadanud ja vastu võtnud ning on asunud sellega seisukohale, et

töö on teostatud vastavalt lepingu tingimustele (eratee remont on teostatud). Isegi kui väita,

et lepingus ei ole kokkulepitud töö omadusi, sobib töö kasutamiseks otstarbeks, milleks

tellija seda vajas ning on vähemalt keskmise kvaliteediga. Hinnapäringu tegemisel ja

lepingu sõlmimisel tugines tellija mõistlikul määral mh ka töövõtja erialastele oskustele ja

teadmistele töö teostamiseks.

23.Kolmas isik on seisukohal, et kostja ühisvõlausaldajaks olemine iseseisvalt

õiguskaitsevahendite kasutamist ei välista. Kolmas isik on valmis andma nõusoleku kostjale

õiguskaitsevahendite kasutamiseks, kuid see ei tähenda, et kolmas isik nõustuks kostja

hinnanguga, et tehtud töö ei vasta lepingutingimustele.

Maakohtu otsus

5(14)

24.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks põhivõla

1096,74 eurot ja alates 10. veebruarist 2022 viivise põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis 73% ulatuses hageja kanda ja 27%

ulatuses kostja kanda.

25.Maakohus asus seisukohale, et poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja kasutatud

materjal vastas lepingutingimustele ning kas kostja saab hagejale tasu maksmisest üldse

keelduda, kuna teine tellija kostja kõrval (kolmas isik), on leidnud, et töö vastab kokku

lepitule ja töö vastu võtnud.

26.Kohtu hinnangul ei ole kostjal õiguskaitsevahendite kasutamiseks praegusel juhul

takistusi. Töövõtulepingu täitmisnõude poolel on võlausaldajaid kaks: kostja ja kolmas isik

kostja poolel. Kokku ei lepitud, et tööst osa tuleks teha ühele võlausaldajale ja osa teisele.

Tee remont on olemuslikult tervik ja mõistlikult tuli leping täita võlausaldajatele ühiselt.

Seega on kohtu hinnangul kostja ja kolmas isik ühisvõlausaldajad (VÕS § 72 lg 1). VÕS

§72 lg 3 järgi saab iga ühisvõlausaldaja kasutada võlgniku vastu kõiki selliseid

õiguskaitsevahendeid, mis kujutavad endast kohustuse täitmise nõuet, kahju hüvitamise

nõuet ning viivised ja leppetrahvid ja sellele nõudele vastava kohustuse täitmist saab nõuda

võlausaldajatele ühiselt. Seega kohtu hinnangul ei välista kostja ühisvõlausaldajaks olek

iseseisvat õiguskaitsevahendite kasutamist, juhul kui tal on teise võlausaldaja nõusolek.

Kolmas isik (teine võlausaldaja) on kostjale iseseisvalt õiguskaitsevahendite kasutamiseks

oma nõusoleku andnud.

27.Pooled on eri meelt ja keskne vaidlus on selle üle, millistele tingimustele peab

lepingusse kirja pandud purustatud kruus fr. 0/32 vastama. Kohus leiab, et kuna praegu

pole kohtu ette toodud muud viisi lepingus märgitud materjali – purustatud kruus

fraktsiooniga 0/32 – sisustamiseks, siis saab lähtuda kostja pakutud definitsioonist, s.o

määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ lisas 10 positsioon 6 all toodud

terastikulisest koostisest.

28.Kohus selgitab, et hageja ei saa enda seisukohti veenvamaks muuta kolmanda isiku

arvamuste toel. Kuigi kolmas isik kaasati menetlusse kostja poolel, on ta menetluses

esitanud väited selle kohta, et hageja kasutas lepingule vastavat kruusa ja kruusa

lepingutingimustele vastavuse hindamisel ei saa lähtuda määrusest nr 101 ja selle lisast 6.

Need väited on vastuolus kostja positsiooniga, mistõttu jätab kohus TsMS § 214 lg 2 teise

lause alusel need tähelepanuta. Viidatud sätte kohaselt on iseseisva nõudeta kolmanda isiku

avaldusel, kaebusel või muul menetlustoimingul menetluses õiguslik tähendus üksnes juhul,

kui see ei ole vastuolus selle hageja või kostja avalduse, kaebuse või toiminguga, kelle

poolel kolmas isik menetluses tegutseb. Ehk kokkuvõtvalt, kui kolmanda isiku seisukohad

on poole omadega vastuolus, lähtutakse poole seisukohtadest (TsMS § 214 lg 2).

29.Lisaks märgib kohus, et kolmanda isiku arusaam lepingust ei saa ka olla määrav,

olenemata sellest, et leping on sõlmitud kolmanda isiku toetusmeetme toel (Saaremaa

Vallavolikogu 28. mai 2020. a määrus nr 17 „Toetuse andmise kord maapiirkondades

asuvate juurdepääsuteede remonditööde teostamiseks“). See, mis põhjustel kostja ja kolmas

isik koos tellijatena hagejaga töövõtulepingu sõlmimiseni jõudsid, ei saa võtta ära

lepinguosalisest kostja õigust saada lepingutingimustele vastav töö.

30. Kohus tuvastab, et pooled leppisid kokku tee remondiks terasuurusega 0-32 mm

fraktsioneeritud purustatud kruusa kasutamises (VÕS § 29 lg 1). Hageja väitel kasutas ta

6(14)

kokkulepitule vastavalt purukruusa fr. 0/32. Väite kinnituseks on hageja esitanud

tootmisohje sertifikaadi ja toimivusdeklaratsiooni (dtl 212-213). Hageja selgitab, et materjal

on pärit Tehu karjäärist, mille kohta on hagejal tootmisohje sertifikaat alatest aastast 2017.

Igal aastal kontrollitakse tootmisohje järelevalveaudi raames, kas tootmisohje vastab

standardi EN 12620:2002+A1:2008 ja EN 13242:2002+A1:2007 nõuetele. Kui vastab,

pikendatakse sertifikaati. Toimivusdeklaratsiooni kohaselt on tegemist purukruusaga fr.

0/32. Kohtu hinnangul saab hageja tõendist järeldada, et hageja kinnitab sellega, et tema

toode vastab standardile (toote toimivus vastab deklareeritud toimivusele). Samas ei ütle

see kinnitus iseenesest midagi selle kohta, kas konkreetselt Jahimaja teele viidud kruus

vastas hageja enda toimivusdeklaratsioonile. Hageja ei väida ka, et kostja või kolmanda

isiku võetud proovidest määratud sõelkõver on tema toote standardi mõõdikutega

kooskõlas.

31.Kostja on leidnud, et hageja tootetüübi järgi sulgudes lisatud (segu 6) tähendab

positsiooni 6 määruse nr 101 lisa 10 tähenduses ning seega pidi hageja enda

toimivusdeklaratsiooni järgi olema segu olema positsiooni 6 sõelkõveraga. Hageja pole

kostja sellisele väitele vastu vaielnud. Kostja on püüdnud ka läbi hageja

toimivusdeklaratsioonis viidatud standardi nõuete näidata, et fraktsioneeritud killustiku

osakeste suurusjaotus peab vastama kindlaksmääratud vahemikule (dtl 255-256). Hageja on

vastu vaielnud, et kostja esitatud piltidel esitatud tekst pole seostatav ühegi standardiga.

Kohus nõustub siin hagejaga. Tõepoolest ei ole kostja esitatud fotodelt nähtav, millise

dokumendi väljavõtetega on tegemist. Samas on hageja jätnud enda toimivusdeklaratsioonis

viidatud standardi normid välja toomata. Kohus märgib, et kuigi kostjal on hageja töö

lepingutingimustele mittevastavuse tõendamise koormis, ei saa seda mõista nii, et hageja

positsioon on kaitstud läbi selle, et ta enda tootele seatud nõudeid avama ei soostu.

Standardite sisule ei ole igaühel (sh kohtul) vaba juurdepääsu.

32.Seega kokkuvõtvalt leiab kohus, et olukorras, kus pole muid määratlusi, mille alusel

öelda, kas hageja tarnitud kruus on purukruus fr. 0/32, on mõistlik lähtuda kostja

lahendusest, s.o määruse nr 101 lisa 10 positsioonis 6 segule 0/31,5 ette nähtud

terakoostisest (VÕS § 29 lg 4). Poolte seisukohtadest järeldab kohus, et vaidlust selle üle

iseenesest ka pole, et määruse nr 101 lisa 10 positsioonile 6 kostja katsetulemus ei vasta.

33.Kostja on lisaks enda võetud proovidest määratud sõelkõverale esitanud ka kolmanda

isiku võetud proovist määratud sõelkõvera (dtl 234). Hageja vaidleb kõikide proovide

tulemuste arvestamisele vastu väitega, need pole usaldusväärsed, sh pole teada kuskohast,

millal ja kuidas proovid on võetud. Kohtu hinnangul pole põhjust kahelda, et nii kostja kui

kolmas isik on võtnud proovid Jahimaja teelt, mida hageja enda tarnitud materjaliga kattis.

Kostja on välja toonud, et esimesed proovid võttis ta oktoobris 2021 enne seda kui hageja

tööd lõpetas (tee höövliga profileeris) ja kolmas isik võttis proovid pärast seda kui hageja

tööd lõpetas (22. märtsil 2022). Ei kostja ega kolmanda isiku võetud proovidest määratud

sõelkõver ei vasta määruse nr 101 lisa 10 positsioonis 6 ette nähtud terastikulisele

koostisele.

34.Ekspertiisi raames sõelkõvera määramisele kohtumenetluses vaidles hageja vastu.

Hageja leidis, et 1,5 aastat hiljem ei anna ekspertiis enam tulemust, sest tee kasutamisega on

alt pinnasest peenem osis üles tulnud. Hageja väitel ei saa adekvaatset proovitulemust juba

pärast seda kui mõni suurem auto kattekihist üle sõidab. Kohus leiab, et olukorras kus

esimesed proovid on võetud enne kui hageja tööd lõpetas, s.o üsna vahetult pärast materjali

tarnimist, ja teine proov neli kuud pärast tööde üleandmist novembris 2021 ning tulemustes

7(14)

ei ole olulist muutust saab hilisem proov varasema proovi tulemust üksnes kinnitada.

35.Viimaks on hageja väitnud, et kostja pidanuks lähtuma Maanteeameti peadirektori 30.

juuli 2010 käskkirjaga 230 kinnitatud dokumendist „Katsemetoodika sidumata segust

alusekihi mineraalmaterjalist proovivõtuks“. Kostja on hagejale vastanud, et see

katsemetoodika pole praegusel juhul asjakohane, sest käsitleb alusekihi materjalist proovide

võtmist. Kuid hageja töö oli tee kruuskatte remont. Kohus leiab, et sõltumata sellest, kas

seda metoodikat saab kohaldada aluskihi kõrval ka pealiskihi proovidele, eeldab metoodika,

et kaks poolt allkirjastavad ühiselt proovivõtuprotokolli. Nagu kohus märkis, siis hageja

pole soovinud kostjaga materjali proovide võtmisel mingit koostööd teha. Seega pole

konkreetse metoodika kasutamata jätmist põhjust ka kostjale ette heita. Kohus leidis

eelnevalt, et kostja esitatud proovide tulemused on piisavalt usaldusväärsed ja kohus võttis

need tõenditena arvesse.

36.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kostja tõendanud, et hageja üleantud töö ei

vastanud lepingutingimustele, seda täpsemalt kruuskatte remondiks kokku lepitud materjali

osas (VÕS § 641 lg 2 p 1). Hageja on töö lepingutingimuse mittevastavuse eest vastutav

(VÕS § 642).

37.Kokku lepitud töö kirjelduse järgi (lepingu p 1.1) oli kruuskatte remont siiski vaid osa

tööst ning järelikult on kostja õigustatult keeldunud hagejale tasu maksmisest osas, mis

tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju

hüvitamiseks (VÕS § 111 lg-d 1 ja 3).

38.Kostja on esmase variandina soovinud, et kohus määraks otsuse täitmise selliselt, et

kostja kohustub tasuma hagejale 3995 eurot 10 päeva jooksul pärast seda kui hageja on oma

töös puudused kõrvaldanud. Kostja sellisel lahendusega on kaks probleemi. Esiteks ei ole

kostja selgitanud, miks ta leiab end õigustatud olevat keelduma kogu hagejale võlgnetava

summa tasumisest. Kohus selgitas kirjalikku menetlust määrates, et tasumisest keelduda

saab puuduse kõrvaldamise kulu osas. Teiseks on hageja töö parandamisest keeldunud.

39.Alternatiivselt, juhuks kui hageja töö parandamisest keeldub, on kostja 26. märtsil 2025

esitanud menetlusliku tasaarvestusavalduse (VÕS § 198). Kostja soovib enda kahju

hüvitamise nõude hageja vastu summas 2898,30 eurot tasaarvestada hageja nõudega tema

vastu.

40.Kohtu hinnangul on kostja õigustatud VÕS § 115 alusel hagejast töövõtjalt täitmist

asendava kahju hüvitamist nõudma. Kuna hageja on töö parandamisest keeldunud on kostja

VÕS § 115 lg 3 järgi õigustatud kahju hüvitamist nõudma ka kohustuse täitmiseks

täiendavat tähtaega andmata.

41.Kui kahju hüvitamist nõutakse täitmise asemel, asendub täitmata põhikohustus VÕS §

115 lg 1 ja VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise kohustusega ulatuses, mis võimaldab

panna tellija olukorda, milles ta oleks olnud, kui töövõtja ei oleks lepingut rikkunud.

Kostjal töö parandamiseks tekkiv kahju on hageja lepingurikkumisega põhjuslikus seoses ja

hagejale pidi olema ette nähtav, et lepingu mittekohasel täitmisel tuleb tellijal teha kulutusi

kokku lepitud tulemuse saavutamiseks (VÕS § 127 lg 3, 4).

42.Kostja on esile toonud, et hageja töö parandamiseks tuleb tal teha kulutusi 2898,30 eurot

(sh käibemaks). Kahju suuruse kinnitamiseks on kostja esitanud Klotoid OÜ

8(14)

hinnakalkulatsiooni 2023. aastast ning teise kalkulatsiooni kinnituseks et 2025. aastaks pole

hind odavamaks muutunud (dtl 242-258).

43.Kostja on välja toonud, et kuna hageja tarnitud materjal oli liiga peeneteraline (liiga

vähe jämedamat fraktsiooni 16/32), on lepingule vastava tulemuse saamiseks vaja

kruuskatte kobestamine, kruusa fraktsiooniga 16/32 lisamine 30% varemtarnitud materjali

mahust, segamine, kalde andmine, tihendamine pinnaserulliga (dtl 99). Klotoid OÜ

hinnakalkulatsiooni tööde loetelu sisaldab 55 tonni killustiku 16/32, selle transporti ja

paigaldust. Kohtu hinnangul on kostja mõistlikult selgitanud, miks ja milliseid töid teha

vaja on - kostjal on vaja materjali kokku lepitud terastikulise koostise saavutamiseks

sobivat materjali juurde lisada.

44.Hageja on esitanud kostja kahjunõudele hulganisti vastuväiteid. Hageja leiab, et pole

selge, miks ja mida hageja teha tahab, millistel asjaoludel on ta hinnapäringu teinud ning

kas hinnapakkumise tegija on üldse pädev. Hageja asjakohane vastuväide oleks, et tema

vigade paranduse saab teha ära odavamalt kui kostja on näidanud. Seda pole hageja

väitnud. Hageja ei ütle ka seda, et kostja valitud meetod tegelikult ei sobi.

45.Kohus leiab, et kostja on õigustatud VÕS § 115 lg 1 ja 127 lg 1 alusel hagejalt 2898,30

euro suurust kahjuhüvitist nõudma. Arvestades, et hagejal on kostja vastu 3995,04 euro

suurune nõue ja kostja põhjendatu nõuet hageja vastu on 2898,30 eurot, tuleb kostjal peale

tasaarvestust hagejale tasuda 1096,74 eurot. Kuna kohus peab kostja tasaarvestust

põhjendatuks, lõpetab see VÕS § 197 lg 2 järgi hageja nõude tasaarvestatavas osas ja sel

põhjusel rahuldab kohus hagi osaliselt 1096,74 euro osas.

46.Hageja nõuab kostjalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist 3995,04

eurolt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Kohus rahuldab ka viivisenõude

osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summalt 1096,74 eurot VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja soovitud ajast, s.o alates hagi esitamisest 10.

veebruaril 2022. Viivisenõude rahuldamata jätmiseks nii nagu kostja soovib alust pole.

Kohus ei tuvastanud, et kostja oli õigustatud hagejale tasu kogu ulatuses maksmisest

keelduma.

Apellatsioonkaebus

47.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Pärnu Maakohtu 03.06.2025

otsus tsiviilasjas nr 2-21-142984 osas, milles maakohus jättis hageja hagiavalduse

rahuldamata ja menetluskulud 73% ulatuses hageja kanda ning teha uus otsus, millega

rahuldada hageja hagiavaldus täies ulatuses ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

48.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei nõustu hageja maakohtu järeldusega, et

hageja üleantud töö ei vastanud lepingutingimustele. Maakohus jättis ekslikult tuvastamata,

et poolte vahel sõlmitud lepingus oli selgelt kokku lepitud töö tegemiseks kasutatav

materjal „purustatud kruus (fr.0/32)“ (lepingu p 1.2). Lepingus ei olnud kokku lepitud, et

materjal peab vastama majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr 101 „Tee

ehitamise kvaliteedi nõuded“ (edaspidi ka määrus nr 101) §-s 15 sätestatud avalikele

teedele kehtestatud nõuetele (määruse nr 101 lisa 10 positsioon 6). Järelikult ei pidanud

materjal vastama määruse nr 101 nõuetele.

49.Maakohtu poolt kolmanda isiku väidete tähelepanuta jätmine ei olnud põhjendatud.

9(14)

Hageja esitas 26.03.2025 seisukohaga ka selgitused ja tõendid (toimivusdeklaratsiooni)

selle kohta, et Jahimaja tee remontimisel kasutatud materjal pärines Tehu karjäärist ning

materjali puhul on tegemist purukruusaga fraktsiooniga 0/32.

50.Kohus hindas ebaõigesti menetlusse esitatud väidetavalt Jahimaja teelt võetud materjali

proovide tulemusi, leides, et proovid on võetud Jahimaja teelt, mida hageja enda tarnitud

materjaliga kattis. Hageja jääb ka maakohtu menetluses esitatud vastuväidete juurde, et

vastavad tõendid ei ole asjakohased, kontrollitavad ega usaldusväärsed. Hageja ühelgi

proovivõtmisel ei osalenud ja proovivõtmise asjaolud on hagejale teadmata

51.Maakohus ebaõigesti leidnud, et kostjal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue summas

2890,30 eurot, mistõttu on põhjendatud see tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu.

Hageja on endiselt seisukohal, et kuna kostjal ei ole hageja vastu ühtegi nõuet, siis ei ole

tasaarvestuse tegemine võimalik ja kostja tasaarvestusavaldus on alusetu. Hageja märgib

esmalt, et kostja kahjunõude ja seega tasaarvestuse ulatus on põhjendamatu, kuna kumbki

kostja poolt esitatud OÜ Klotoid hinnapakkumine ei ole suuruses 2898,30 eurot. Kohus

tugineb kostja 26.03.2025 seisukohaga koos on esitatud hinnapakkumisele, mille suurus

koos käibemaksuga on 2850,78 eurot. Kuivõrd see hinnapakkumine on kostja kahjunõude

aluseks, siis hageja hinnangul ei saa kohus aluseks võtta mingit muud summat, sh arvutada

kahjunõuet muutunud käibemaksumäära alusel. Liiatigi ei ole teada, kas kostja on lasknud

mingid tööd ära teha ja nende eest tasunud või mitte, mistõttu ei ole välistatud, et selline

kohtulahend toob kaasa kostja alusetu rikastumise. Hageja ei nõustunud väidetavalt

hinnapakkumise aluseks olevas 28.02.2022 e-kirjas nimetatud töödega, sh sellega, et need

on vajalikud tööd ehk, et hinnapakkumine käsitleb vajalikke töid. Seega ei vasta tõele

maakohtu põhjendus justkui hageja ei ole väitnud, et kostja valitud meetod ei sobiks. Kostja

tugineb OÜ Klotoid hinnapakkumis(t)ele, mille kujunemise kohta puudub igasugune

informatsioon, asjaolud, tõendid. Kostja väide, et see hinnapakkumine põhineb kostja

28.02.2022 vastuse lisana 8 esitatud e-kirjal on täielikult tõendamata. Üleüldse on täielikult

välja toomata asjaolud ja tõendid selle kohta, mis asjaoludel see hinnapakkumine on 2023.

aastal küsitud ja saadud.

Vastus apellatsioonkaebusele

52.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud jätta apellandi kanda. Kolmas isik seisukohta ei esitanud.

Ringkonnakohtu otsus

53. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta

lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata.

54.Asja materjalidest nähtub:

-Töövõtjast hageja ja tellijatest kostja ning kolmanda isiku vahel oli sõlmitud töövõtuleping,

mille objektiks oli Kaavi külas asuva Jahimaja tee nr 8070222 kruuskatte remont lõigul KM

0,025-0,343 pikkusega 318 m.

-Lepingus on kostja tellija 2 ja kolmas isik kostja poolel tellija 1.

-Töö maksumuseks koos käibemaksuga oli 5495 eurot. Kolmas isik kohustus tasuma hagejale

töö maksumusest 1500 eurot ja kostja 3995,04 eurot.

10(14)

-Tööde eest tasumine pidi toimuma hageja esitatud akti ja arve alusel. Kolmas isik kohustus

kinnitama hageja esitatud tööde teostamise akti 5 tööpäeva jooksul selle saamisest või esitama

kirjalikult motiveeritud põhjenduse akti kinnitamata jätmise kohta. Kolmanda isiku kinnitatud

akti alusel koostatud arve pidid tellijad tasuma 30 päeva jooksul pärast arve esitamist

tellijatele (dtl 29-31).

-Kostja teatas e-kirjaga hagejale ja kolmandale isikule 17. oktoobril 2021 sellest, et hageja

poolt tehtud töös kasutatud materjalis sisuliselt puudub jämedam fraktsioon (32,16) ja töö ei

vasta visuaalsel vaatlusel lepingule (dtl 72-76).

-Laborianalüüsi tulemused ja IB Telora hinnangu, millele tuginedes kostja leidis, et materjal

kokkulepitule ei vasta, edastas kostja hagejale ja kolmandale isikule 2. novembril 2021 (dtl

78-80).

-Hageja ja kolmas isik allkirjastasid tööde akti 22. novembril 2021 ja selle akti alusel

väljastati tellijatele arved. Kostjale edastas hageja arve 22. novembril 2021 summas 3995,04

eurot ja arve tasumise tähtaeg oli 22. detsember 2021.

-Kostja ei ole arvet tasunud.

55.Apellatsioonimenetluses ei ole apellatsioonkaebuse väiteid arvestades enam vaidlust

küsimuses, kas kostja saab hagejale tasu maksmisest keelduda, kuna kolmas isik leidis, et töö

vastab lepingule ning võttis töö vastu. Jätkuvalt on vaidlus selles, kas hageja kasutatud

materjal vastas lepingutingimustele ning kas maakohtu teostatud tasaarvestus, sh summade

osas, on põhjendatud.

56. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et töö tegemiseks, tee kruusakatte parandamiseks, tuli

hagejal lepingu järgi kasutada purukruusa fraktsiooniga 0/36. Maakohus asus seisukohale, et

hageja ei kasutanud kokkulepitud materjali, sest materjali proovivõtu tulemused ei vastanud

majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr 101 §-s 15 sätestatud avalikele

teedele kehtestatud segu (määruse lisa 10 positsioon 6) terastikulisele koostisele. Maakohus

asus seega sisuliselt seisukohale, et kuna erateede parandamiseks kehtestatud reeglid

puuduvad, tuleb lähtuda avalikele teedele kehtestatud reeglitest.

57. Ringkonnakohus leiab, et kuna sõlmitud töövõtulepingu p 5.1 esimese lause järgi tuli

töövõtjal tagada teostatud tööde kvaliteet vastavalt Eesti Vabariigis kehtestatud nõuetele ning

lepingu p1.2 järgi kohustus hageja kasutama kruusakatte remonti purustatud kruusa

fraktsiooniga 0/32 (edaspidi fr 0/32), kuid erateede parandamise nõuete kohta konkreetne

õiguslik regulatsioon puudub, siis tuli asjas lepingut tõlgendada.

58.Lepingu tõlgendamisel tuleb VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtuda lepingupoolte ühisest

tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on

määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 2 kohaselt ei või lepingu tõlgendamisel aluseks

olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või

soovist varjata oma tegelikku tahet. VÕS § 29 lg 4 kohaselt, kui lepingupoolte ühist tegelikku

tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik

isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada muu hulgas

lepingu sõlmimise asjaolusid ning lepingu olemust ja eesmärki (VÕS § 29 lg 5 p-d 1 ja 4).

59. Menetlusosalised on lepingu tingimuse, st millistele nõuetele pidi vastama kasutatav

materjal, kui kokku oli lepitud purukruusa kasutamine fr 0/32, eri meelt. Hageja leiab, et

menetlusosaliste vahel sõlmitud lepingus puudus kokkulepe, et kasutatav materjal peab

vastama majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr 101 §-s 15 sätestatud

avalikele teedele kehtestatud segu (määruse lisa 10 positsioon 6) terastikulisele koostisele.

11(14)

Ringkonnakohus nõustub selles osas hageja seisukohaga. Sellist kokkulepet lepingu

sõlmimisel ei nähtu. Ringkonnakohtu arvates tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda VÕS § 29

lg-st 4.

60. Siinkohal toob ringkonnakohus esmalt esile, et nõustub maakohtu seisukohaga, mille järgi

kolmanda isiku positsiooni, mis on vastuolus kostja seisukohaga asjas arvestada ei saa. Selles

osas on maakohus õigesti lähtunud TsMS § 214 lg-st 2. Seega ei saa arvestada ka lepingu

tõlgendamisel kolmanda isiku väidetega, mis toetavad hageja seisukohti. Samas on hageja ka

ise esile toonud, et vaidlusaluse lepingu tingimuse tõlgendamiseks tuleb arvestada lepingu

sõlmimise asjaolusid ja eesmärke, sh kohaliku omavalitsuse välja antud õigusakte (dtlk 248).

Ringkonnakohtu arvates on oluline, et kolmepoolselt sõlmiti leping põhjusel, et kolmas isik

nõustus Saaremaa Vallavolikogu 28. mai 2020. a määruse nr 17 „Toetuse andmise kord

maapiirkondades asuvate juurdepääsuteede remonditööde teostamiseks“ alusel toetama kostja

eratee korrastamist. Kuna eeltoodud määruse nr 17 § 4 lõike 2 kohaselt ei toetata määruse

alusel nende juurdepääsuteede remonti, kuhu on kehtestatud avalik kasutus või kus

juurdepääsuteele esinevad avaliku huvi tunnused juurdepääsutee määramiseks avalikuks

kasutamiseks, siis ei saanud ka eratee parandamiseks kasutatavad nõuded kattuda avaliku tee

parandamise nõuetega. Seega ei saa vaidlusalust lepingut tõlgendada selliselt, et lepingus

kokkulepitud kasutatav materjal pidi vastama majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a

määruse nr 101 §-s 15 sätestatud avalikele teedele kehtestatud segu (määruse lisa 10

positsioon 6) terastikulisele koostisele.

61. Ringkonnakohus osutab, et hageja väidete järgi oli lepingus kokku lepitud materjalis,

mille terakoostis on fraktsiooni 0-32, st erinevate terasuuruste olemasolu ja maht materjalis

tähtsust ei oma, oluline on vaid see, et terade suurus jääks vahemikku 0-32 mm.

Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, sest sisuliselt võis siis kasutatud materjal

koosneda ka vaid tolmust ja suvalise suurusega kruusateradest, peaasi, et nende suurus ei

ületaks suurust 32 mm. Kostja on esitanud asjas tõendi (dtlk 237-238), millest nähtub, et

purustatud kruus fr 0-32 viitab konkreetsele purustatud kruusa tüübile, mis on

kategoriseeritud selle osakeste jaotuse põhjal, 0-32 tähistab kruusa osakeste suuruse

vahemikku millimeetrites ja täpsemalt tähendab see, et kruus koosneb osakestest, mille

läbimõõt varieerib 0 millimeetrist (praktiliselt tolmust või muudest peenetest kiviosakestest)

kuni 32 millimeetrini.

62. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja kasutatud materjal ei vastanud purustatud

kruusa fraktsioonile 0/32, sest 32 mm suuruseid terasid hageja kasutatud materjalis ei olnud.

Hageja on vaidlustanud asjas esitatud asjatundjate arvamused (proovivõttude analüüsi

tulemused) kasutatud materjali kohta. Ringkonnakohus osutab, et isegi kui jätta kõrvale kostja

proovivõtu tulemusel saadud asjatundja arvamus materjali terakoostise kohta, põhjusel, et

kostja on huvitatud vaidluse lahendamiseks tema kasuks, siis kolmanda isiku, kes menetluses

leidis, et hagi tuleks rahuldada, proovivõtu tulemusel saadud asjatundjate arvamuse

kõrvalejätmiseks alus puudub. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti viidanud ka

sellele, et kuigi hageja sai kostjalt teada materjali mittevastavusest lepingutingimustele enne

tööde tegemise lõpetamist, ei teinud hageja ise midagi selleks, et materjali analüüsida või

vähemalt ei ole selle kohta asjas tõendeid esitanud, lisaks vaidles hageja menetluses vastu

kostja taotlusele läbi viia kasutatud materjali suhtes kohtulik ekspertiis. Arvestades kolmanda

isiku proovivõtu tulemusel saadud materjali terakoostise analüüsi, puudusid kasutatud

materjalis terad, mis ületasid suurust 31,5 mm (dtlk 234, 236). Kuna kokkulepitud fraktsiooni

arvestades pidid kasutatud materjalis olema ka terad suurusega 32 mm, kuid need puudusid,

siis ei vastanud kasutatud materjal lepingule.

12(14)

63. Asjas on hageja tuginenud ka sellele, et teostatud töö vastab keskmisele kvaliteedile, sest

tegemist oli eratee parandamisega. Ringkonnakohus leiab, et hageja väited on tõendamata.

Asjas leidis tõendamist, et hageja kokkulepitud fraktsiooniga materjali ei kasutanud.

Purustatud kruusa fr 0-32 iseloomustuses on esile toodud, et selle kruusa üks peamisi

kasutusrakendusi on materjalina teede ehituses pakkudes stabiilsust ja vastupidavust

valmivatele teekattepindadele, sest selle nurgelised servad lukustuvad omavahel, luues

stabiilse aluse, mis talub rasket liiklust ja ebasoodsaid ilmastikutingimusi. Kuna hageja

kasutas materjali, milles puudus terakoostis 31,5 mm suurust ületavas osas (sõela suurus 31,5)

oli tegemist sisuliselt purustatud kruusaga fr 0/16. Kuigi erinevate asukohaga teede

parandamise hinnapakkumises on hageja näinud võimalust vähemalt ühel korral kasutada

kruusa fr 0/16 (dtlk 52) on vaidlusalusel juhul sõlmitud leping kruusa fr 0/32 kasutamiseks.

Kuna kasutatud materjal ei vasta lepingus kokkulepitule ei ole põhjendatud hageja tõendamata

väide, et tehtud töö vastab keskmisele kvaliteedile.

64. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse seisukohtadega, sh ka maakohtu

poolt tuvastatud kostja tasaarvestuse aluseks oleva kahjunõude suurusega ja tasaarvestusega,

neid kordamata TsMS § 654 lg 6 järgi. Ringkonnakohus toob täiendavalt esile, et võlausaldaja

võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised

üldised eeldused (vt nt RKTKo 14.03.2019 2-17-1937/52, p 15): võlgnik on lepingut rikkunud

(VÕS § 115 lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); võlausaldajale

on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise

kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena

võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske

hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg

4). Ringkonnakohtu arvates on kõik eeldused kostja kahjunõude edukaks esitamiseks täidetud.

Asjas on tuvastatud hageja poolt lepingu rikkumine, st ebaõige materjali kasutamine.

Tõendatud on ka see, et hageja vastutab lepingu rikkumise eest, sest hageja esitatud

sertifikaat, millest nähtuvalt oli hagejal võimalus kasutada lepingus kokkulepitud materjali, ei

tõenda konkreetsel objektil selle materjali kasutamist. Kostja tasaarvestuse aluseks oleva

kahjunõude suuruse tuvastamisel lähtus maakohus õigesti käibemaksu muutusest, sest selliselt

oli kostja oma nõude esitanud (dtlk 229). Ringkonnakohus leiab, et hageja jättis maakohtus

tõendamata väite, et kostja poolt tasaarvestuse aluseks oleva kahjunõude kujunemist ei ole

võimalik tõendada kostja esitatud hinnapakkumisega, kuna seal esitatud tööd ei seondu

töövõtulepingu objektiga. Sellele viitas põhjendatult ka maakohus. Apellatsioonimenetluses

esitas hageja uue väite et isegi kui jaatada töö mittevastavust lepingule, saaks puudused

kõrvaldada odavamalt. Esiteks on need väited esitatud ringkonnakohtu arvates hilinenult ning

teiseks on need jäänud ka tõendamata. Seega puudavad alused maakohtu otsuse lõppjärelduse

muutmiseks.

65. Apellatsioonkaebuses vaidlustab hageja menetluskulude jaotuse, leides, et menetluskulude

osaliselt hageja kanda jätmine on äärmiselt ebaõiglane. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

Hageja pole esile toonud selliseid asjaolusid, mis õigustaksid TsMS § 162 lg 4 kohaldamise.

Pretensioonidest kasutatud materjali kohta oli hageja juba teadlik enne töö lõpule viimist.

13(14)

Menetluskulude jaotus

66. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad poolte ja kolmanda isiku

menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda TsMS § 167 lg 1 ja 171 lg 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

14(14)