1-12-770/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

25. jaanuar 2012 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-12-770 (kohtueelses menetluses nr 11260102994) riik H.N ja D.V versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Merike Tikk Süüdistatav H.N

(isikukood XXX; elukoht xxxxxx

xxxxx x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS

- 22 lg 3 § 266 lg 2 p 3; § 121 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann Süüdistatav D.V (isikukood XXX; elukoht xxxxx xx-

x xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx , ilma kindla töökohata; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS

§ 266 lg 2 p 1, 3; § 121 järgi Kaitsja advokaat Vello Sikut

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 tunnistada H.N (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 266 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud; tunnistada

- 22 lg 3 H.N süüdi KarS § 121

järgi ja mõista talle KarS § karistusena vangistus 4 (neli) kuud;

64 lg 1 alusel kergema

karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista H.N-ile liitkaristusena 4 (neli) kuud vangistust;

74 lg 1 ja lg 3

KarS § alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata H.N-ile katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui

4 (nelja) kuud H.N ei pane katseajal toime uut tahtli

75 lg-s kontrolli kku kuritegu ja täidab KarS §

1 sätestatud käitumis

nõuded; määrata käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks H.N-ile xxxxxx

xxxxx x xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx H.N-ile - ; tühistada tõkendina kohal datud elukohast lahkumise keeld.

1.2 tunnistada D.V

266 lg 2 p 1

süüdi KarS § ja järgi ja mõista talle karistusena vangistus 5 (viis) kuud; ning tunnistada D.V süüdi KarS § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 10 (kümme) kuud; KarS §

64 lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista ena 10 (kümme) kuud vangistust; D.V-le liitkaristus

arvestades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust 10 (kümmet) kuud vangistust ja Tartu Ringkonnakohtu 11.10.2011 otsusega mõistetud karistust vangistust 5 aastat 5 kuud ja

, lugeda KarS 65 lg 1 alusel kergem karistus raskemaga kaetuks D.V-le päeva § ja mõista

karistuseks vangistus 5 (viis) aastat 5 (viis) kuud ja 28 lõplikuks liit

(kakskümmend ) päeva ning ärakandmisel kaheksa

e kuuluvaks karistuseks 5 (viis) aastat 5

(viis) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva ning selle kandmise alguseks arvestada 08. september 2011. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.2.1 H.N-ilt

sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) € ja riigi õigusabi tasu (

80 senti riigi kasuks; seitsekümmend kuus) € ja määrata kriminaalmenetluse kulud

( ja 80 senti viissada üksteist) € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2012 a veebruarikuust igakuise menetluskulu osa 42 ( kaks ja 65 senti tasumine, nelikümmend ) €

kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menet - luskulu osa

tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.2.2 D.V-lt sundraha ja riigi

435 (nelisada kolmkümmend viis) € õigusabi tasu

(kolmkümmend kaheksa) € määrata kriminaalmenetluse kulud ja 40 senti riigi kasuks;

473 (nelisada seitsekümmend kolm) € ja 40 s sumisele ositi järgmiselt: 1) alates enti ta

2012 veebruarikuust igakuise menetluskulu osa a

39 (kolmkümmend üheksa) € ja 45

senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud - menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Raul Tosmannile mmend kaheksa

40 senti ning Vello

38 (kolmkü ) € ja Sikutile

19 (üheksateist) € ja 20 senti. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB P korraldusele: viitenumber angas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel makse 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1 “); -12-770

3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);

3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu -

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

4.

Süüdistused 4.1. toime pannud kuritegudena: Süüdistusest nähtuvalt on H.N

1) Valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise, mis oli toime pandud grupi poolt KarS § 266 lg 2 p 3 järgi, mis seisnes selles, et tema 08.07.2011 öösel kella 02:00 paiku tungis koos D.V-ga va V.N majja ldaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, s.o. aadressil , lukustamata kuid suletud xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxx xx ukse lahti tegemise teel;

2) misele Teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitamisele st kehalisele väärkohtle kaasaaitamise KarS § 1

22 lg 3 järgi, mis seisnes selles, et tema 08.07.2011 öösel osutas

21 - kaasabi D.V-le, kellel oli eesmärgiks rakendada kehalist vägivalda A.Ri suhtes, juhtides

D.V juhatusel sõiduautot Wolksvagen Golf’i xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx xx maja juurde.

4.2 Süüdistusest nähtuvalt on D.V toime pannud kuritegudena: 1) Grupi poolt valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise, mis oli toime pandud isiku poo

266 lg 2 p 1, lt, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungimise KarS §

3 järgi, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungimise, 08.07.2011 öösel kella 02:00 paiku tungis koos H.N-iga valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, s.o. V.N majja aadressil xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxx xx, lukustamata kuid suletud ukse lahti tegemise teel; 2) Teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitamise st kehalise väärkohtlemise KarS § 121 järgi, mis seisnes selles, et tema 08.07.2011 öösel kella 02:00 paiku, xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx xx maja ees, lõi korduvalt jalgadega A.R.i kehaja peapiirkonda. Löömisega põhjustati füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Veel süüdistatakse A.R.ile

D.V selles, et tema 27.08.2011 kella 23.00 paiku xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxmaja juures, lõi ühe korra jalaga näopiirkonda, tekitades viimasele G.K.t füüsilist valu ja tervisekahjustuse.

5. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped

Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega

kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) H.N KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja karistamises vangistusega 2 kuud; KarS § 121 - 22 lg 3 järgi ja karistamises vangistusega 4 kuud; KarS § 64 lg 1 järgi lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui H.N 18 (kaheksateist) - kuulisel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud k

ontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxx x. 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu , töö või õppimiskoha - -

vahetamiseks.

2) D.V KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistamises vangistusega 5 kuud; KarS § 121 järgi ja karistamises vangistusega 10 kuud; KarS § 64 lg 1 järgi lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel mõistes liitkaristust ja arvestades, et D.V on Tartu Ringkonnakohtu 11.10.2011 otsusega karistatud vangistusega 5 aastat 5 kuud ja 22 päeva, lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega nin g mõista D.V-le liitkaristuseks vangistus 5 aastat 5 kuud ja 2 päeva. Lugeda karistuse alguseks 08. september 2011.

6.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 6.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib

-s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest - karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võima likuks

karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt K -le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja rMS § 248 lg 1 p

menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

6.2. Põhjendused karistuste mõistmisel KarS § 266 lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega KarS n

; § 121 äeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

7. k Kohtu põhjendused riminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev kohaselt on menetluskuluks s sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 435 €.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määrusest nr 169 ( kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 290 € kuus. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg le 2 kaitsja määrab -

uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p

-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud (edaspidi ). Korras koos kord hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava H.N kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna €. Süüdistatava H.N 38.40

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina €

19.20 .

Süüdistatava D.V kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna €. Süüdistatava D.V 19.20

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina €

19.20 .

Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada.

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus -le 1 kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg enetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu

3 m varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasj as mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb:

1) H.N-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 435 (nelisada ko

76 ( lmkümmend viis) € ja riigi õigusabi tasu seitsekümmend kuus) € ja 80 senti (38.40 38.40 + €) riigi kasuks;

2) D.V-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) € riigi õigusabi tasu 38 (kolmkümmend kaheksa) € ja 40 senti ja (19.20 +

19.20 €) riigi kasuks;

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.

8.

Kohtu muud põhjendused H.N-ilt

tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

Tartu Ringkonnakohtu 11.10.2011 otsusega on D.V-le t 5 mõistetud vangistuses

aastat 5 kuud ja 28 päeva maha arvestatud eelvangistuse aeg loetud kandmata vangistuseks 5 aastat 5 kuud ja 2 .

2 päeva D.V on kinni peetaud 08. septembril 2011 ja vahistatud 09, septembril 2011. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul.

Toomas Lillsaar

Kohtunik