2-25-10898/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

28.oktoober 2025 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-25-10898;

Bondora AS hagi V.H. vastu

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 5593,85 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

Bondora AS (registrikood XXX; aadress XXX)

Hageja esindaja

vandeadvokaat Keijo Lindeberg (XXX)

Kostja

V.H. (isikukood XXX; aadress XXX; e-post XXX)

Asja lahendamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista V.H.-lt Bondora AS kasuks lepingu nr

3266034 alusel põhivõlgnevus 1230,08 eurot ja viivis 276,24 eurot; välja mõista V.H.-

lt Bondora AS kasuks välja viivis põhinõudelt (1230,08 eurot) alates 29.10.2025 kuni

põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

2. Välja mõista V.H.-lt Bondora AS kasuks lepingu nr 3515935 alusel põhivõlgnevus

1585,03 eurot ja viivis 355,95 eurot; välja mõista V.H.-lt Bondora AS kasuks välja

viivis põhinõudelt (1585,03 eurot) alates 29.10.2025 kuni põhinõude tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

3. Seoses eelnevaga:

3.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda 87,5% ja hageja kanda 12,5 %;

3.2 välja mõista V.H.-lt Bondora AS kasuks menetluskulu 810,25 eurot;

3.3 välja mõista V.H.-lt Bondora AS kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 810,25 eurot)

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras,

kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses;

3.4 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks;

3.5 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte;

3.6 tagaseljaotsuse tegemisele eelnenud käesoleva tsiviilasja materjalide kättetoimetamise

saavutamiseks tehtud toimingutest ja asjaoludest nähtuvalt on selge, et tagaseljaotsust

ei ole võimalik muul viisil kui avaliku kättetoimetamisega kostjale kätte toimetada,

sest kostja (rahvastiku-) registrikannet ei ole muudetud ja uusi andmeid kostja suhtes

ei ole ilmnenud.

4. Selgitada:

4.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS §

178 lg 2);

4.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel

tagatiseta viivitamata täidetavaks;

4.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse

või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu

sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud

kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;

4.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada;

4.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada

apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on

apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest;

4.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

4.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt Bondora AS ja V.H.

on sõlminud järgmised

tarbijakrediidilepingud: 05.12.2022 nr BL3266034 (dtl 13-33, 57-59), 23.02.2023 nr

BL3515935 (dtl 34-54, 60-61). Kõnealuste lepingute järgi on hageja väljastanud kostjale

krediidisummad järgmiselt 05.12.2022 summas 2000 eurot (dtl 55); 23.02.2023 summas 2000

eurot (dtl 56). Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus

kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt

ei täitnud. Lisaks krediidilepingule on pooled 05.12.2022 sõlminud lisateenuse lepingu (i) B

Secure (dtl 63-65), mille kohaselt krediidisaajal on võimalik muuta tagasimaksegraafikut läbi

e-keskkonna. Vastava teenuse eest kohustus kostja tasuma igal kuul teenustasu 14.99 eurot.

Lisaks on pooled sõlminud lisateenuse lepingu B On Track (dtl 66-67), mille kohaselt

krediidiandja saadab teateid seoses laenu tagasimaksetega ja Bondora kontoga. Vastava

teenuse eest kohustus kostja tasuma igal kuul teenustasu 2,99 eurot. Hageja edastas tekkinud

võlgnevuse likvideerimiseks ülesütlemise hoiatuse, kuid kostja võlgnevust ei tasunud.

Seetõttu oli hageja sunnitud 24.11.2023 ütlema lepingud erakorraliselt üles ja palus ka täita

sissenõutavaks muutunud kohustused (dtl 68-72).

2. Hageja menetlusökonoomilistel kaalutlustel määrab maksed uuesti kooskõlas VÕS § 403(4)

ja kitsendab oma nõuet (dtl 104-117). Tegemist on niisiis nõude ulatusega, mida hageja on

kostjalt õigustatud nõudma sõltumata sellest, kas kohus peaks leidma, et hageja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet või mitte. Hageja märgib siinkohal, et ka uuesti

määratud maksete korral oli kostja seisuga 23.10.2023, mil hageja edastas kostjale

ülesütlemise hoiatuse, kõigi lepingute puhul võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse kuu

osamaksega ja seega kostja oli õigustatud ka uuesti määratud maksete puhul lepingud üles

ütlema 24.11.2023, kuna kostja oli kõigi lepingute puhul jätnud tegemata 2023. aasta augusti-,

septembri-, oktoobri- ja novembrikuu osamaksed. Hageja selgitab siiski täiendavalt, et kostja

on tasunud kokku makseid: 1) tulenevalt lepingust nr 3266034 summas 769,92 eurot (millest

on kostja tasunud 110,96 eurot pärast lepingu ülesütlemist, st ülesütlemise seisuga oli tasutud

658,98), samas kui uuesti määratud maksete järgi pidanuks olema ülesütlemise kuupäevaks

ehk 24.11.2023 tasutud kokku 753,08 eurot, 2) tulenevalt lepingust nr 3515935 kokku

summas 414,97 eurot (millest 119,79 eurot on kostja tasunud pärast ülesütlemist, st

ülesütlemise seisuga oli kostja tasunud 295,18 eurot), samas kui uuesti määratud maksete

järgi pidanuks olema ülesütlemise kuupäeva seisuga tasutud 515,55 eurot. Seega ka uuesti

määratud maksete korral oli hageja õigustatud lepingud üles ütlema (so lepingud on kehtivalt

üles öeldud), sest kostja oli kõigi lepingute puhul jätnud tasumata kolme järjestikuse kuu

maksed, ettemakse olukorda ei tekkinud. Seega hageja põhinõue1 alternatiivse nõude korral

on tulenevalt lepingust nr 3266034 summas 1230,08 eurot ja tulenevalt lepingust nr 3515935

summas 1585,03 eurot. Hageja nõuab kostjalt uuesti määratud maksete korral ka viivist.

Hageja on viivist arvestanud lepingute ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni VÕS § 113 lg 1 ls

2 määras ja hageja viivisenõuded on järgmised: 1) tulenevalt lepingust nr 3266034 summas

237,93 eurot, 2) tulenevalt lepingust nr 3515935 summas 306,58 eurot.

3. Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja ja saatnud kostjale hagiavalduse koos

sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega Ametlike Teadaannete kaudu 19.09.2025,

kohustusega esitada kirjalik vastus ja tõendid ning need esitada 30 päeva jooksul alates

käesoleva väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

4. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused

5. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

6. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut

eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

7. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt

teha asjas tagaseljaotsus.

8. Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51,

puuduvad.

9. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus

teha kirjeldava ja põhjendava osata.

10. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

11. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS

§ 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg-le 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis).

12. Hagi tuleb rahuldada osundatud sätete alusel.

13. Kuna hageja on hagiavalduse täpsustavas osas välja toonud, et esitab iga lepingu suhtes

nõude ka alternatiivsel viisil, kus ta loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise

põhikohustuse katteks, ei arvesta kuni laenulepingu ülesütlemiseni väljastatud krediidilt

intressi, mitte ka VÕS § 94 sätestatud määras (alates krediidi väljastamisest) ega nõua muid

lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu), ei pea kohus antud juhul

vajalikus analüüsida laenuandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kohus

leiab seega, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks

välja lepingu nr BL2613161 alusel põhivõlgnevuse 210,58 eurot ning viivis 28.10.2025

seisuga 276,24 eurot, lepingu nr 3515935 alusel põhivõlgnevuse 1585,03 eurot ning viivis

28.10.2025 seisuga 355,95 eurot ja viivis alates 29.10.2025 kuni põhinõuete tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

15. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 87,5% ulatuses kostja ja

12,5% ulatuses hageja kanda.

16. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

17. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 665 eurot ja õigusabikuludest 331 eurot.

18. Kohus on menetluskulude otsustuses arvestanud hagihinnast tulenevat riigilõivu 665 eurot

ja lepingulise esindaja kulusid põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades seejuures ka asja

lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust, s.o 331 eurot.

19. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 810,25 eurot (87,5%x926).

20. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(438,75 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

21. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik