2-24-12708/24 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

2-24-12708

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

28.10.2025, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-24-12708

Tsiviilasi

Süsivalge OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Lõpplahend

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik:

Süsivalge OÜ

(registrikood:

14132113; asukoht: Ülesõidu 13, Antsla linn

(vallasisene), Antsla vald, 66403 Võrumaa; e-post:

XXX), seaduslik esindaja R.G (end. R. , isikukood:

XXX; e-post: XXX);

Ajutine pankrotihaldur: R.C (Advokaadibüroo R.C ja

Partnerid; Lossi 37, 71004 Viljandi; XXX; XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Süsivalge OÜ (registrikood: 14132113) pankrotimenetlus pankrotti

välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasinõudmise ja

tagasivõitmise võimalus.

2. Tühistada 20.11.2025.a määrusega kohaldatud pankrotiavalduse tagamise

abinõud (täitemenetluse peatamine, vara käsutuskeeld).

3. Määrata, et ajutisel pankrotihalduril on kohustus likvideerida Süsivalge OÜ

(registrikood: 14132113) kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest

likvideerimismenetluseta.

4. Vabastada R.C Süsivalge OÜ ajutise pankrotihalduri kohustustest pärast

Süsivalge OÜ kustutamist äriregistrist.

5. Määrata Süsivalge OÜ (registrikood: 14132113) raamatupidamise dokumentide

hoidjaks seaduslik esindaja R.G (end. R. , isikukood: XXX).

6. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade

Süsivalge OÜ

pankrotimenetluse lõpetamise kohta pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu. Teate avaldamise ajaks on 6 kuud.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

2. Määrata Süsivalge OÜ pankrotimenetluses ajutise halduri tasuks 768,60 eurot

(sh käibemaks).

3. Tasuda ajutise halduri tasu summas 362,34 eurot (sh käibemaks) menetlusabi

korras riigi eelarvest OÜ Advokaadibüroo R.C ja Partnerid pangakontole nr

EE442200221013636295.

4. Punktis 3 märgitud ajutise halduri tasu 362,34 eurot ületav osa jääb võlgniku

kanda.

Edasikaebamise kord

Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse Ametlikes Teadaannetes

avaldamisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik

Süsivalge OÜ esitas 22.08.2024 Tartu Maakohtule pankrotiavalduse pankroti

väljakuulutamiseks, mida täiendas 13. novembril 2024. Avalduse kohaselt kuulus võlgnikule

varana vaid kartulisorteer. Kohustused on võlgnikul Scandagra Eesti Aktsiaseltsi (10 763,21

eurot) ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (algatatud täitemenetlus) ees,

samuti on maksuvõlg 3641,02 eurot. Majandustegevusega tegeles juhatuse liikme endine

elukaaslane. Pärast kooselu lõppemist jäi ettevõte tema valdusesse.

20.11.2024.a määrusega algatas kohus menetluse ja määras võlgnikule ajutise pankrotihalduri.

Aruande kohaselt puudub võlgnikul vara, kohustusi on 51 832,73 eurot. Võlgnik on püsivalt

maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks võib olla raske juhtimisviga ja võimalik, et ka

kuritegu. Võlgniku esindaja R.G selgitustest nähtub, et võlgnik on kasutanud Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) toetust tegelikult võlgniku endise elukaaslasega

F.P-ga seotud äriühingu Maasikaoru Talu OÜ huvides, soetades viimasele kartulisorteeri

väärtusega 32 040,40 eurot. Valdav osa PRIA toetusest on esmalt sularahas välja võetud, siis

kontole tagastatud ja aasta pärast toetust saamist on soetatud kartulisorteer. Seega võib väita,

et PRIA on viidud eksitusse toetuse saamiseks kunstlike tingimuste loomisega. Kui ettevõtte

juhatuse asemel tegutseb keegi teine isik, siis ei saa olla kindel, et noortaluniku toetuse

eesmärgid olid toetuse taotlemisel õigesti esitatud. Samas võib vastutus olla välistatud

aegumise tõttu. See ei muuda aga olematuks asjaolu, et ettevõtte vara, s.o kartulisorteeri

andmine teisele äriühingule vastuhüvitiseta ei ole ettevõtte ärihuvide järgimine. Ajutisel

halduril ei ole andmeid, et vara oleks üldse kasutatud võlgniku huvides. Käesolevaks ajaks ei

ole vara asukoht teada. Kui äriühingu seaduslik esindaja väidab, et tegelikud juhtimisotsused

ja majandustegevus on toimunud teise isiku poolt, siis võib tegemist olla juhatuse liikme

hoolsuskohustuse rikkumisega. Kuna kartulisorteeri asukoht ei ole teada, ei ole teada ka vara

tagasivõitmise võimalusi. Ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku

tervendamise perspektiivi ajutine haldur ei näe – töötajaid ei ole, majandustegevust ei toimu

ja puuduvad vahendid tegevuse jätkamiseks. Majandusaasta aruandeid ei ole ettevõte esitanud

viimased kolm aastat.

Kohus määras 23.01.2025.a määrusega deposiiti makstava summa suuruse ja tähtaja. Keegi ei

maksnud deposiiti.

14.02.2025 tegi kohus Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada

kohtule avaldus võlgniku suhtes pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.

13.03.2025 teatas Konkurentsiamet, et sooviks ära kuulata võlgnikuga seotud füüsilised isikud

ning palus seejärel määrata uus tähtaeg ettepaneku esitamiseks.

19.09.2025 ärakuulamisel osales kolmas isik F.P, maksejõuetuse teenistuse esindaja ning

ajutine pankrotihaldur. Võlgniku juhatuse liige istungile ei ilmunud (esitas taotluse ja tõendi).

F.P selgitas, et võlgnik oli pereettevõte, mis tegeles kartulikasvatusega. Samuti selgitas ta

võlgniku majandustegevust, kahjumi tekkimise põhjuseid ja tegevuse lõpetamist. F.P kinnitas,

et võlgniku ja Maasikaoru Talu tegevus oli seotud, mitte segamini. Maasikaoru Talu ostis

võlgniku saagi turuhinnaga. Maasikaoru Talu tegevus lõppes umbes samal ajal, praegu see ei

tegutse enam. PRIA toetust taotles F.P võlgniku alt, osteti kartulisorteer, mis sai maha

müüdud, et kohustusi katta. Kartulisorteeri müüki F.P võlgniku juhatuse liikmega ei arutanud,

sest juhatuse liige oli sellel ajal pidevalt purjus. F.P pidi selle ise ära tegema. Peale

kartulisorteeri muud vara võlgnikul polnud. Maasikaoru Talu ei saanud üksi kõiki katta.

Kartulisorteeri müügist saadud raha läks kohustuste katteks, töötajate palkadeks ja

igasugusteks kuludeks, mis oli kartuli hävinemisega. Sorteeri eest sai umbes 20 000 eurot või

isegi 18 000 eurot. Võis see laekuda ka Maasikaoru Talu kontole, kuna elu käis läbi

Maasikaoru Talu. Selle raha eest tasuti ka Maasikaoru Talu arveid. Maasikaoru Talu on

maksnud ka võlgniku arveid. Paberkandjal võivad arved veel alles olla, muu on kadunud, sest

majja oli vee sissejooks. Võlgnikul ei olnud registreeritud töötajaid ega renditud maid.

Võlgnik ostis teenust sisse. Võlgnikul oli peale toetuse saamist 14 000 eurot käivet, plaan oli

ettevõtet edasi arendada ja seadmeid juurde osta. Tahtlikult ei olnud loodud, et PRIA-le tulu

näidata. F.P maksab hetkel Maasikaoru Talu kohustusi tagasi. Pankrotiavaldust ei ole

esitanud, on ise täiturile eraisikuliselt maksnud. PRIA ei käinud enne kontrollimas, kui

sorteeri aruanne jäi esitamata. F.P ei saanud aruannet esitada, sest võlgniku juhatuse liikmel

hakkasid alkoholiprobleemid ning F.P ei saanud andmeid.

17.10.2025 teatas Konkurentsiamet, et ei esita ettepanekut algatada võlgniku suhtes

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.

Kohtumääruse põhjendused

PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva

paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud

summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust

võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 51 000 euro ulatuses ja

vara nende täitmiseks puudub. Tagasivõidetavad nõuded puuduvad. Kohtu hinnangul ei ole

võlgniku pankrotivara arvel võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole

võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Kuna võlgnikul vara puudub ja selle suurendamiseks ei ole võimalusi ette näha, on kohtu

hinnangul tegemist olukorraga, milles puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks.

Kuna ükski isik ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat kohtu

deposiiti, järeldab kohus, et puuduvad isikud, kes oleks valmis pankrotimenetlust rahastama.

Pankrotti pole võimalik välja kuulutada ka põhjusel, et maksejõuetuse teenistus ei esitanud

avaldust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.

Eeltoodust tulenevalt ei kuuluta kohus välja võlgniku pankrotti ja lõpetab menetluse

raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel.

20.11.2024.a määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ning

keelas võlgnikul kogu oma vara käsutamise ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta. Kuna

edasist pankrotimenetlust ei toimu ning kohus lõpetab menetluse raugemisega, tuleb

pankrotiavaldust tagavad abinõud tühistada (TsMS § 386 lg 4).

PankrS § 29 lg 8 laused 1-3 sätestavad, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus

lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul

menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab

avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Ajutine haldur kinnitab võlgniku registrist

kustutamise avalduses, et takistusi registrist kustutamiseks ei ole. Kui pankrotimenetluse

raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja

kaetakse vajalikud kulutused.

Eeltoodust tulenevalt peab ajutine haldur likvideerima juriidilise isiku seaduses sätestatud

tingimustel.

Kohus määrab kindlaks ka võlgniku dokumentide hoidja, kelleks tuleb määrata võlgniku

praegune juhatuse liige.

Menetluskulude jaotus

Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu kindlaksmääramiseks summas 768,60 eurot (koos

käibemaksuga).

PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele

kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas

kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule

tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega

taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise

taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja

Alates 01.02.2021.a kehtiv PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa,

mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga

ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva

seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel on 2025.a kuutasu alammääraks

886 eurot.

Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 177,20 eurot.

Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele

kokku 4,5h tasumääraga 140 €/h, kokku tasu 630 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja

mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud

tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud. Kohus leiab, et tunnitasu on vastavuses

ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud

ajaga. Tunnitasu määr ei ületa PankrS § 23 lg-s 3 märgitud ülemmäära. Kohus määrab seega

ajutise halduri tasuks 630 eurot. Tasule lisandub käibemaks, s.o 138,60 eurot, kokku on

ajutise halduri tasu 768,60 eurot.

Ajutine haldur on palunud raugemise korral enda tasu välja mõista riigi vahenditest.

PankrS § 23 lg 4 sätestab: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse §

171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus

ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende

hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks).

Riigi vahenditest tasu määramise välistuseks on PankrS § 23 lg 5, mis sätestab, et kohus ei

määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja

või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja

hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa.

Käesolevalt ei ole deposiidina keegi kohtu määratud summat tasunud.

PankrS § 23 lg 51 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest

hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste

riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 lg 1 ja 2 lg 1 kohaselt arvestatakse tasu poole tunni

täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni ning tasu peab olema 33 eurot poole tunni

kohta.

Ajutise halduri taotletav riigi eelarvest väljamõistetav summa on võimalik osaliselt.

Justiitsministri määrus nr 2 näeb ette, et tasu on võimalik riigi vahenditest hüvitada vaid

tasumääraga 33 eurot/pooltund. Seetõttu mõistab kohus ajutise halduri tasu välja riigi

vahenditest summas 297 eurot (9 pooltundi x 33 eurot/pooltund), millele lisandub käibemaks,

kokku summas 362,34 eurot. 362,34 eurot ületav osa jääb võlgniku kanda.

Ajutise halduri taotlusel ja vastavalt PankrS § 23 lg-le määrab kohus, et tasu tuleb maksta

ajutise halduri poolt nimetatud büroole.

TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb võlgniku tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

kohtunik