2-25-114425/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-114425

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS-i hagi Y.L-i vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1276,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659), lepinguline

esindaja Carlo Kask

Kostja: Y.L (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Elisa Eesti AS-i hagi Y.L-i vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista Y.L-ilt Elisa Eesti AS-i kasuks välja poolte vahel 19. märtsil 2021 sõlmitud

liitumislepingust nr XXX, 17. novembril 2022 sõlmitud liitumislepingust nr XXX, 6.

veebruaril 2024 sõlmitud müügilepingust nr XXX ning 6. veebruaril 2024 sõlmitud

kindlustuslepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 842 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis 234,76 eurot ning viivis põhinõudelt (842 eurot) alates 18. septembrist 2025 kuni

põhinõude täitmiseni viivise määraga 0,065% päevas.

3. Jätta menetluskulud Y.L-i kanda.

4. Mõista Y.L-ilt Elisa Eesti AS-i kasuks välja menetluskulud 470 eurot.

5. Mõista Y.L-ilt Elisa Eesti AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt (470 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist

suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. Elisa Eesti AS (hageja) esitas 27. mail 2025 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale

maksekäsu kiirmenetluse avalduse Y.L-ilt (kostja) 1069,14 euro saamiseks. Pärnu Maakohus

tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. Pärnu

Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle Viru Maakohtule menetluse

jätkamiseks. Viru Maakohtu 12. septembri 2025 määrusega jäeti hagi käiguta ja anti hagejale

tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mh nõuetekohaselt vormistatud hagiavalduse esitamiseks.

Hagiavaldus esitati Viru Maakohtule 17. septembril 2025.

2. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks poolte vahel 19. märtsil 2021 sõlmitud

liitumisleping nr XXX ja 17. novembril 2022 sõlmitud liitumisleping nr XXX, 6. veebruaril

2024 sõlmitud müügileping nr XXX ning 6. veebruaril 2024 sõlmitud kindlustusleping nr XXX.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 842 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 234,76 eurot ning viivis põhinõudelt alates 18. septembrist 2025 kuni

põhinõude täitmiseni 0,065% päevas.

3. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

6. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale isiklikult allkirja

vastu kätte toimetatud 30. septembril 2025. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile

vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata

jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.

7. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata

(TsMS § 444 lg 3).

8. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

9. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

10. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv

280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ning õigusabikulu 170 eurot.

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning

tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). TsMS § 144

p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab

hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks 20 eurot (TsMS § 172 lg 9, §

484²).

Menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskuluks õigusabikulud tõendite kogumise,

korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest ajakuluga 2

tundi.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab

kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st

uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude

hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu 170 eurot (kahe tunni õigusteenuse eest) on

põhjendatud arvestades keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tunnitasu ja hageja

lepingulise esindaja ajakulu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 470

eurot (280 + 20 + 170).

11. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

12. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)