3-25-3334/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-3334

Määruse kuupäev

28. oktoober 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla kohustamiseks

tagada talle vanglas liigesevalu vastu ravi või suunata ta muu

tervishoiuteenuse osutaja juurde

Menetlusosalised

Taotleja X

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

2. Tagastada esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 20 eurot pärast käesoleva

määruse jõustumist.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

252 lg 7 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele (HKMS § 252 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas kinni peetav X esitas 13. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule esialgse

õiguskaitse taotluse, milles palub kohustada Tartu Vangla meditsiiniosakonda aitama teda

terviseprobleemi lahendamisel või juhul, kui nad ei oska või ei saa aidata, siis suunata ta

haiglasse.

Taotlejal selgitab, et tal on liigesed juba mitu kuud valutanud ning tema igapäevased tegevused

on raskendatud. Ta on pöördunud oma terviseprobleemiga korduvalt vangla meditsiiniosakonna

poole, kuid ei ole saanud mingit abi. Talle määratud ketoprofeenist ei olnud kasu. Perearst ütles,

et nad ei saa teda aidata. Taotleja leiab, et tema terviseprobleemile lahenduse leidmine on vangla

ülesanne ning vangla peab tagama kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamise.

3-25-3334

2. Tartu Halduskohus jättis 14. oktoobri 2025. a määrusega X esialgse õiguskaitse taotluse

käiguta. Taotlejal tuli tasuda taotluselt riigilõiv või taotleda menetlusabi.

3. Vastuseks kohtunõudele esitas Tartu Vangla 24. oktoobril 2025 kohtule X 13. oktoobri

2025. a vaidena pealkirjastatud pöördumise (reg nr 2-25/2-2/13121) ja SAViljandi Haigla 15.

oktoobri 2025. a vastuse nr 14-2/3372-1 X pöördumisele.

Tartu Vangla selgitas, et vangiregistris on dokumenteeritud kahe kuu jooksul (s.o alates 24.

augustist 2025) mitu X pöördumist ning Tartu Vangla on edastanud need vangiregistri

vahendusel Tartu Vanglas tervishoiuteenust osutavale SA Viljandi Haigla Tartu Vangla

meditsiiniteenistusele. Ka X 13. oktoobri 2025. a vaidena pealkirjastatud pöördumine edastati

lahendamiseks tervishoiuteenuse osutajale. Haigla kinnitusel ei ole nende dokumendiregistris

rohkem pöördumisi registreeritud. Vanglale ei ole teada, mida on X avaldanud otse

tervishoiutöötajatele. Vanglal ei ole põhjust kahelda SA Viljandi Haigla tervishoiuteenuse

kvaliteedis ega raviotsustes. Kuna vangla ei ole tervishoiuteenuse osutaja, ei saaks vangla

patsienti ühegi vanglavälise tervishoiuteenuse osutaja poole suunata. Vangla ei ole alates 1.

juulist 2024 tervishoiuteenuse osutamisega seotud. Vanglal puudub samast ajast ka sisemine

oskusteave tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamiseks ning vangla lähtub tervishoiuteenuse

osutaja seisukohast. Kuna SA Viljandi Haigla 15. oktoobri 2025. a vastuses nr 14-2/3372-1 ei

ole välja toodud erakorralise ravi vajadust, palub vangla jätta X taotluse tagajärjetuks.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus mõistab, et taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras Tartu Vanglale kohustava

ettekirjutuse tegemist (HKMS § 251 lg 1 p 3), mille kohaselt tuleks vanglal leida taotleja

liigesevaluga seotud terviseprobleemile lahendus või suunata ta lahenduse leidmiseks muu

tervishoiuteenuse osutaja juurde.

5. HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada

pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sarnaselt

sätestab HKMS § 249 lg 2, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka

vaidemenetluse ajal.

X esitas 13. oktoobril 2025 Tartu Vanglale vaidena pealkirjastatud pöördumise, milles soovis

vaidlustada Tartu Vangla tervishoiuteenuse osutaja tegevust tema liigesevalu ravimisel ning

palus määrata talle ravimid, mis teda aitavad või suunata ta haiglasse. Kohtu hinnangul ei saa

seda pöördumist käsitada vaidena. Vaidemenetluses saab nõuda ettekirjutuse tegemist haldusakti

andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks (haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 72 lg 1 p 3). Vaideõigus on isikul, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse

käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi (HMS § 71 lg 1). Kuna

tervishoiutöötaja ei vii vanglas tervishoiuteenust osutades läbi haldusmenetlust, siis polnud X-il

HMS § 71 lg-st 1 tulenevalt võimalik tervishoiuteenuse osutaja tegevuse peale vaiet esitada (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-22-2321/45, p 10). Ka Tartu Vangla ei käsitanud X

13. oktoobri 2025. a pöördumist vaidena, vaid edastas selle vastamiseks vanglas

tervishoiuteenust osutavale SA-le Viljandi Haigla.

3-25-3334

Kuna X esialgse õiguskaitse taotluse esemega seoses ei olnud taotluse esitamise ajal Tartu

Vanglas pooleli vaidemenetlust, ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning kohtul ei ole

võimalik taotlust sisuliselt lahendada.

Seetõttu jätab kohus X esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 5).

6. X on tasunud esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu 20 eurot. Tasutud riigilõiv tuleb

esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise tõttu tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 3 ja lg

8).

7. Kuna X 13. oktoobri 2025. a esialgse õiguskaitse taotlusest ei nähtu soovi esitada kohtule

kaebust, ei käsita kohus tema taotlust kaebusena. Samuti ei pea kohus põhjendatuks suunata X-i

esitama kohtule kohustamiskaebust, sest kohtu hinnangul kuuluks kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2

alusel tagastamisele. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebuse

rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Kohtule arusaadavalt oleks kaebuse eesmärk sarnane 13. oktoobri 2025. a esialgse õiguskaitse

taotluse eesmärgiga: kohustada vanglat lahendama X liigesevalust tingitud terviseprobleem või

suunama ta sama probleemi lahendamiseks muu tervishoiuteenuse osutaja juurde.

Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on SA Viljandi Haigla X-ile seoses liigesevalu

kaebusega Tartu Vanglas tervishoiuteenuseid osutanud. Tervishoiutöötaja on 29. augustil 2025

dokumenteerinud X soovi saada seoses liigesevaluga tervishoiutöötaja vastuvõtule (digitoimiku

leht (dtl) 17). Talle oli määratud 9. septembriks 2025 perearsti vastuvõtt (dtl 17). SA Viljandi

Haigla selgitas 15. oktoobri 2025. a kirjas, et X käis 9. septembril 2025 perearsti vastuvõtul

ning arst ei pidanud pärast vastuvõttu vajalikuks liigesteprobleemi osas ravi määrata (dtl 21).

Lisaks on R. X liigesevalu kaebusega (sealhulgas glükosamiini näidustuse väljaselgitamisega)

tegelenud pereõde (dtl 17). Seega on X-ile osutatud tervishoiuteenuseid: talle on võimaldatud

nii perearsti kui ka pereõe vastuvõtte. Eeltoodu põhjal puudub alus järelduseks, et Tartu Vangla

poleks taganud X-ile juurdepääsu tervishoiuteenustele.

Kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamisel valib tervishoiutöötaja tervishoiuteenuse ning selle

osutamise aja, koha ja viisi ning ravimi ja meditsiinilise abivahendi, lähtudes isiku vajadustest ja

raha otstarbeka kasutamise põhimõttest (vt Riigikohtu üldkogu määrus nr 3-21-30/19, p 24).

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et patsiendil ei ole õigust arstile ette kirjutada,

millist ravi tuleks kohaldada (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 2-19-1366/20, p 10).

Isikul sellise õiguse puudumise tõttu ei ole kohtul võimalik kohustada vanglat ega

tervishoiutöötajat kinnipeetavat teatud kindlal moel ravima. Samuti ei saa kinnipeetav valida

tervishoiuteenuse osutajat, sest vangistuse ajal tuleb paratamatult arvestada asjaoluga, et

tervishoiuteenuse osutamine vanglas ei ole samane vabaduses tervishoiuteenuse osutamisele.

Kinnipeetavale väljaspool haiglat tervishoiuteenuse osutamise vajaduse üle otsustab arst

(Vabariigi Valitsuse 10. juuni 2024. a määruse nr 32 „Vanglas ja arestimajas kinni peetavale

isikule tervishoiuteenuse osutamine“ § 4 lg 1). Seepärast ei saaks kohus kohustada vanglat ega

SA-d Viljandi Haigla suunama X-i mõne muu tervishoiuteenuse osutaja juurde.

8. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja §

179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen