4-25-3463/12 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

4-25-3463

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2025.a, Rapla kohtumaja, kirjalik menetlus

Väärteoasja number

4-25-3463 (263025003403)

Kohtunik

Endla Ülviste

Väärteoasi

Kenno Järvalti kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 29.08.2025.a

otsusele väärteoasjas nr 263025003403 liiklusseaduse (LS)

§ 227 lg 4 järgi.

Menetlusosalised

Menetlusalune isik: Kenno Järvalt

isikukood: 50608297018; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht:

xxx; e-post:xxx.

Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna esindaja Piret

Pesti.

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas:

1. Jätta Kenno Järvalti kaebus rahuldamata.

2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna

29.08.2025.a otsus väärteoasjas muutmata.

3. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse

jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on Kenno Järvalt kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Kohtuotsuse ärakiri edastada Kenno Järvaltile ja kohtuvälisele menetlejale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb

Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

lõpposa kättesaamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on

kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 28. oktoobril

2025.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja,

1 (5)

4-25-3463

kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates

päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohtuväline menetlus

1.05.08.2025.a koostati Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri poolt väärteoprotokoll,

millega tuvastati, et Kenno Järvalt juhtis 05.08.2025.a kell 17.37 Rapla maakonnas Rapla vallas

Rapla-Märjamaa tee 11-l kilomeetril, Märjamaa suunas liikudes, mootorsõidukit Honda CBR

900R reg. märgiga XX kiirusega 176 ± 10 km/h. Lubatud sõidukiirus sellel teelõigul 90 km/h.

Kenno Järvalt ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 76 km/h. Sellise tegevusega

rikkus Kenno Järvalt LS § 15 lg 1 p 1 nõuet ja pani toime LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava

väärteo.

2. Kohtuvälise menetleja 29.08.2025.a otsusega tunnistati Kenno Järvalt süüdi LS § 227 lg 4

järgi lubatud sõidukiiruse ületamises üle 60 km/h ning temale määrati karistuseks sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine kaheteistkümneks kuuks.

3. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik pani toime temale

inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusaluse isiku süü rikkumise

toimepanemises on tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, vormikaamera salvestisega,

tunnistaja ütlustega, menetlusaluse isiku ütlusetega ja pardakaamera salvestisega.

4. LS § 227 lg 4 karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise

eest üle 60 km/h rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. LS § 227 lg 5 p 3 kohaselt võib sätestatud süüteo

eest võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse kuuest kuust kuni kaheteistkümne

kuuni. Menetlusalune isik pani väärteo toime tahtlikult, teo õigusvastasust välistavad asjaolud

puuduvad. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

5. Menetlusaluse isiku näol on tegemist esmast juhiluba omava isikuga. Esmase juhiloa saajalt

eeldatakse juhtimisõiguse saamiseks vajaliku koolituse läbimist ja ilmselgelt peaks sellisel juhil

õpitu värskelt meeles olema. Esmane juhiluba väljastatakse selleks, et algaja juht tõestaks enda

sobivust juhina liikluses ja õiguskuulekas käitumine on eelduseks, et esmase juhiloa tähtaja

möödumisel saaks juht juhiloa.

6. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega

arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning

hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Oma tegevusega seadis

menetlusalune isik reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ning vara.

Kenno Järvalt ei ole endale aru andnud sellest, et osalemine liikluses tähendab ka endale

vastutuse võtmist. Juhtimisõiguse omandamise eelduseks on liiklusseaduses kehtestatud reeglite

ja nõuete tundmine ja täitmine.

7. Kohtuväline menetleja ei pea otstarbekaks isiku karistamist rahatrahviga, karistuse määramisel

tuleb kohaldada teiseliigilist karistust s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist.

Juhtimisõigus ei ole inimesele sünniga kaasa antud võõrandamatu õigus, vaid tegemist on

privileegiga, mida isikul on võimalik endale taotleda ning teatud tingimusi järgides ka saada.

Samuti on võimalik seda teatud tingimuste esinemisel karistuste eesmärkide täideviimiseks ära

võtta.

2 (5)

4-25-3463

8. Käesolevas väärteoasjas on tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isiku poolt Rapla-Märjamaa

teel juhitud sõiduki kiirus ületas olulisel määral lubatut. Isiku käitumine näitab ilmselgelt tema

ükskõikset ja üleolevat suhtumist liiklusohutusse, teistesse liiklejatesse ning võimalikku

saabuvase tagajärge. Kohtuväline menetleja leiab, et põhikaristusena juhtimiselt kõrvaldamine

keskmises määras omab konkreetse menetlusaluse isiku asjas eripreventiivset eesmärki, mahub

etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne ning määrab karistuseks juhtimisõiguse

äravõtmise 12 kuuks.

Menetlusaluse isiku kaebus

9. 16.09.2025.a esitas Kenno Järvalt eelnimetatud otsusele kaebuse, milles tunnistab ja kahetseb

toimepandud liiklusrikkumist, lubab olla tulevikus tähelepanelikum ja vastutustundlikum. Kenno

Järvalt tunnistab, et ta ületas kiirust, mõistab selle tõsidust ja vastutab oma teo eest ning selgitab,

et ebaseaduslik kiirus kestis maksimaalselt 15 sekundit tühjal sirgel teel. Vastutulevat autot

märgates hakkas ta kohe aeglustama. Kenno Järvalt sai septembri alguses endale sobiva erialase

tööpakkumise. Tööülesannete täitmine sõltub igapäevaselt juhiloa olemasolust. Töökeskkond on

üle terve Eesti, kuna on rasketehnika tehnik ja igapäevaselt on vajalik sõita tööautoga

objektidele, kus parasjagu masinad asuvad. Ühistransport ei ole sobiv, kuna ühistransport ei

võimalda tööriistu kaasa võtta, ning samuti on vaja sageli olla väga vara hommikul kohal, et

masinate operaatorid saaksid oma tööpäeva õigeaegselt alustada. Juhilubade äravõtmisel ei ole

võimalik oma töökohustusi täita, mistõttu on ohus töökoht ja toimetulek. Kenno Järvalt palub

kohtul kaaluda karistuse asendamist mõne teise meetmega.

Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht

10. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et alused kaebuse rahuldamiseks puuduvad.

Liiklusseaduse § 50 lg 2 kohaselt esmase juhtimisõigusega juhiloa omaja ei tohi sõita kiiremini

kui 90 kilomeetrit tunnis. Kenno Järvalti poolt juhitud sõiduki kiiruseks mõõdeti 176 +/- 10

km/h. Kaebuses tuuakse välja, et Kenno Järvalt vajab juhtimisõigust igapäevaselt. See asjaolu

peaks menetlusalusel isikul ka liikluses osaledes igapäevaselt meeles olema ning sundima teda

hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida

temale meelepärasem ja sobivam karistus. Samuti ei pea karistus olema isiku jaoks mugav.

11. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohtuvälise menetluse käigus ei ole rikutud

väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele

ning on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta Kenno Järvalti

esitatud kaebus rahuldamata.

Kohtu seisukoht

12. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud

küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka

seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.

13. Kohus, olles uurinud kõiki kirjalikke tõendeid, menetlusaluse isiku kaebust ja kohtuvälise

menetleja kirjalikus seisukohas väljendatut, leiab, et LS § 227 lg 4 järgi ettenähtud väärteo

toimepanemine Kenno Järvalti poolt on tõendatud ning temale määratud karistus on kooskõlas

KarS § 56 lg- s 1 sätestatud karistuse mõistmise alustega.

14. Väärteoprotokolli kohaselt pannakse Kenno Järvaltile süüks LS § 15 lg 1 p 1 nõuete

rikkumist ning sellega LS § 227 lg 4 järgi ettenähtud väärteo toime panemist, s.o lubatud

sõidukiiruse ületamist vähemalt 76 km/h. Asjas puudub vaidlus selle üle, et Kenno Järvalt juhtis

3 (5)

4-25-3463

05.08.2025.a kell 17:37 Rapla maakonnas, Rapla vallas, Rapla-Märjamaa tee 11-l kilomeetril

mootorsõidukit Honda CBR 900R reg. Märgiga XXX, asulaväliselt teel, kus lubatud suurim

sõidukiirus on 90 km/h, kiirusega 176 ± 10 km/h. Kenno Järvalt tunnistab kiiruse ületamist. Tuli

soov väike tiir teha, kiirust ei jälginud. (tl 10-10 pöördel)

15. 05.08.2025.a koostatud kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt on Kenno Järvalti

juhitud sõiduki Honda CBR 900R reg. märgiga XXX sõidukiiruse mõõtmiseks kasutatud

kiirusmõõteseade Stalker DSR 2X nr DB12531 töökorras ja testitud. Mõõteseadme näidu

kohaselt oli menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki sõidukiiruseks 176 km/h. Vastavalt

mõõtemetoodikale arvestati sõidukiirusel 90 km/h liikuvast sõidukist statsionaarselt paigaldatud

kiirusmõõturiga vastas suunas liikuva sõiduki kiiruse mõõtmisel laiendmääramatust +/-10 km/h

menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 166 km/h. Lubatud

sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 76 km/h. Järelevalve toimingus

kasutati videotehnikat ja juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Kenno Järvaltil

avaldusi ei olnud, ta nõustus protokolliga ning allkirjastas selle. (tl 7A pöördel-8)

16. Tunnistaja Reelika Raudsepa ütluste kohaselt oli 05.08.2025.a kella 17:35 ajal Märjamaa tee

11-l kilomeetril oli ainukese vastutuleva sõiduki pidevalt tõusnud kiiruseks 176 km/h, kiirus

lukustati kiirusmõõturi tablool. Sõidukijuhile anti märgutuledega peatumismärguanne ja

mootorratas Honda reg. märgiga XXX peatus. Kenno Järvalt tunnistas kiiruse ületamist. (tl 9-9

pöördel) Kenno Järvaltil on esmane AM, A2 ja B kategooria juhiluba kehtivuse algusega

25.03.2025. (tl 11-12)

17. Kenno Järvalt pani väärteo toime kavatsetult, kohus ei tuvastanud Kenno Järvalti teo

õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid, seega kaebuse esitaja rikkus LS § 15 lg 1 p

1 nõuet ja pani toime LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo.

18. Kohus leiab, et Kenno Järvaltile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on kooskõlas

karistusseadustiku §-s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning

karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja arvestada tuleb ka

õiguskorra kaitsmise huvisid.

19. LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300

trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.

Lisakaristusena on LS § 227 lg 5 p 3 alusel võimalik sellise teo eest kohaldada mootorsõiduki

juhtimise õiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.

20. Kohus leiab, et Kenno Järvalti teosüü on keskmine. Kenno Järvalt pani antud väärteo toime

tahtlikult kavatsetuse vormis, mis viitab tema keskmisele süüle, samuti viitab tema keskmisele

süüle kiiruse ületamine LS § 227 lg 4 kontekstis vähemalt 16 km/h võrra. Seega ületades

lubatud sõidukiirust vähemalt 76 km/h tunnis pani esmast juhiluba omav Kenno Järvalt, kellele

kehtib kiiruspiirang 90 km/h ka maanteelõikudel, kus on lubatud ka suurimad kiirused, toime

raske liiklussüüteo. Esmane juhiluba kehtib kaks aastat, see on n-ö katseaeg, mille jooksul

esmase juhiloa omanik õpib liikluses iseseisvalt hakkama saama ning peab oma õiguskuuleka

liikluskäitumisega näitama valmidust juhiluba omandada.

21. Kenno Järvalt pani väärteo on toime elusfääris, milles tuleb kehtestatud reeglitest rangelt

kinni pidada, et tagada enda ja kaaskodanike turvalisus. Asulavälisel teel, suurel kiirusel

toimuvad liiklusõnnetused on vältimatult raskete tagajärgedega, seetõttu tuleb kasutada kõiki

4 (5)

4-25-3463

võimalusi liikluskultuuri parandamiseks. Ohuolukorrad võivad maanteedel suurtel kiirustel sõites

silmapilkselt tekkida. Teele võivad joosta loomad või inimesed, ette võivad sõita või keerata

teised mootorsõidukid, teekate võib muutuda libedaks (erinevatel põhjustel ka kohati ja ajutiselt)

jne. Piirkiirused on määratud liiklusohutust tagama ning asulavälisel maanteel lubatud

sõidukiiruse sellisel määral ületamine on, sõltumata ilmastiku- ja teeoludest, ohtlik. Kohus

nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et Kenno Järvaltil puudub arusaam liiklusohutusest ja

hoolivus teistest liiklejatest. Lisaks seadis ta mõtlematult ohtu ka enda elu, tervise ja vara.

22. Esmast juhtimisõigust omanud Kenno Järvalt pani 05.08.2025.a toime LS § 227 lg 4 järgi

ettenähtud väärteo, mis temale süüksarvatava väärteo sanktsiooni arvestades on raskeim

liiklusväärtegu. Ajendatud soovist teha avalikul teel lõbusõitu, sõitis ta kiirusega 176 ± 10 km/h.

Kohtu hinnangul viitab Kenno Järvalti tegevus sellele, temal puudub arusaam sõidukiiruse valiku

põhimõtetest, vastutustunne teiste kaasliiklejate ees ning tema arusaam liiklusohutusest on

vaatamata omandatud esmasele juhtimisõigusele puudulik. Seetõttu on põhjendatud kohtuvälise

menetleja poolt temale määratud karistus ning Kenno Järvalti ajutine kõrvaldamine liiklusest,

kuni ta on omandanud mootorsõiduki juhtimiseks vajalikud teadmised ja oskused. Kohtuvälise

menetleja poolt mõistetud põhikaristus sanktsiooni keskmises määras vastab Kenno Järvalti süü

suurusele ja mõjutab teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Võimsa mootorratta

kiirust ja kiirendust on lubatud nautida selleks ettenähtud ringradadel, mis asuvad ka Rapla- ja

Pärnumaal.

23. Kenno Järvalti selgitused selle kohta, miks ta otsustas kiirust ületada ning see, et kiiruse

ületamine oli tema hinnangul ohutu, näitab, et menetlusalusel isikul puudub igasugune arusaam

ohutust liikluskäitumisest. Seetõttu Kenno Järvalt võib oma liikluskäitumiselt olla ühiskonnale

jätkuvalt ohtlik ning tema ajutine liiklusest eemaldamine täidab lisaks eripreventiivsele

eesmärgile ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet ning tagab usalduse õiguskorra vastu.

24. Kaebaja selgitab, et juhtimisõiguse puudumine seab ohtu tema töökoha ja sissetuleku. Kenno

Järvalt oli süütegu toime pannes teadlik, et tal võib tekkida tööalaselt vajadus sõidukit juhtida,

kuid ometi ei takistanud nimetatud asjaolu teda rasket liiklussüütegu toimepanemast. KarS § 481

lg 2 kohaselt ei või põhikaristusena mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes

kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kohus ei pea menetlusaluse isiku toodud põhjendusi

sellisteks, mis tingiksid kohtuvälise menetleja otsuse muutmise. Kenno Järvalti poolt

toimepandud väärteo asjaolusid ja raskust arvestades ei ole ka temal kehtiva karistuse

puudumine ning tema poolt kaebuses väljendatud kahetsus piisavad, et kohtuvälise menetleja

poolt määratud karistust tühistada või kergendada.

25. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- ja materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning

ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks kohtuvälise menetleja otsuse

muutmine või tühistamine. Kohtul puudub alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja

põhjendatud otsus, seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik

5 (5)