2-19-804/51 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Meelis Eerik

Maris Adamson-Särgava

Määruse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-804

Tsiviilasi

G J (G.J, isikukood XXX, elukoht xxx) kohustustest

vabastamise menetlus

Ärakuulamise aeg

22. oktoober 2025.a

Ärakuulamisel osalenud isikud

G.J

RESOLUTSIOON

1. Keelduda G J kohustustest vabastamisest.

2. Lõpetada kohustustest vabastamise menetlus.

3. Avaldada teade G J kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

4. Jätta menetluskulud G J kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetlusabi taotluse

esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud

Harju Maakohus kuulutas 18.02.2019 määrusega välja G J pankroti ja nimetas pankrotihalduriks

Peeter Sepperi.

06.09.2019 määrusega otsustas kohus lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti

väljakuulutamist ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, jättes usaldusisik

määramata ja kohustades võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Määruse tegemise hetkel oli

võlausaldajatel tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata alljärgnevalt:

Nimi

Tunnustatud nõue

(eurodes)

1. O I OÜ

6 210,56

1 (4)

2. O I OÜ

4 084,27

3. E.K.R

720,00

4. E.K.R

876,00

5. Kohtutäitur M L

832,56

6. Kohtutäitur M L

580,40

7. U.G.M

8 984,23

8. X.S.N OÜ

2 723,30

Kohustustest vabastamise perioodi jooksul esitas võlgnik aruande 04.11.2020 ja 30.09.2025.

Võlgniku 30.09.2025 aruande kohaselt töötas võlgnik perioodil 27.08.2021 - 26.02.2024 S OÜ-s

ehituse projektijuhina, 24.05.2021 - 26.08.2021 C OÜ-s puhastusteenindajana ning 05.02.2020 -

18.02.2020 OÜ-s U klienditeenindajana. Töövõimetus oli võlgnikul perioodil 01.10.2024 -

30.09.2025 ja 01.10.2025 -30.09.2026. Võlgnik saab elatisabi riigilt vanemale lapsele (T G.J)

summas 200 eurot kuus alates 2025. aastast. Teise lapse (R A) osas on elatisenõue lapse isa suhtes

kohtusse esitamisel, lisaks ranitsatoetused. Võlgnik tõi aruandes välja, et tervisliku seisundi tõttu

on tal töötamine raskendatud, lisaks on võlgniku ülalpidamisel kaks alaealist last vanuses 7. a ja 12.

a, keda võlgnik kasvatab üksinda. Laste isalt elatise saamine on kaootiline. Aruande kohaselt on

ühele lapsele määratud elatisabi. Tervisliku seisundi tõttu on võlgnikule määratud puuduv

töövõime 01.10.2024 - 30.09.2024 ja pikendatud teiseks perioodiks 01.10.2025 - 30.09.2026

päevamääraga 21,74 eurot. Rahalisi vahendeid kontol ei ole. Muu vara puudub. Igakuised

püsikulud on summas 885 eurot, so elukohakulu 300 eurot kuus, toidukulu 300 eurot kuus,

transpordikulu 50 eurot kuus, kulu ülalpeetavatele 200 eurot kuus, ravimite kulu 35 eurot kuus.

Kulud makstakse vanemate abiga, lisaks saab võlgnik sotsiaalhoolekandest ravimite

kompensatsiooni ja toidupanga abi. Periooditi on võlgnik taotlenud toimetulekutoetust

kommunaalkulude katmiseks. Võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole. Kontoväljavõtted

olid esitatud.

Kohus küsis võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamiseks.

Võlausaldajad O I OÜ (O.F.N) ja U.G.M märkisid, et võlgnik ei ole neile teinud ühtegi

tagasimakset ning nad paluvad jätta võlgnik kohustustest vabastamata. E.K.R avaldas, et võlgnik ei

ole midagi maksnud ja kohtutäitur jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.

Ülejäänud võlausaldajad kohtule seisukohta ei esitanud.

Kohtumääruse põhjendused

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist

(01.07.2022) esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade

ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse

redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30.

juunini.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest

vabastamast, kui:

1) võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi;

2 (4)

2) võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt;

3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve.

PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui

tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Sama paragrahvi 2. lõike järgi peab võlgnik viivitamatult

teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Kohus tuvastas sissetuleku, mida

võlgnik ei ole kohtule ega võlausaldajatele avaldanud ja sellega on võlgnik oma vara varjanud.

Sellest sissetulekust saanuks võlgnik kasvõi osaliselt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnik

seda ei teinud ning sellega on kahjustatud võlausaldajate huvid.

Analüüsides kontoväljavõtteid, nähtub, et 03.05.2022 on võlgnikule tehtud pensioni väljamakse

summas 3013,62 eurot. Seda võlgnik aruandes välja ei toonud. Lisaks nähtub, et 03.05.2022 on

pensioni väljamaksest tasutud 2000 eurot T G.J-ile (võlgniku poeg) selgitusega „makse oma

kontode vahel“. Nähtub, et võlgnik haldab alaealise lapse kontot samuti, sest enamik makseid on

oma kontode vahel, makse saajaks T G.J.

Ärakuulamisel selgitas võlgnik, et ei ole tahtlikult vara varjanud. Kohus aga leiab, et tegemist on

süülise käitumisega. 3013,62 eurot on võlgniku sissetulekute juures suur summa ning võlgnik

pidanuks aru saama, et tegemist on märkimisväärse varaga ning et sellest rahast tuleks kasvõi

osaliselt püüda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohtu hinnangul on antud juhul tegemist vara

varjamisega, sest aruandesse võlgnik seda raha ei märkinud ning süülise võlausaldajate huvide

kahjustamisega, sest võlgnik ei püüdnud midagi võlausaldajatele tagasi maksta.

Ärakuulamisel selgitas võlgnik 2000-eurost väljamakset oma alaealise poja kontole, mida võlgnik

haldab, sellega, et raha läks tema vanematele. Täpsemalt aga võlgnik midagi selgitada ei osanud.

Kohus leiab, et see väide ei ole usaldusväärne, kuna puuduvad konkreetsed faktid, millega seda

väidet seostada. Puudub seos võlgniku ja tema vanemate ning võlgniku lapse konto ja võlgniku

vanemate vahel.

Ärakuulamisel ei osanud võlgnik ka selgitada, miks kannab võlgnik talle laekunud summadest

(toetused, palk jne) üle kohe lapse arvelduskontole. Võlgnik ütles, et seda on vaja

kommunaalmaksete jaoks, sest korter kuulub lapsele. Kohtule jääb ka see väide arusaamatuks, sest

kommunaalmakseid võib sooritada igalt kontolt ning vajadus kontode vaheliste tehingute jaoks

puudub. Pigem viitab see sellele, et võlgnik püüab oma tehinguid kohtu ja võlausaldajate eest

varjata, sest võlgniku lapse kontoväljavõtteid võlgnik kohtule aruandluse raames esitama ei pea.

Seetõttu on kontrollimatu väide, et seda raha kasutatakse vaid kommunaalmakseteks.

Kohus leiab, et võlgnikule pidi olema arusaadav, et kogu oma tulu tuleb aruandluses esitada,

samuti tuleb esitada kulud. Võlgnik ei ole seda teinud ega ärakuulamisel usaldusväärselt

selgitanud.

PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks, et

rikkumine oleks süüline. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus

(VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata

jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus

(õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel).

3 (4)

Kohus leiab, et rikkumine on süüline. Võlgnik pidi olema teadlik, et vara varjata ei tohi ning

võlausaldajate nõudeid tuleb püüda rahuldada. Võlgnik seda tahtlikult ei teinud. Seetõttu on

rikkumine süüline.

Täidetud on ka kolmas eeldus – võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve.

Võlausaldajate huvide rikkumine seisneb selles, et võlausaldajad ei ole saanud oma raha tagasi.

Muus osas kohtul võlgnikule etteheiteid ei ole. Võlgnik kasvatab alaealisi lapsi. Võlgnik on

märkinud, et elatist maksab isa ebaregulaarselt, kuid ühele lapsele on määratud riigilt elatisabi.

Teise lapse suhtes on kohtusse esitamisel nõue elatise saamiseks. Need elatise mittemaksmise

probleem isa poolt on seega ületatav. Võlgnikul on ka diagnoositud raske depressioon ja määratud

perioodiline töövõimetus, kuid võlgnik saab ka tööl käia ja tulu teenida. Kohtu hinnangul vastab

võlgniku töötasu tema võimele tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Kuna aga võlgnik on

jätnud märkimisväärse osa varast deklareerimata, sellest võlausaldajatele raha tasumata ning

kandnud pidevalt raha üle kolmanda isiku (lapse) kontole ilma mõjuva põhjuseta, leiab kohus, et

võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Tegemist on olulise rikkumisega, millest kohus mööda

vaadata ei saa. Võlgnik peab kohustusest vabastamise menetluse jooksul käituma ausalt ja tegema

kõik pingutused, et võlausaldajate nõudeid rahuldada. Vaid sellisel juhul saab kohus menetluse

lõpus võlgnikku allesjäänud kohustustest vabastada.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud

kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Seetõttu keeldub kohus võlgnikku

kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse.

Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida

menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada

üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui

seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad võlgniku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik

4 (4)