2-25-16095/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Ele Liiv ja Kairi Piirisild

Määruse tegemise aeg ja koht

28.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-16095

Kohtuasi

Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus

esialgse õiguskaitse korras X.Q-le tahtest olenematu

ravi kohaldamiseks ja selle pikendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.09.2025 määrus (esialgse õiguskaitse

rakendamine)

Harju Maakohtu 30.09.2025 määrus (esialgse õiguskaitse

pikendamine)

Kaebuse esitaja ja liik

X.Q määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

(registrikood 90006399), psühhiaatriakliiniku valvearst

MR

Puudutatud isik X.Q (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.Q määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 27.09.2025 määrus muutmata.

3. Jätta Harju Maakohtu 30.09.2025 määrus muutmata.

4. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-25-16095

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Taotlus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) Psühhiaatriakliiniku valvearst MR

esitas 27.09.2025 Harju Maakohtule taotluse kohaldada X.Q-le (puudutatud isik) esialgse

õiguskaitse korras tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist ravi neljaks päevaks ja

pikendada esialgset õiguskaitset 40 päevani.

Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik psühhiaatriakliinikus alates 27.09.2025 ning kell

06.29 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi. Puudutatud isik on psüühikahäirest

tingitud ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu endale ja teistele ohtlik ega suuda

hinnata oma ravivajadust.

2. Psühhiaatrite 27.09.2025 arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire –

täpsustamata skisofreenia (F20.9), millest tulenevalt on tema käitumine psühhoosielamustest

juhituna rahutu ja ebaadekvaatne, mistõttu ohustab nii enda kui ka ümbritsevate turvalisust.

Ta on Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus ravil kuuendat korda.

Esimest korda oli ta ravil 30.07–03.08.2022, pöördudes valvetuppa ema soovitusel

kuulmismeelepetete, ebaharilike tajuelamuste ja suitsiidimõtete tõttu. Puudutatud isikul on

pikaajaline alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamise anamnees. Järgnevalt viibis puudutatud

isik statsionaarsel haiglaravil 2022. aastal veel kolmel korral. Puudutatud isik jätkas alkoholi

ning narkootiliste ainete kuritarvitamist. Tema haiguspildis esinesid paranoilised luulumõtted

kahjustamisest (teda soovitakse tappa, istus vannis fooliummüts peas) ja jälitamisest,

kuulmismeelepetted (jutukõmin peas) ning suitsiidimõtted. Haiglaravi foonil puudutatud isiku

mõjutuselamused vähenesid. Tal diagnoositi mitmete psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest

tingitud valdavalt hallutsinatoorne psühhootiline häire (F19.52) ning talle määrati

antipsühhootiline toetusravi. Pärast haiglaravi 2023. aasta märtsikuus võttis puudutatud isik

enesetapu eesmärgil suures koguses ravimeid, misjärel vajas ravi Lääne-Tallinna Keskhaigla

intensiivraviosakonnas. 18.04–17.05.2023 viibis puudutatud isik SA Viljandi Haigla

psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil, ent puudutatud isik katkestas ravi. Tal diagnoositi

residuaalne afektiivne häire mitmest või muust psühhoaktiivsest ainest (F19.72). Viimati

vajas ta ravi 19.11–13.12.2024, mil puudutatud isik toodi psühhiaatriakliiniku valvetuppa

kiirabi ja politsei saatel, sest ta märatses alkoholijoobes Kaitsepolitseiameti (KAPO) hoone

ees.

Praegusel juhul hospitaliseeriti puudutatud isik politsei poolt kainestusmajast. Puudutatud isik

läks tänaval kiirabibrigaadi juurde ja oli verbaalselt agressiivne, tekitades neis hirmu, mistõttu

kaasati politsei. Puudutatud isik süüdistas ja sõimas kiirabitöötajaid mõrvariteks, kes

korraldasid KAPO-ga koostöös genotsiidi, ning avaldas rohkelt paranoilisi kahjustus- ja

mõjutusluulumõtteid (KAPO vägistab naisi; KAPO mõjutab teda Teslaga, õhutab suitsiidi

tegema ja vähendab tema keharakke, tahab teda ära tappa). Esialgu toodi puudutatud isik

valvetuppa, kuid joobeseisundi tõttu suunati kainestusmajja. Kainestusmajast tagasi

valvetuppa tuues oli puudutatud isik jätkuvalt valjuhäälne, avaldades paranoilisi luulumõtteid

KAPO suhtes (KAPO tahab teda suitsiidini viia, KAPO piinab ja vägistab, tema mõtteid

kontrollitakse Tesla Coili (Tesla mähise) abil). Haiglasse sattumise asjaolusid ei oska

puudutatud isik selgitada. Enda sõnul oli ta rahulik, käis Grossi poes, mil nurga tagant ilmus

välja politsei, kes viis ta psühhiaatriakliinikusse. Puudutatud isikul puudub kriitika oma

psüühilise seisundi osas ning ta ei näe haiglaravi vajadust. Ta keeldub ravimeid võtmast,

öeldes, et ta saab ilma hakkama.

2-25-16095

Puudutatud isiku seisund ei ole praeguseks oluliselt paranenud. Ta avaldab jätkuvalt rohkelt

paranoilisi luulumõtteid KAPO ja haigla personali suhtes. Tema mõttekäik on laialivalguv ja

hüplik, täielikult luulusüsteemist hõivatud. Tunnistab, et teda üritatakse mõjutada suitsiidi

tegema. Puudutatud isiku psüühilisest seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline mõistma

ravivajadust ega korrigeerima oma käitumist.

Puudutatud isiku seisundit ja varasemat ravikogemust arvestades ei ole tõenäoline tema

paranemine ja iseseisev ohutu toimetulek haiglavälistes tingimustes neljapäevase haiglaravi

jooksul. Seetõttu taotleb avaldaja kohtult luba puudutatud isikule tahtest olenematu

psühhiaatrilise ravi jätkamiseks ka pärast seda ning temale psühhoosivastase, meeleolu

stabiliseeriva ja rahustava toimega ravi ning vajadusel elekterkrampravi teostamiseks

haiglatingimustes 40 päeva vältel alates tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi otsusest.

Harju Maakohtu 27.09.2025 määrus

3. Harju Maakohus kohaldas 27.09.2025 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse

õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ning paigutas puudutatud isiku

psühhiaatriakliinikusse alates 27.09.2025 kell 06.29 kuni 01.10.2025 kell 06.29, ning andis

loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks, eeskätt psühhoosivastase,

meeleolu stabiliseeriva ja rahustava toimega ravi manustamiseks ning vajadusel

elektrikrampravi teostamiseks haiglatingimustes ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks

juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta või ravimeetoditega ei nõustu.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on täidetud psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11

lg-s 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg-s 1 sätestatud eeldused puudutatud

isikule tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks.

Valvearst hospitaliseeris puudutatud isiku raske psüühikahäire (paranoidne skisofreenia)

ägenemisest tuleneva nii teda ennast kui ümbritsevaid ohustava ebaadekvaatse, ettearvamatu,

agressiivsete avaldustega käitumise ja muu abi ebapiisavuse tõttu tahtest olenematu

psühhiaatrilise ravi otsusega 27.09.2025. Praeguseks ei ole puudutatud isiku seisund oluliselt

paranenud, ta avaldab jätkuvalt rohkelt paranoilisi luulumõtteid KAPO ja haigla personali

suhtes, tema mõttekäik on laialivalguv ja hüplik ning täielikult luulusüsteemist hõivatud.

Puudutatud isikul puudub kriitika oma psüühilise seisundi osas, ta ei näe haiglaravi vajadust

ja keeldub ravimeid võtmast.

Puudutatud isikul on raske psüühikahäire – täpsustamata skisofreenia (F20.9), millest

tulenevalt on tema käitumine psühhoosielamustest juhituna rahutu ja ebaadekvaatne, mistõttu

ohustab ta nii enda (suitsiidikatse anamneesis; luulumõtted on suitsiidile õhutavad; võib

kutsuda oma käitumisega esile vägivalda enda suhtes) kui ka ümbritsevate (olnud rahutu ja

ründava käitumisega; esinevad paranoilised luulumõtted KAPO töötajate ja

meditsiiintöötajate suhtes) turvalisust. Puudutatud isiku psüühilisest seisundist tulenevalt ei

ole ta võimeline mõistma ravivajadust ega korrigeerima oma käitumist. Puudutatud isikul

puudub tahe raviks, mistõttu ei ole võimalik kohaldada vabal tahtel põhinevat ravi ning muu

psühhiaatriline ravi ei ole piisav.

Kuna taotlusest nähtuvalt vajab puudutatud isik ravi, tuleb anda luba talle tahtevastaselt

ravimite manustamiseks, eeskätt psühhoosivastase, meeleolu stabiliseeriva ja rahustava

toimega ravi manustamiseks ning vajadusel elekterkrampravi teostamiseks haigla tingimustes

ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta või

ravimeetoditega ei nõustu.

2-25-16095

Puudutatud isiku seisukoht

4. Puudutatud isik avaldas kohtule 28.09.2025 ärakuulamisel, et talle ei ole mingit ravi

määratud ja ta on täiesti toimiv ilma ravimiteta ja saab hakkama. Ta ei ole midagi teinud ja

teda ei pea haiglas kinni hoidma. Teda on kogu aeg haiglasse pandud. KAPO kiusab teda.

Inimeste peal ei tohi kasutada rahuajal relvi. Inimestele lastakse relvadega pähe.

Rahvusvahelise genotsiidi osas lõpetati tema suhtes uurimine ära. KAPO on tapakoer. Kõik

on korrumpeerunud, Riigikohus on korrumpeerunud ja kõik lastakse lahti. Tahetakse

mürgitada ja see on setup. Inimesi hoiti kinni, tema läks neile appi ja nüüd peab ta haiglas

olema. Neid, keda tahetakse tappa, on 2 miljardit. Ta ei taha, et lapsi tapetakse ja naisi

vägistatakse. Ta tahab homme tööle minna Ta käib juhutöödel, aga ei saa tööle minna, kuna

teda kiusatakse. AI-ga piinatakse relvadega. Arvatakse, et ta on psüühiliselt haige ja tahetakse

lisakohti Eesti Vabariigile.

5. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avaldust.

Arvamus esialgse õiguskaitse pikendamise kohta

6. Puudutatud isiku raviarst esitas 30.09.2025 arvamuse, mille kohaselt ei ole puudutatud

isiku seisund muutunud. Puudutatud isikul ei ole jätkuvalt koostöövalmidust raviks ning

ravita jätmisel on ta raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja teistele.

Harju Maakohtu 30.09.2025 määrus

7. Harju Maakohus pikendas 30.09.2025 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse

õiguskaitse korras tahtest olenematut ravi kuni 40 päevani alates psühhiaatri otsusega tahtest

olenematule ravile võtmisest, s.o kuni 06.11.2025 kell 06.29. Kohus määras, et tahtest

olenematu psühhiaatriline ravi lõpeb 06.11.2025 kell 06.29 või mõnel eelneval päeval, kui

raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse

paigutamise eelduste äralangemisega. Kohus andis loa puudutatud isikule tahtevastaselt

ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, kui

puudutatud isik ei manusta vabatahtlikult ravimeid või ei nõustu ravimeetoditega.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on puudutatud isikul raske psüühikahäire

täpsustamata skisofreenia (F20.9), millest tulenevalt on tema käitumine psühhoosielamustest

juhituna rahutu ja ebaadekvaatne, mistõttu ohustab ta nii enda (suitsiidikatse anamneesis;

luulumõtted on suitsiidile õhutavad; võib kutsuda oma käitumisega esile vägivalda enda

suhtes) kui ka ümbritsevate (olnud rahutu ja ründava käitumisega; esinevad paranoilised

luulumõtted KAPO töötajate ja meditsiinitöötajate suhtes) turvalisust. Puudutatud isik on

paranoiline KAPO suhtes ja luululine. Esinevad ka kuulmismeelepetted. Puudutatud isiku

ohtlikkus enda elule ja tervisele lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Puudutatud

isiku psüühilisest seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline mõistma ravivajadust ega

korrigeerima oma käitumist. Puudutatud isik leiab, et talle ei ole mingit ravi määratud ja ta

tuleb toime ilma ravimiteta. Puudutatud isiku seisund ei ole alates tahtest olenematu ravi

alustamisest paranenud ning esialgse õiguskaitse aluseks olnud asjaolud ei ole muutunud ega

ära langenud. Taotlusest nähtuvalt vajab puudutatud isik ravi.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

8. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus Harju Maakohtu 27.09.2025 ja

30.09.2025 määrused tühistada ning vabastada ta viivitamatult haiglast.

2-25-16095

Määruskaebuse väidete kohaselt on puudutatud isiku puhul täitmata kõige olulisem eeldus

tahtest olenematu ravi kohaldamiseks PsAS § 11 järgi. Nimelt puudub puudutatud isikul raske

psüühikahäire, mida oleks vaja ravida. Seetõttu puudub vajadus kontrollida, kas teised ravile

paigutamise eeldused on täidetud.

9. Avaldaja jäi vastuses psühhiaatrite arvamuse ja raviarsti arvamuse põhjal seisukohale, et

PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused puudutatud isikule tahtevastase psühhiaatrilise ravi

määramiseks olid täidetud. Avaldaja lisas, et puudutatud isikul puudus haigustaju, ta ei

pidanud enese ravimist vajalikuks ning arvestades asjaolu, et puudutatud isik ei olnud

eelneval korral haiglaravilt lahkudes 13.12.2024 pidanud kinni arsti poolt antud ravijuhistest

(ei ostnud retseptikeskuse põhjal ravimeid välja ega ilmunud haiglaravi järel planeeritud

ambulatoorsele vastuvõtule), ei olnud puudutatud isikule vajaliku psühhoosivastase ravi

tagamine väljaspool tugevalt kontrollitud ravikeskkonda teostatav.

Menetluse edasine käik

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus

TsMS § ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrused muutmata, sest määruskaebuse väited ei

anna alust kahelda maakohtu määruste seaduslikkuses ja põhjendatuses.

12. Kohus võib paigutada isiku avaldaja taotlusel TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse

korras kinnisesse asutusse, kui: 1) kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt

täidetud, 2) viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ning 3) on

olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta.

Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema

tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja kohaldada tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse

asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või

tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla

psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske

psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, 2)

haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või

julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.

Esialgset õiguskaitset võib TsMS § 534 lg 5 I lause järgi rakendada kuni neli päeva alates

isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib TsMS § 534 lg 5

II lause järgi tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri

või muu pädeva arsti arvates.

13. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isiku

suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja selle pikendamiseks olid täidetud kõik

tingimused TsMS § 534 lg-te 1 ja 5 ja PsAS § 11 lg 1 tähenduses.

13.1. Maakohus tuvastas õigesti, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire PsAS § 11 lg

1 p 1 tähenduses, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida.

2-25-16095

Avaldaja taotlusest ja sellele lisatud psühhiaatrite MR ja KT 27.09.2025 arvamusest nähtuvalt

esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire – täpsustamata skisofreenia (F20.9). Oma

psüühikahäirest tingituna on tema käitumine psühhoosielamustest juhituna rahutu ja

ebaadekvaatne. Haigussümptomitest on tal esinenud erinevad paranoilised luulumõtted ja

kuulmismeelepetted. Psüühilise seisundi tõttu ei ole puudutatud isik võimeline mõistma

ravivajadust ega korrigeerima oma käitumist. Raske psüühikahäire esinemist puudutatud

isikul ja tema tervisliku seisundi muutumatust on kinnitanud ka puudutatud isiku raviarst CR

maakohtule 30.09.2025 esitatud arvamuses. Puudutatud isiku enda arvamus, et tal ei esine

rasket psüühikahäiret, ei lükka ümber arstide hinnangut tema tervislikule seisundile.

13.2. Puudutatud isik ohustab oma psüühikahäirest ajendatuna viivitamatu haiglaravita

eelkõige iseenda elu ja tervist, aga ka teiste isikute turvalisust PsAS § 11 lg 1 p 2 tähenduses.

Isiku ohtlikkus saab väljenduda eelkõige füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või

tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile (RKTKm 13.02.2017, 3-2-1-151-16, p 14).

Kolleegiumi hinnangul on tsiviilasja materjalide põhjal võimalik järeldada, et puudutatud isik

kujutab reaalset ohtu iseenda elule ja tervisele. Puudutatud isik on psühhiaatrite 27.09.2025

arvamusest nähtuvalt 2023. aasta märtsis sooritanud suitsiidikatse, misjärel vajas ravi Lääne-

Tallinna Keskhaigla intensiivraviosakonnas. Samuti nähtub psühhiaatrite arvamusest, et

puudutatud isik on suitsiidikatsele eelnevalt viibinud statsionaarsel ravil neljal korral ning

kõiki ravil viibimisi ajendasid puudutatud isikul esinevad kuulmismeelepetted, paranoilised

luulumõtted kahjustamisest ning suitsiidimõtted. Praegusel juhul hospitaliseeriti puudutatud

isik politsei poolt kainestusmajast. Hospitaliseerimisel on puudutatud isik avaldanud rohkelt

paranoilisi kahjustus- ja mõjutusluulumõtteid KAPO suhtes, mh seda, et KAPO õhutab teda

suitsiidi tegema. Samuti avaldas puudutatud isik kohtule 28.09.2025 ärakuulamisel, et KAPO

on tapakoer, KAPO kiusab teda ja et inimesi tahetakse tappa. Kolleegiumil ei ole alust

kahelda, et neil asjaoludel võis puudutatud isik nii hospitaliseerimise ajal kui ka ravi tähtaja

pikendamisel ilmselt kujutada ohtu enda elule ja tervisele. Samuti ei ole kolleegiumil alust

kahelda maakohtul pärast isiku ärakuulamist tekkinud siseveendumuses isiku ohtlikkuse

kohta, mille kohaselt oli puudutatud isiku käitumine psühhoosielamustest juhituna rahutu ja

ebaadekvaatne, mistõttu on tõenäoline, et ravita jäämisel ohustab ta nii enda kui ka

ümbritsevate turvalisust.

13.3. Puudutatud isikule ei ole võimalik osutada vältimatut psühhiaatrilist abi muul moel, kui

talle psühhiaatriahaiglas tema tahtest olenemata ravi osutades (PsAS § 11 lg 1 p 3).

Psühhiaatriakliiniku arstide arvamuse kohaselt on puudutatud isiku käitumine mõjutatud tema

psüühikahäirest ning oma seisundist lähtuvalt ei ole ta võimeline mõistma ravivajadust.

Psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt on puudutatud isik varem korduvalt talle määratud ravi

katkestanud. Asja materjale arvestades ei ole alust arvata, et puudutatud isikule piisanuks

muudest psühhiaatrilise abi meetmetest. Puudutatud isik keeldub ravimeid võtmast, leides, et

ta saab ilma hakkama. Kuivõrd puudutatud isikul puudub haiguskriitika ja koostöövalmidus

raviks, ei oleks saanud puudutatud isikule osutada ambulatoorset ega kodust ravi. Psüühilise

seisundi tõttu ei ole puudutatud isik võimeline otsustama enda ravi üle.

14. Neil kaalutlustel asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isikule esialgse

õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused olid ilmselt

täidetud ja puudutatud isik tuli paigutada esialgu kuni neljaks ja seejärel kuni 40 päevaks või

ravivajaduse äralangemiseni haigla psühhiaatriaosakonda ning kohaldada talle tahtest

olenematut ravi. Seetõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrused

muutmata.

2-25-16095

15. Määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 esimese

lause alusel Eesti Vabariigi kanda.

16. Määruse peale, millega ringkonnakohus lahendab määruskaebuse maakohtu esialgse

õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi rakendamise määruse peale, saab TsMS § 543 lg 2

järgi esitada Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1

esimese lause järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)