2-25-16208/2 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Määruse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Menetlustoiming

Karina Kukkes

28. oktoober 2025, Võru kohtumaja

2-25-16208

L.N-i avaldus P.L-i vastu

avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: L.N (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda L.N-i avaldust P.L-i vastu menetlusse võtmisest.

2. Jätta menetluskulud L.N-i kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte L.N-ile.

4. Määruse jõustumisel tagastada avaldus avaldajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru

kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates

ASJAOLUD

1. L.N (avaldaja) esitas 29. septembril 2025 Tartu Maakohtule avalduse.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kohus on seisukohal, et avaldus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371

sätestatud alustel menetlusse võtmata.

TsMS § 371 lg 1 p-d 9 ja 10 sätestavad, et kohus võib keelduda avalduse menetlusse

võtmisest seoses hagiavaldusele kehtestatud vorminõuete olulise rikkumise ning tasumata

riigilõivuga. TsMS § 371 lg 2 p-de 1 või 2 alusel võib kohus keelduda hagi menetlusse

võtmast, kui nõue ei ole selge.

3. Kooskõlas TsMS §-ga 2 on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks

tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. TsMS § 4 lg 2 järgi

määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste

ja kaebuste esitamise ning vastavalt TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

4. Avalduses esitatud asjaoludest saab kohus aru, et avaldaja abielu lahutamisel on ühisvara

jagamata. Avaldajal on tekkinud pärast abielu lahutamist etteheited P.L-ile seoses

elukohaandmete eemaldamisega L.N-i talust ja sealt väljatõstmisega. Avaldaja tõstatab

küsimused temale kuuluva ühisvara osa suuruse ja kodu kaotamise kohta ning küsib kohtu

arvamust selle õiguse kohta.

Kohtule esitatud avalduse asjaolude kohaselt võiks avaldaja kohaseks õiguskaitsevahendiks

olla ühisvara jagamise nõude (hagi) esitamine perekonnaseaduse (PKS) § 37 alusel.

5. Kohus leiab, et (hagi)avalduses esinevad puudused on nii ulatuslikud, et mõistlik ei ole

anda tähtaega puuduse kõrvaldamiseks.

Esitatud avaldus (hagi) ei vasta sisu osas TsMS §-s 363 sätestatud nõuetele ja see on selliste

ulatuslike puudustega, mida ei ole võimalik kõrvaldada. TsMS § 340¹ lg 1 eesmärgiks ei ole

anda menetlusosalisele täiendavat aega menetlusdokumendi koostamiseks. Selleks, et

praeguses hagis saaksid puudused kõrvaldatud, eeldaks see uue hagiavalduse koostamist,

mistõttu ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega TsMS § 340¹ lg 1 mõttes. Kui hagi on

esitatud selliste puudustega, et puuduste kõrvaldamise käigus tuleks sisuliselt koostada uus

menetlusdokument, siis ei ole põhjendatud anda hagejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks,

vaid on lubatud hagi menetlusse võtmisest keelduda (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni

2019 määrus tsiviilasjas nr 2-19-9416, p 6).

6. Praegusel ajal ei ole avaldaja nõue selge, kuivõrd avaldaja ei ole selgelt esile toonud oma

nõudeid (s.o hagiavaldusel puudub resolutsioon). TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt hagiavalduses

märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue

(hagi ese) ning TsMS § 363 lg 1 p 2 alusel märgitakse hagis hagi aluseks olevad faktilised

asjaolud (hagi alus). Hagiavalduse resolutsioon (nõuded) peab olema selgelt arusaadav ja

täidetav ka muu otsuse tekstita (vt nt Riigikohtu 3. aprilli 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-

12, p 17).

7. Samuti on ebaselged ja vastuolulised avaldaja poolt kohtu ette toodud asjaolud. Avaldaja

tugineb läbivalt sellele, et on panustanud L.N-i talu ülesehitusse ning ilma hüvitiseta ta jääda

ei tohiks. Lisaks peaks talle jääma sissekirjutus xxx vallas L.N-i talus. Samas märgib aga, et

ühisvara jagamiseks on veel aega. Hageja põhjendustest jääb ebaselgeks, mis on hageja

tegelik eesmärk sel juhul käesoleva (hagi)avalduse esitamisel.

8. Kuivõrd (hagi)avaldus on esitatud niivõrd ulatuslike puudustega, mis ei võimalda selle

menetlusse võtmist, ei pea kohus võimalikuks anda hagejale tähtaega käesolevas menetluses

niivõrd ulatuslike puuduste kõrvaldamiseks. Seega, lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest,

jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata. Keeldumine ei välista avaldaja (hageja) õigust

esitada uus nõuetekohane hagi kostja vastu. Arvestades seda, et avaldus on esitatud oluliste

puudustega, oleks avaldajal kohtu hinnangul mõistlik pöörduda nõuetekohase hagi

koostamiseks juristi või advokaadi poole.

9. Kohus selgitab, et kui isik leiab, et rahvastikuregistri pidamisel või andmete töötlemisel on

rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib ta esitada rahvastikuregistri vastutavale

töötlejale vaide haldusorgani kaudu, kelle tegevuse peale vaie esitatakse

(Rahvastikuregistriseaduse § 104 lg 1). Kui vaie jäetakse rahuldamata või vaidemenetluses on

rikutud isiku õigusi, on isikul õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus (HMS)

sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse (HMS § 87 lg 1).

10. Lisaks ei ole nõutavas ulatuses tasutud riigilõiv hagis esitatud nõuete esitamisel. Avaldaja

on tasunud tsiviilasjas riigilõivu 20 eurot. TsMS § 371 lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus

hagiavaldust menetlusse ka siis, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.

Praegusel juhul TsMS § 132 lg 4 p 5 ja RLS § 59 lg 4 kohaselt tuleb hagiavalduse esitamisel

ühisvara jagamiseks tasuda riigilõivu 420 eurot. Kui avaldaja ei ole oma majandusliku

seisundi tõttu võimeline riigilõivu tasuma, saab esitada taotluse tema vabastamiseks

menetlusabi korras riigilõiv tasumisest.

11. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale

kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

hagejale. Loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS

§ 372 lg-d 4 ja 6).

12. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kuivõrd kohus jätab avalduse

menetlusse võtmata, on avaldajal tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p-st 2 õigus esitada kohtule

avaldus avalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Tulenevalt lõikest 3 tagastab kohus

riigilõivu üksnes menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv

13. TsMS § 168 lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust

menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud

avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

14. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse

ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

TsMS § 372 lg 5 esimene lause võimaldab esitada käesoleva kohtumääruse peale

määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik