2-25-16070/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-25-16070

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2025.a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

Y. P. hagi V. P. vastu abielu lahutamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

23. oktoober 2025

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

Y. P. (ik XXX, elukoht XXX; e-post

XXX)

V. P. (ik XXX, elukoht XXX, e-post

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Y. P. hagi.

2. Lahutada Y. P. ja V. P. abielu, mis on sõlmitud 18.06.2011.a. Ukrainas, Luhanski

oblasti Rubižne linna justiitsvalitsuse perekonnaseisuaktide riikliku registreerimise

osakonnas ja mille kohta on tehtud kanne nr 109.

3. Jätta Y. P.le pärast abielu lahutamist perekonnanimi „P.“.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Jõustunud kohtuotsus saata Jõhvi Vallavalitsusele perekonnaseisutoimingute

tegemiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE

1. Y. P. esitas 26.09.2025.a. Viru Maakohtule hagiavalduse V. P. vastu abielu lahutamise

nõudes.

Poolte abielu sõlmiti 18.06.2011.a. Ukrainas, Luhanski oblasti Rubižne linna justiitsvalitsuse

perekonnaseisuaktide riikliku registreerimise osakonnas ja mille kohta on tehtud kanne nr 109.

Hagiavalduse kohaselt on poolte suhted viimase kolme aasta jooksul pidevalt halvenenud, puudub

teineteisemõistmine ja vastastikune usaldus. Abikaasad on teineteisest kaugenenud ning

teineteisele võõraks jäänud. Hageja ja kostja omavahel praktiliselt ei suhtle, neid seob vaid ühel

elamispinnal elamine ning see on viimasel ajal muutunud väljakannatamatuks. Y. P. leiab, et

abielusuhted on täielikult lõppenud, neid taastada/säilitada ei ole võimalik. Hageja ei suuda ja ei

soovi enam kostjaga koos elada. Abielu on poolte vahatahtlik liit ning kedagi ei saa sundida

abielus olema kui selleks soovi ei ole.

2. Kohtuistungil 23.10.2025.a jäi Y. P. haginõude juurde ja palus abielu lahutada. Hageja

selgitas, et nad on V. P.ga teineteisele võõrad inimesed, abielusuhted on lõppenud umbes viis

aastat tagasi. Suhted on ebaterved, pidevad riiud, sellises keskkonnas ei peaks poolte alaealised

lapsed elama, hageja ei saa elada pidevad stressiseisundis. Abielu jooksul on ette tulnud ka

vägivallajuhtumeid ja mitte üks kord. Need leidsid aset siis kui pooled elasid veel Ukrainas.

KOSTJA VASTUVÄITED

3. V. P. nõustus kohtuistungil 23.10.2025.a. abielu lahutamisega. Kostja kinnitas, et

abielusuhted on lõppenud, aga umbes poolteist-kaks aastat tagasi. Kostja töötab kaugsõidu

autojuhina, on olnud pidevalt kodust ära. Selle tõttu aja vältel abikaasad teineteisest kindlasti

kaugenesid. Kui abikaasa soovib, siis on kostja abielu lahutamisega nõus, palus küll enda sõnul

naisel järele mõelda, aga ju siis on see tema soov. Kostja ei eita, et peres on olnud skandaale ja

konflikte, isegi telefoni teel. On olnud riide majanduslikel põhjustel, on olnud teisi probleeme.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

5. Y. P. ja V. P. abielu sõlmiti 18.06.2011.a Ukrainas, Luhanski oblasti Rubižne linna

justiitsvalitsuse perekonnaseisuaktide riikliku registreerimise osakonnas ning selle kohta on tehtud

registreerimiskanne nr 109 (dtl 5-6).

Hageja ja kostja on Ukraina kodanikud (dtl 6, 15).

Vastavalt Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning

kriminaalasjades (õigusabilepingu) art 1 on ühe lepingupoole kodanikel teise lepingupoole

territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle

lepingupoole kodanikel.

Õigusabilepingu art 27 lg 1 sätestab, et abielu lahutamise asjades kohaldatakse selle lepingupoole

seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse

esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle

lepingupoole asutused.

Y. P. ja V. P. elukoht on Eestis (Y. P.l alates 2.07.2023; V. P.l alates 7.03.2022) , seega on pädev

abielu lahutamise asja lahendama Eesti kohus ja kohaldub Eesti õigus.

6. Eesti Vabariigi perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui

abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist

kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud

vähemalt kaks aastat eraldi.

Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud

juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni

kuuekuulise leppimisaja.

7. Y. P. kinnitas, et tema otsus on kindel, suhete taastamise soovi tal ei ole ning abielu

säilitamise võimalust ei näe.

V. P. oli kohtuistungil nõus abielu lahutamisega.

Kohtuistungil ei jäänud kohtunikule kahtlust selles, et hageja on oma soovi põhjalikult läbi

mõelnud, otsuse teinud ning oma otsuses kindel.

Abielu säilitamine on mõeldav olukorras, kus mõlemad pooled peavad abielusuhete taastamist /

säilitamist vähemalt võimalikuks.

Hageja selgituste kohaselt on abikaasad teineteisele võõrad inimesed, omavahelised suhted on

ebaterved, mida iseloomustavad pidevad skandaalid, puudub teineteisemõistmine ja vastastikune

usaldus. Hageja ei pea võimalikuks jätkata kooseksisteerimist suhtes, kus ta ise viibib pidevas

stressiseisundis. Ka lapsed ei pea kasvama ebaterves koduses õhkkonnas. Hageja sõnul lõppesid

poolte abielusuhted ca 5 aastat tagasi, kostja kinnitusel 1,5 – 2 aastat tagasi.

Kuivõrd hageja abielusuhete taastamise võimalust ei näe ning kostja on nõus abielu lahutamisega,

on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamine

põhjendatud.

8. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse

alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.

Hageja avaldas soovi jätta pärast abielu lahutamist endale perekonnanimi „P.“.

9. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

Menetluskulude jaotus

10. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS §

173 lg 1 ja 4).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik