2-25-107006/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Kohtujurist

Ervin Makko

Määruse tegemise aeg ja koht

8.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-107006

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED rahalise nõudega hagi Automed

OÜ vastu

Tsiviilasja hind

1 023,35 eurot

Menetlustoiming

Hagist loobumise lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490),

lepinguline esindaja Ahto Järvela

Kostja AUTOMED OÜ (registrikood 14939413),

esindaja R.Q

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-25-107006.

2. Menetluskulud jätta kostja kanda.

3. Välja mõista AUTOMED OÜ-lt AS ÜHISTEENUSED kasuks menetluskulude

hüvitis 372,50 eurot.

4. Välja mõista AUTOMED OÜ-lt AS ÜHISTEENUSED kasuks viivis

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni võla tasumiseni.

5. Tagastada hagejale Julianus Inkasso OÜ kontole xxx viitenumbriga xxx pool

hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 107,50 eurot.

6. Jätta hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks rahuldamata 32,50 euro ulatuses.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb

tasuda riigilõivu 70 eurot.

2-25-107006

Asjaolud ja Maakohtu põhjendused

1.

04.08.2025 esitas AS ÜHISTEENUSED taotluse hagist loobumiseks. Hageja palub jätta

menetluskulud kostja kanda. Hageja palub tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud

riigilõivust, so 140 eurot.

Hageja hinnangul on TsMS § 162 lg 4 kohaselt äärmiselt ebaõiglane jätta kostja

menetluskulusid hageja kanda, kuivõrd kostja esitas andmed ja tõendid tegelike sõidukite

kasutajate kohta alles hagimenetluses.

Pärast leppetrahvide esitamist kostjale, ei ole kostja hageja poole pöördunud ega vaidlustanud

hageja leppetrahvi nõudeid. Samuti ei ole kostja kordagi kohtuvälises menetluses hageja

poole pöördunud ega esitanud vastuväiteid ega rendilepinguid, et hageja saaks leppetrahvid

ümber vormistada tegelike sõiduki kasutajatele.

2. Kostja ei ole hagist loobumise taotluse osas seisukohta esitanud.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist

loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid,

mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada.

4. Riigikohus on tsiviilasjas 2-22-130552 p-des 15 ja 16 andnud juhised menetluskulude

jaotuse osas olukorras, kus hagi jäetakse läbi vaatamata, kuna kostja on menetluse käigus

tõendanud, et autot juhtis teine isik. Riigikohus on seisukohal, et TsMS § 168 lg-id 4 ja 5 tuleb

tõlgendada selliselt, et nõude rahuldamiseks nimetatud lõigete tähenduses loetakse ka tõendite

esitamine selle kohta, kes juhtis vaidlusalusel ajal sõidukit. Sellisel juhul peab kostja kandma

kuni esitatud tõendite põhjal kostja asendamiseni hagejal tekkinud menetluskulud. Ei oleks

põhjust jätta hageja menetluskulusid tema enda kanda, kui kostja oleks saanud ära hoida enda

vastu hagi esitamise.

Kuna kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses täpsustamata vastuväite: „Autod olid rendis ning

vastav info on Ühisteenustel olemas.“ (dtl 16), ei saanud hageja hagiavalduse esitamisel teada,

et sõidukit juhtis teine isik. Kostja esitas väite ja tõendi teise isiku poolt sõiduki juhtimise

kohta alles peale hagi menetlusse võtmist, koos vastusega hagiavaldusele (dtl 206-213). Kuna

kostjal oli võimalik tõendada sõiduki juhtimist teise isiku poolt juba enne hageja rahalise

nõude üleminekut hagimenetlusse, siis oli kostjal võimalik ära hoida enda vastu hagi

esitamise.

Eelnevast tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda.

5. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena riigilõiv 172,50 eurot

ning AS ÜHISTEENUSED poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest 696 eurot.

6. Toimiku kohaselt tasus hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt riigilõivu 65

eurot ja hagiavalduselt täiendavalt 215 eurot, kokku 280 eurot.

7. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 280 eurot. Kohus arvestab seejuures, et hagist loobumise

tõttu võib hageja taotleda poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu (TsMS § 150 lg 2 p 2,

koosmõjus TsMS § 150 lg 3), so 107, 50 eurot tagastamist ((280-65)/2). Seega on hageja

õigustatud kostjalt nõudma riigilõivu hüvitamist 172,50 euro ulatuses (280-107,50).

2 / 3

2-25-107006

8. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja

menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu

kiirmenetluses 20 euro ulatuses.

9. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised,

mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja

lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning

selle kohtusse esitamisega. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava

tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse

koostamisele ja seisukohtade koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs)

lugeda 1,5 tundi. Juristi teenuse tunni hind 169 eurot (dtl 102) on ebamõistlikult suur. Kohtu

hinnangul on kohtupraktikale tuginedes juristi osutatud õigusteenuse mõistlik hind 120 eurot.

Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks

maakohtu menetluses 180 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 372,50

(172,50+20+180) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena

välja mõista 372,50 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus

lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

10. Kuna hageja loobus hagist, tuleb hagejale TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel ja arvestades TsMS

§ 150 lg 3 sätestatut, tagastada pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 107,50 eurot

(215/2). Ülejäänud osas, s.o 32,50 euro ulatuses ei kuulu taotlus riigilõivu tagastamiseks

rahuldamisele.

Riigilõiv tagastatakse käesoleva kohtumääruse jõustumisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva

kohtunik

3 / 3