2-25-10679/7 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-10679

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtuistungisekretär

Kohtunik Ülle Raag

Viivi Kalme

Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2025. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-10679

Tsiviilasi

C.U avaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised

Avaldaja/võlgnik: C.U (isikukood: XXX; aadress: XXX-

i , XXX ; tel: XXX ; e-post:

Usaldusisik: L. H.R (isikukood , telefon XXX, e-post:

Menetlusliik

Menetlustoiming

Ärakuulamistoiming 27.10.2025

Pankroti väljakuulutamine, pankrotihalduri nimetamine,

kohustustest

vabastamise

menetluse

algatamine,

võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja võlgniku vande

andmise määramine

RESOL.

1. Kuulutada välja füüsilisest isikust võlgniku C.U (ik XXX ) pankrot 27. oktoobril

2025.a kell 12.00 ja algatada C.U kohustustest vabastamise menetlus.

2. Nimetada C.U pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes L. H.R, kelle

kontaktandmed on: telefon XXX, e-post:

3. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab pankrotihaldur ka usaldusisiku ülesandeid,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb halduril esitada kohtule

pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud,

siis esitada aruanne hiljemalt 01.11.2026.

4. Kohustada võlgnikku C.U andma võlgniku vanne. Vanne tuleb anda Tartu

Maakohtu Jõgeva kohtumajas 17.novembril 2025.a kell 14.45.

5. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg 17.11.2025 algusega

kell 15.00 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas. Osalemine on võimalik virtuaalsete

kanalite kaudu.

6. C.U võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

7. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi

võlgniku suhtes, on kohustatud sellest andma teavet pankrotihaldurile.

8. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

9. Pankroti väljakuulutamisega hakkavad kehtima PankrS §-s 35 sätestatud

tagajärjed, sh kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid pankrotivaraga.

10. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

11. Määrata usaldusisiku L. H.R (ik XXX) tasuks 1168,70 eurot, millest 942,50 eurot

tasu ja 226,20 eurot käibemaks.

12. Anda C.U-le menetlusabi ja usaldusisiku tasu summas 1098.64 eurot (millest 886

eurot tasu ja 212,64 eurot käibemaks) maksta usaldusisikule välja riigi vahenditest

võlgnikule C.U antava menetlusabi korras.

13. Usaldusisiku tasu 70,06 eurot (sh käibemaks) mõista välja võlgnikult C.U-lt ja jätta

C.U kanda.

14. Usaldusisiku tasu kokku summas 1168,70 eurot mõista välja OÜ Sentire M.K.

(registrikood 10539935) kasuks ja maksta välja OÜ Sentire M.K. arveldusarvele

EE452200221011718199 Swedbank.

15. Riigipoolse menetlusabi kulude hüvitamine otsustatakse võlgniku C.U kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamisel.

16. Avaldada viivitamata väljaandes Ametlikud Teadaanded füüsilise isiku pankroti

väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise teade (FIMS §

18 lg 4, PankrS § 33 lg 1).

17. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

18. Panrotimäärus kuulub viivitamata täitmisele.

19. Edastada määrus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele määruse p.12, 14

täitmiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse

esitamisel tasuda riigilõiv.

Usaldusisikule tasu määramise kohta tehtud määrusele võivad esitada määruskaebuse võlgnik

ja usaldusisik 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOL. JA MENETL. KÄIK

C.U esitas 04.07.2025. a Tartu Maakohtule avalduse tema enda pankroti

väljakuulutamiseks. Maksejõuetusavalduses kirjutab võlgnik: Olin noor ja elasin ette,

sattusin võlgadesse, üritades neid täita, ei õnnestunud kuna sattusin avariisse 2021 ja olen

praegu töövõimetu raske puudega ja elan puudega inimese toetustest.

Maksejõuetusavalduse kohaselt on võlgniku sissetulekuks töövõimetoetus 682 eurot kuus,

väljaminekud on samas summas. Võlgnikul on ülalpidamisel üks alaealine laps. Võlgnikul

on kohustused erinevate krediidiandjate ees, mille kõigi kohta on tehtud kohtulahendid

aastatest 2018, 2019, 2020 ja 2021. Kokku on võlgnikul kohustusi 21 967,65 euro ulatuses.

Võlgniku varaks on SEB pensionifondi 18+ osakud hinnangulise väärtusega 4704,32 eurot.

Muu vara puudub. Võlgnik soovib tema pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist.

Kohus võttis 02.09.2025 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks L.

H.R ja tegi talle ülesandeks FiMS § 17 loetletud ülesannete täitmise. Usaldusisik esitas

25.09.2025 kohtule aruande oma tööst, võlgniku vara- ja võlanimekirja ja alusandmed vara-

ja võlgade kohta. Usaldusisiku kogutud andmete kohaselt moodustavad võlgniku kohustused

23970,15 eurot. Võlgniku vara suhtes toimub 8 aktiivset täitemenetlust, täitemenetlused on

kohtu määrusega maksejõuetusmenetluses peatatud. Võlgnik ei ole aastal 2025 maksustatavat

tulu saanud. Tema varaks on pensionifondi osakud puhasväärtusega 4974,84 eurot ja

töövõimetushüvitis 682 eurot kuus.

Vara, mille arvelt oleks võimalik tasuda pankrotimenetluse kulusid ja kohustusi, võlgnikul ei

ole. Usaldusisik esitas oma hinnangu võlgniku maksejõuetusolukorra tekkimise põhjuste

kohta. Võlgnik C.U on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg.2 tähenduses. Usaldusisik teeb

ettepaneku, kuulutada välja võlgniku C.U pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise

menetlus. Pankroti väljakuulutamisel on usaldusisik nõus jätkama pankrotihaldurina.

Kohustada võlgnikku andma võlgniku vanne.

Kohus kuulas võlgniku ära telefoni teel 27.10.2025. Võlgnik elab poja ja elukaaslasega oma

vanematele kuuluvas korteris. Ta on liiklusavariis neli aastat tagasi saanud vigastused, mille

tõttu ta on töövõimetu. C.U kirjeldas oma olukorda- ta küll liigub, sõidab autoga, kuid

puudub tasakaal, parem käsi ei tööta ja on kõnetakistus. Mälu on olemas, kõne takistatud.

Poeg käib koolis ja elukaaslane töötab. Aitavad ka võlgniku vanemad. Võlgniku sissetulek on

töövõimetoetus umbes 600 eurot, tema maksta on elekter ja sideteenused (Teliale). Kohus

arutas C.U-ga tema maksejõuetusmenetluse väljavaateid ja selgitas menetluse sisu. C.U

sõnul on 100% kindel, et ta tööd teha ei saa ja võlausaldajatele maksta samuti mitte. Varem,

kui töötas, pidas tööandja palgast kinni võlausaldajatele maksmiseks, kuid võlad ikka ei

vähenenud. Võlgniku sõnul ta enam ei mäletagi, kuhu laenuks võetud raha kulus, kogu elu oli

tal siis „üle pea“, töötas xxxxx ja xxxxx, sai korralikku raha, võlgasid ikka ei saanud maksta.

Võlgnik taotleb, et ta saaks osaleda vande andmisel ja võlausaldajate esimesel üldkoosolekul

virtuaalselt oma kodus olles, arvestades tema terviseseisundit.

KOHTU SEISUKOHT

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 1 lg 1 järgi toimub maksejõuetusavalduse

esitamine ja läbivaatamine füüsilise isiku suhtes ning kohustustest vabastamise menetluse

läbiviimine FIMS-s sätestatud korras. FIMS § 1 lg 2 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku

pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses

(PankS).

Kohus loeb usaldusisiku esitatud andmete põhjal tõendatuks, et võlgnik C.U on püsivalt

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine.

Usaldusisiku aruande, vara- ja võlgade nimekirjast nähtuvalt võlgnikul vara ei ole. On II

pensionisamba osakud väärtuses 4974,84 euro ja sissetulek 682 eurot kuus Aastal 2025 ei ole

ta maksustatavat tulu saanud. Tuludeklaratsioonid on esitatud aastate 2022 - 2024 kohta.

Kohustusi on võlgnikul vähemalt 23970 eurot. Võlgniku suhtes on käimas 8 aktiivset

täitemenetlust. Kohtu poolt on täitemenetlused peatatud. Rahaliste kohustuste loetelus on

kohustused Svea Finance AS ees, PlusPlus Capital ees, Julianus Inkasso/aktiva Finance OÜ

ees, lisaks neile kolme kohtutäituri ees.

Võlgnik on maksejõuetu ja see olukord ei ole ajutine. Puuduvad teadaolevad tagasivõitmise

ja tagasinõudmise võimalused. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku C.U maksejõuetuse

põhjuseks on mõtlematu ja vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel,

arvestamata oma võimalustega võetud ja tekitatud nõudeid tasuda.

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg.5 mõistes.

Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt maksejõuetusavalduses märgitud praeguse olukorra

tekkimise põhjused on sellised, mille kohta tuleks öelda- õnnetus hüüdis tulles. N.ö. elu

põletav käitumine täisealiseks saamisest peale, selleks mõtlematu laenude võtmine ja

kohustuste tasumata jätmine (vaatamata korralikule sissetulekule), mis on päädinud

vigastuste saamisega (pidutsemise käigus). Praeguseks on võlgniku võimalused kohustusi

tasuda tema terviseseisundi tõttu oluliselt halvenenud.

Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus FIMS § 18 lg 2 p 2 alusel välja C.U

pankroti ja algatab C.U kohustustest vabastamise menetluse. Vastavalt FIMS § 45 lg 1

kolmandale lausele algab võlgniku kohustustest vabastamise menetlus samal ajal pankroti

väljakuulutamisega.

Kohus nimetab pankrotihalduriks tema nõusolekul L. H.R. Kuni pankrotimenetluse lõpuni

täidab kohustustest vabastamise menetluses pankrotihaldur usaldusisiku ülesandeid, eelkõige

võlgniku nõustamises ja võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46

lg 1).

Kohus avaldab pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded

(PankrS § 33 lg-d 1, 2).

Kohus selgitab:



TMS § 51 lg 1 järgi lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega.



Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara

arvel (PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS§ 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS § 47

lg-d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49 lg 1).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib

menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse

pankrotimenetluse kulud pankrotiavarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 146 lg 1 p 4, § 150

lg 2).

Maksejõuetusavalduse menetlemise kulud

Usaldusisiku tasu

L. H.R on esitanud kohtule töötasuarvestuse ja tasutaotluse, paludes määrata usaldusisikule

tasu kokku 1503,65 eurot. Aruande kohaselt kulus usaldusisikul C.U maksejõuetusmenetluses

ülesannete täitmiseks 8,5 tundi arvestusega 145 eurot tunnis, sh:



Päringute koostamine ning edastamine erinevatesse registritesse, pankadesse, Maksu-

ja Tolliametile, krediidiasutustesse, kohtutäituritele 1,5 t



päringute vastustega, usaldusisiku poolt kogutud, võlgniku ja võlausaldajate poolt

esitatud ja kohtu saadetud dokumentidega tutvumine 1 t



dokumentide analüüs, suhtlemine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega 0,5 tundi



vara- ja võlanimekirja ning aruande koostamine 5 t.



Usaldusisiku toimiku komplekteerimine 0,5 t.

Usaldusisik taotleb tasu määramist, arvestades usaldusisiku tunnitasuks 145 eurot ja

tööajaks 8,5 tundi, määrata tasu summas 1232,50 eurot, millele lisandub käibemaks

271,15 eurot, kokku 1503,65 eurot.

Tasutaotluse esitamisel tugineb usaldusisik FiMS § 54 lg 1-lg 9 sätetele, PankrS § 23 lg 3,

§ 65 lg 11 sätetele. Usaldusisik taotleb võlgnikule menetlusabi määramist TsMS § 183 lg 2

alusel. Tasu määrata usaldusisiku büroole

OÜ Sentire M.K., mis on

käibemaksukohustuslane.

Usaldusisik taotleb anda C.U-le menetlusabi ja usaldusisiku tasust 886 eurot, millele

lisandub käibemaks summas 212,64 eurot, kokku 1098,64 eurot mõista menetlusabina välja

riigi vahenditest. Vabastada C.U usaldusisiku tasu 1098,64 eurot (sh käibemaks) riigile

hüvitamise kohustusest. Usaldusisiku tasu 405,01 eurot (sh käibemaks) jätta C.U kanda.

FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. FIMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

(PankrS) ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt.

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus võib määrata ajutise halduri

tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).

Kohus ei pea põhjendatuks kogu ajakulu, mis usaldusisiku aruande kohaselt kulus päringute

vastustega tutvumiseks (aruande kohaselt 1 tund), vara- ja võlanimekirja koostamiseks ja

usaldusisiku aruande koostamiseks (aruande kohaselt 5 tundi). Võlgnikul on võlanimekirjas

kohustused kolme võlausaldaja ja kolme kohtutäituri ees, ka võlgniku enda poolt esitatud

maksejõuetusavalduses olid andmed samad (s.t. olukord on olnud pigem selge). Menetluse

maht on seni olnud pigem väike, samuti õiguslik keerukus. Kõik võlgniku kohustused on

läbinud kohtumenetluse ja on täitemenetlustes, s.t andmed on olnud võimalik saada

professionaalsetelt andmevaldajatelt. Kohus loeb nende toimingute põhjendatud ajakuluks

kokku 4 tundi. Kohus märgib, et kuna usaldusisiku tunnitasu on kõrge, tähendab see

efektiivset ajakasutust, s.h. hästi ettevalmistatud ja standardiseeritud tegevust. Kokku loeb

kohus usaldusisiku põhjendatud ajakuluks 6,5 tundi.

Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on PankrS § 23 lg.3 alusel summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Käesoleval ajal kuupalga alammäär 886 eurot, viiendik sellest 177,20 eurot.

Taotletud tunnitasu 145 eurot mahub PankrS § 23 lg.3 määra piiresse.

Kohus võtab aluseks rakendatud tunnitasu 145 eurot, seega tasu 6,5 tunni eest 942,50 eurot,

millele lisandub käibemaks 24% ehk 226,20 eurot. Kokku tasu 1168,70 eurot.

Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1168,70 eurot. Usaldusisiku taotlusel määrab kohus tasu

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb - OÜ Sentire M.K. (registrikood 10539935).

PankrS § 65 lg.11 alusel lisandub tasule käibemaks. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud.

Kohus peab põhjendatuks TsMS § 183 lg 2 alusel anda võlgnikule C.U menetlusabi

usaldusisiku tasust 886 euro väljamaksmiseks koos käibemaksuga (24% 212,64 eurot) ehk

summas 1098,64 eurot. Usaldusisiku tasu 886 eurot ja lisanduv käibemaks 24% 212,64

eurot, kokku 1098,64 eurot maksta välja riigi vahenditest menetlusabi korras.

Usaldusisiku tasust 70,06 eurot (koos käibemaksuga) mõista välja C.U-lt.

Kohus ei pea põhjendatuks võlgniku vabastamist usaldusisiku tasu riigile maksmise

kohustusest etteulatuvalt. FiMS § 8 lg 5 järgi võlgniku kohustustest vabastamise korral ei

pea võlgnik riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama. See tähendab, et riigipoolse

menetlusabi hüvitamise küsimus otsustatakse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamisel.

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale

võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse (FIMS § 54 lg 11).

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik