2-24-407/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2025, Tallinna kohtumaja Lubja 4 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-407

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A. H. (H.) vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1 804,61 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (regitrikood: 10746479,

asukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post: XXX)

Kostja: A. H. (isikukood: XXX)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja A. H. suhtes osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt A. H.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks I AS ja A.

H. vahel 16.12.2020 sõlmitud lepingust nr XXX, 23.12.2020 sõlmitud lepingust nr

XXX, 24.12.2020 sõlmitud lepingust nr XXX, 28.12.2020 sõlmitud lepingust nr XXX

ning 31.12.2020 sõlmitud lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 996,22 eurot,

sissenõudmiskulud 150 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 249,27 eurot ning

alates 10.01.2024 viivis põhivõlgnevuselt (996,22 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

3. Jätta hagi rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõudes mõista A. H.-lt välja

intress summas 34,10 eurot, lepingutasu 87 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

249,27 eurot ületavas osas ning alates 10.01.2024 viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määrast suuremas määras.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud 84% ulatuses A. H. kanda ja 16%

ulatuses Aktiva Finance Group OÜ enda kanda.

7. Jätta A. H. menetluskulud 16% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 84%

ulatuses A. H. enda kanda.

8. Määrata A. H.-le hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot.

9. Välja mõista A. H.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas

466,2 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale

tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale

või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda AS-is SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank

AS-is

EE062200221059223099, Luminor Bank AS-is EE221700017003510302,

EE567700771003819792 LHV Pank.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks

on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg

2).

Asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 09.01.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse A.

H. (kostja) vastu võla nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 12.03.2024. Hagiavalduse

kohaselt sõlmisid I AS ja kostja lepingud nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, mille alusel

sai kostja kauba järelmaksuga. Kostja kohustus kauba eest tasuma esialgsele

võlausaldajale vastavalt lepingutes kokku lepitud maksegraafikutele. Kostja ei täitnud

maksegraafikutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Kostja ei teinud

järelmaksulepingustest tulenevate kohustuste katteks mitte ühtegi tagasimakset ning jäi

tagasimaksetega viivitusse esimestest osamaksetest alates. I AS loovutas 28.04.2021

lepingustest tulenevad nõuded koos kõrvalnõuetega hagejale.

2. Hagi kohaselt omandas krediidiandja vastavalt VÕS § 403⁴ lg-le 2 muuhulgas teabe

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta

laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel. Krediidiandja kontrollis

kostja esitatud teavet vastavalt laenutaotlustel esitatud andmete ja avalike andmebaaside

põhjal. Vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse

hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis krediidiandja

eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Hageja

selgitas, et krediidivõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki krediidivõtja

poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid. Krediidiandjal ei

ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte

kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata.

3. Hagis palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 996,22 eurot, intress 34,10 eurot,

lepingutasu 87,00 eurot, sissenõudmiskulud 150 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

392,34 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise alates 10.01.2024 kuni

lepingute XXX, XXX põhinõude summas 336,25 eurot täitmiseni intressimääraga

võrdses määras 11,90% aastas ning lepingute XXX, XXX ja XXX põhinõude summas

659,97 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 15,90% aastas. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

4. Hageja esitas 04.04.2024 kohtule iga lepingu osas lepingu taotluse, mille kostja täitis

enne lepingute sõlmimist. Hageja tõi välja, et käesoleval juhul sai kostja lepingute alusel

laenu kokku summas 996,22 eurot ning kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Kuna

kostja ei ole teinud laenuandjale ühtegi tagasimakset, on lepingud 26.04.2021 seisuga

kehtivalt üles öeldud ja sellega on kõik lepingutejärgsed osamaksed sissenõutavaks

muutunud. Juhul, kui kohus leiab, et lepingud ei ole kehtivalt üles öeldud, siis palub

hageja mõista kostjalt välja lepingukohased põhiosamaksed nende sissenõutavaks

muutumisel lepingute lisaks olevate laenu tagastamise graafikute kohaselt. Eeltoodust

tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud krediidisumma 996,22

eurot ning viivis alates lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates

27.04.2021. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega on kostjale kätte toimetatud

16.08.2024 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks

hagile vastanud.

Kohtu põhjendused

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

7. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et

tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg

5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis

ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

9. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja I AS 16.12.2020 lepingu nr XXX,

23.12.2020 lepingu nr XXX, 24.12.2020 lepingu nr XXX, 28.12.2020 lepingu nr XXX

ning 31.12.2020 lepingu nr XXX AS. Lepingute alusel sai kostja krediiti kokku summas

996,22 eurot. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingud

seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega.

10. Kohtu hinnangul vastavad käesolevas asjas hagi aluseks olevad lepingud

tarbijakrediidilepingute tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS

22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev

vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda

(VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 403¹ lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet

järgida (VÕS § 403⁴ lg 1) ning VÕS §-des 406² ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse

alused.

11. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole

vastuväidetest. Kohus on kontrollinud, et lepingute krediidikulukuse määr ei ületanud

lepingute sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määra.

12. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993

direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti

Eesti õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul

kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise

tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo

21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt

lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse

sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste

vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat

positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte

kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

13. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–

4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja

kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja

peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele

ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4

sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema

sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud

krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja.

14. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et ühegi hagi aluseks oleva lepingu

puhul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil järgitud.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on selgitatud, et

krediidivõimelisust hinnati laenutaotleja poolt esitatud taotluste ja avalikest

andmebaasidest saadud informatsiooni alusel. Hageja ei ole konkreetselt välja toonud,

millised andmed koguti ning millised andmed krediidivõimelisuse hindamise aluseks

võeti. Hageja on vaid märkinud, et krediidivõimelisust kontrolliti laenutaotluste ning

avalikest andmebaasidest saadud info alusel. Kohtu hinnangul ei saa tarbija esitatud

sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe kontrolliks lugeda piisavaks vaid avalike

andmebaaside ning registrite kontrollimist. Krediidiandja peaks kostjalt nõudma

vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt. Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55 ja seal viidatud

varasem praktika). Hagis väljatoodu pinnalt ei saa jõuda järeldusele, et lepingute

sõlmimisel tuvastati nii kostja sissetulekute kui ka kohustuste suurus. Kohtule esitatud

andmetest nähtuvalt käesoleval juhul krediidiandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei

nõudnud. Asjas ei ole tuginetud ka sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud

mingeid täiendavaid dokumente krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud

ettepaneku neid esitada. Ainuüksi avalikesse registritesse päringute tegemisest ei piisa,

sest nimetatud päringute tegemine ei kinnita, millised olid krediidisaaja reaalsed

sissetulekud ja kohustused. Eeltoodust tulenevalt on krediidiandja jätnud sisuliselt kostja

krediidivõimelisuse tuvastamata. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada

vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised

kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate

arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, kuidas

selgitati välja krediidisaaja sissetulek, varalised kohustused, majandamiskulude suurus

või ülalpeetavate arv. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et

krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega veendunud piisava

hoolega tarbija krediidivõimelisuses.

15. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud

esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud

krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult

jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus

krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6.

16. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast,

ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 94 lg 1 sätestab,

et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

17. VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära

muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse

tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

18. 04.04.2024 menetlusdokumendis esitas hageja VÕS § 403 4 lg 7 järgse ümberarvestuse

ning tõi välja, et juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud krediidisumma

996,22 eurot ning kostjalt tuleb välja mõista viivis alates lepingute ülesütlemisele

järgnevast päevast, s.o. alates 27.04.2021. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Hageja selgitas, et kostja sai lepingute alusel laenu kokku summas 996,22 eurot ning

kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Hageja märkis, et kuna kostja ei ole teinud

laenuandjale ühtegi tagasimakset, on lepingud 26.04.2021 seisuga kehtivalt üles öeldud ja

sellega on kõik lepingujärgsed osamaksed sissenõutavaks muutunud.

19. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et krediidiandja ei järginud ühegi

hagi aluseks oleva lepingu puhul kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet

nõutaval viisil.

20. Kostja sai lepingute nr XXX, XXX, XXX, XXX ning XXX alusel krediiti kokku summas

996,22 eurot (149 + 219,99 + 187,25 + 219,99 + 219,99). Kostja ei teinud lepingutest

tulenevate kohustuste katteks mitte ühtegi tagasimakset.

21. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingud kehtivalt üles öelnud.

Kostja laenulepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis

esialgne võlausaldaja 06.04.2021 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti

kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Hageja ütles 26.04.2021 hagi aluseks

olevad lepingud üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

Lepingute ülesütlemise seisuga oli kostja iga hagi aluseks oleva lepingu puhul

võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse osamaksega. Seega on täidetud lepingute

erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt

kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ning lepingud on kehtivalt üles öeldud.

22. Kuna lepingud on lõppenud, on hageja õigustatud nõudma kostjalt põhivõlgnevust

summas 996,22 eurot. Kohus mõistab nimetatud summa kostjalt välja.

23. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu

kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab

intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh

seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse

täitmisega viivitamise eest), (RKTKo 26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-12, p 10).VÕS § 94 lg 1

kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Käesoleval juhul

sõlmiti lepingud 16.12.2020, 23.12.2020, 24.12.2020, 28.12.2020 ning 31.12.2020.

Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-

intressimaar) oli lepingute sõlmimise ajal vastav intress 0,00%. Kohus jätab rahuldamata

hagiavalduses välja toodud hageja intressinõude summas 34,10 eurot. Kohus märgib, et

lepingutasu väljamõistmine vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel

põhjendatud ei ole. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude lepingutasu 87 eurot

väljamõistmiseks.

24. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja laenuandjale muid

laenulepinguga seotud tasusid (nt lepingutasu), kuid kostja ei vabane nt makseviivitusest

tekkinud viivise tasumise kohustusest. Vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud

krediidiandjal säilib viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18-134930, p 10;

TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11).

25. Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista iga lepingu puhul sissenõutavaks

muutunud viivise lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 27.04.2021 kuni

hagiavalduse esitamise kuupäevani 9.01.2024 lepingutes kokku lepitud laenuintressi

aastase määraga võrdses määras. Kokku nõudis hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud

viiviseid summas 392,34 eurot. 04.04.2024 menetlusdokumendis palus hageja

vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumise korral kostjalt välja mõista viivis

põhivõlgnevuse summalt alates lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates

27.04.2021. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

26. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise nõue on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel

põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega.

27. Riigikohus on (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 33) leidnud, et viivist saab nõuda ka

vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral, st viivist ei peetud VÕS § 4034

lõige 7 kohaseks tasuks, mida tarbija ei võlgne. Kuid kui viivisemäär on seotud

lepingujärgse intressimääraga ning viimane asendub vastutustundliku laenamise

kohustuse rikkumise korral seadusjärgse intressimääraga, muutub sellest tulenevalt ka

viivisemäär (sel juhul on viivisemäär samuti seadusjärgne intressimäär). Kuivõrd kohus

on käesolevas asjas jõudnud seisukohale, et rikutud on vastutustundliku laenamise

põhimõtet, on põhjendatud viivise väljamõistmine VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

28. Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista viivise lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast (27.04.2021) kuni hagiavalduse esitamiseni (09.01.2024) lepingutes

kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras (s.o lepingute XXX ja XXX

puhul määraga 11,90% aastas; lepingute XXX, XXX ja XXX puhul määraga 15.90%).

Lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud, kõik hagi aluseks olevad lepingud on

lõppenud 26.04.2021. Kuivõrd kohus on käesolevas asjas jõudnud seisukohale, et rikutud

on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on põhjendatud viivise väljamõistmine VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.04.2021 kuni kohustuse täitmiseni.

29. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt välja mõista seadusjärgses määras viivis perioodi

27.04.2021 kuni 09.01.2024 eest summas 249,27 eurot ning alates 10.01.2024 viivis

põhivõlgnevuselt (996,22 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhivõlgnevuse täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast suuremas määras.

30. Hagi kohaselt on hageja nõudeks sissenõudmiskulud summas 150 eurot. Hagis väljatoodu

kohaselt edastati kostjale peale lepingute ülesütlemist iga hagi aluseks oleva lepingu

korduvalt maksemeeldetuletusi (10.05.2021; 25.05.2021; 17.06.2021), kuid vaatamata

meeldetuletusele kostja võlgnevust ei likvideerinud. Kostjale saadetud kirjad on hageja

kohtule esitanud. Lisaks tekkisid hagejal muud makseviivitusega tekkinud kulud (nõude

andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud;

võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine

telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega

tehtud kulud).

31. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja

lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni

5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

32. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist

sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid

õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Kostja kohustus lepingutest

tulenevaid kohustusi täitma vastavalt lepingutes kokku lepitule, kuid kostja ei täitnud

oma kohustusi. Hagejal on tekkinud sissenõudmiskulud 30 eurot iga hagi aluseks oleva

lepingu puhul, s.o kokku summas 150 eurot. Kohus asub seisukohale, et võlgnevuste osas

meeldetuletuskirjade saatmine oli põhjendatud ning seega on põhjendatud rahuldada

hageja sissenõudmiskulude nõue.

33. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks

välja põhivõlgnevuse summas 996,22 eurot, sissenõudmiskulud 150 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise perioodi 27.04.2021 kuni 09.01.2024 eest summas 249,27 eurot ning

alates 10.01.2024 viivise põhivõlalt (996,22 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Hagi jääb rahuldamata hageja nõudes mõista

kostjalt välja intress 34,10 eurot, lepingutasu 87 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määrast suuremas määras, sh sissenõutavaks muutunud viivis 249,27

eurot ületavas osas.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

34. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu

hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või

hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või

läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

35. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda.

36. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 84% ulatuses. Hageja esitas hagis nõude välja mõista

kostjalt kokku 1 659,66 eurot (põhinõue 996,22 eurot + intress 34,10 eurot + lepingutasu

87 eurot + sissenõudmiskulud 150 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 392,34 eurot).

Kohus rahuldab hageja nõude summas 1 395,49 eurot (põhinõue 996,22 eurot +

sissenõudmiskulud 150 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 249,27 eurot). Kohus

jätab TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 85% kostja kanda ja 16% ulatuses

hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jäävad 16% ulatuses hageja kanda ja 85%

ulatuses kostja enda kanda.

37. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

38. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab

kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad

menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

39. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 315 eurot ning

esindaja kulud 676 eurot.

40. Hageja menetluskuluks on tsiviilasjas tasutud riigilõiv. Kohus leiab, et riigilõivu näol on

tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga.

41. Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks eeltoodule hageja menetluskuluks lepingulise

esindaja kulu summas 676 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabiteenust osutatud

hinnaga 169 eurot/tunnis kokku 4 tundi. Viimase paari aasta kohtupraktikas on leitud, et

põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (TlnRnKm 15.01.2024,

2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-6280, p 16.3). Kuigi nimetatud lahendite

järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi

tunnitasu mõistliku määra osas. Arvestades asja sisu ja mahtu, esindaja kvalifikatsiooni

ning õigusteenuse osutamise hindasid, saab maakohtu hinnangul pidada käesolevas asjas

hageja lepingulise esindaja põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu suuruseks 120 eurot.

Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati

tagaseljaotsusega ei pea kohus põhjendatuks ega vajalikuks hageja lepingulise esindaja

kulu suuremas summas kui 240 eurot. Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks

lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 2 tundi, mis esindajal on

iga hagi aluseks oleva lepingu alusdokumentidega tutvumiseks ja nende analüüsimiseks,

hagiavalduse koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks ning dokumentide

esitamiseks kohtule.

42. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku

555 eurot (riigilõiv 315 eurot + õigusabikulu 240).

43. Kuivõrd kohus jätab 84% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista hageja menetluskulud summas 466,2 eurot (555 x 84%). Ülejäänud

osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.

44. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja

taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

45. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus,

saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiia Bergson

kohtunik