2-24-132889/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.10.2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-132889

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

OSAÜHING KemenTrans hagi E. L.-i vastu võla nõudes

1826,81 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: OSAÜHING KemenTrans (registrikood 11710288)

Hageja lepinguline esindaja: Liina Kangur (e-post XXX)

Kostja: E. L. (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Merli Eichler

(e-post XXX)

Kohtuistung 26.09.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta OSAÜHING KemenTrans kanda.

3. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse

jõustumist (TsMS § 174 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

30.10.2024 esitatud ja 07.11.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt pöördus E. L. (kostja) 2023.

aasta suvel OSAÜHING KemenTrans (hageja) poole sooviga saada hinnapakkumine kinnistule

aadressiga XXX sissesõidutee ja parkimisplatsi rajamiseks. Hageja juhatuse liige T. T. tutvus

eelnimetatud kinnistul kostja poolt osutatud asukohta kruusatee ja platsi rajamise võimalustega.

Kostja sooviks oli rajada eratee juba varasemalt põllule sissesõidetud raja põhjal. Kohapealse

paikvaatluse alusel ning võttes arvesse kostja soove koostas hageja 10.07.2023 hinnapakkumise.

Kostja ehitusprojekti ei esitanud ning täiendavaid pinnaseuuringuid kostja poolt tehtud ei olnud,

mistõttu sai hageja tugineda hinnapakkumise koostamisel hinnangulisele materjali kulule.

Hageja teavitas kostjat, et hinnapakkumine on indikatiivne ja täpne vajaminev materjali kogus

selgub pinnase väljakaeve käigus ning kostja kinnitas oma 17.07.2023 saadetud e-kirjas, et

soovib just hagejalt tellida kruusatee ja platsi rajamise ning selleks vajamineva ehitusmaterjali

(purustatud kruus ja geotekstiil) ning et hinda saab tööde käigus vastavalt korrigeerida.

2023 siiski hinnapakkumise alusel töid ei alustatud, kuid 2024 aprillis soovis kostja endiselt

hageja poolt kruusatee ja platsi rajamist kinnistule, küll aga teise asukohta ja asendiga. Uut

hinnapakkumist hageja poolt ei koostatud, kuna jätkuvalt sai selguda täpne vajaminev materjali

kogus üksnes väljakaeve käigus ja kostja oli oma teadlikkust sellest ka lisaks 2 olevas e-kirjas

kinnitanud. Hageja ja kostja sõlmisid suulise töövõtulepingu VÕS § 635 alusel ning hageja

kohustus tarnima kostja kinnistule purustatud kruusa ja geotekstiili ning kopplaaduriga teostama

olemasoleva pinnase väljakaeve ning täitmise purustatud kruusaga (töövõtulepingu ese). Hageja

alustas töödega vastavalt kostja poolt antud juhistele ning tööde käigus: teostati kopplaaduriga

pinnase väljakaeve rajatava tee ja platsi ulatuses, st eemaldati mullakiht kivimaineseni

(moreenini), et tagada tugev ja stabiilne aluspinnas; täideti väljakaeve hageja poolt tarnitud

purustatud kruusaga; kostja soovile vastu tulles veeti väljakaevatud pinnas hageja kopplaaduriga

kostjaga kooskõlastatult kostja poolt näidatud asukohta põllul.

Väljakaeve mahu selgumisel oli tegelik vajatav purustatud kruusa kogus 424,3 tonni, mille kohta

esitas hageja 16.04.2024 e-kirjaga kostjale tarnitud kruusa saatelehed. Täitematerjali kulu on

otseses seoses väljakaevatud pinnase mahuga ja kuna hageja soov oli tagada kostjale võimalikult

stabiilse ja tugeva aluspinnaga kruusatee, siis seetõttu teostati väljakaeve ka põhjapinnani, mis ei

oleks enam vesine ja soine. See võimaldas hagejal vähendada ka kostja kulu vajamineva

geotekstiili võrra, kuna moreen on struktuurilt kõva pinnas ja mistõttu geotekstiili kasutamine ei

oleks olnud vajalik ja otstarbekas kogu pinna ulatuses. Geotekstiili kasutati kostja soovil üksnes

parkimisplatsi ulatuses.

Hageja esitas 22.04.2024 e-kirjaga kostjale arve tarnitud kruusa ja selle transpordi, paigaldatud

geotekstiili ja kopplaaduri töö eest, maksetähtpäevaga 29.04.2024. Arve summa suurenemine

võrreldes esialgse indikatiivse hinnapakkumisega oli tingitud: (a) kostja soovist rajada tee ja

plats teise asukohta kinnistul ning teise asendiga; (b) reaalse täitematerjali kulu selgumisest

üksnes väljakaeve käigus, kui ilmnes mullakihi paksus moreenini; (c) 2024. aastal Eesti

Vabariigi käibemaksu määra suurenemisest seniselt 20-lt protsendilt 22-le protsendile. Kuivõrd

kostja kulu suurenes arvestatavas määras purukruusa mahu suurenemise tõttu, otsustas hageja

heast tahtest jätta suurendamata purukruusa transportimise ja kopplaaduri töö kulu, kuigi

suurenenud purukruusa maht tingis ka transpordi kulu suurenemise (kokku teostati kruusa vedu

kahekümne kolmel korral) ning pinnase väljakaeve maht suurendas omakorda kopplaaduri töö

ajakulu. Samuti vähendas hageja kostja kulu geotekstiili arvelt, kuivõrd moreenini väljakaeve

seda võimaldas. Hageja soovib rõhutada, et kostjale reaalselt tarnitud purukruus ja geotekstiil on

arvel kajastatud samas väärtuses, millega hageja need ise soetas ning kasumimarginaali lisatud ei

ole. Hageja tulu moodustab üksnes tasu transpordi ja kopplaaduri eest ning nende tasude suurust

hageja isegi ei tõstnud, kuigi töö ja transporditava materjali maht suurenesid. Seeläbi on hageja

teinud kostjale ka juba märkimisväärse hinnaalanduse ning kulud arvestanud kostja kasuks.

Hageja teostas kõik tööd kooskõlastatult kostjaga ning vastavalt poolte kokkuleppele, nõutava

hoolsuse ja kvaliteediga. Kostja viibis osaliselt tööde teostamise ajal ka ise objektil ning

muuhulgas näitas kopplaaduri juhile kätte koha, kuhu paigutada väljakaevatav pinnas. Tööde

teostamise ajal ega ka pärast töö valmimist ei esitanud kostja kordagi pretensiooni töö teostamise

kvaliteedi ja töö viisi kohta. Samuti ei olnud kostjal vastuväiteid tegelikult kulunud purustatud

kruusa koguse teadasaamisel. Alles arve maksetähtpäeval saatis kostja hagejale e-kirja, milles

teatas, et kostja ei ole tehtud töödega rahul, mistõttu ei tasu ka arvet. Hageja ei nõustu ühegi

esitatud pretensiooniga. Kostja tellis hagejalt pinnase väljaveo ja täitmise, mille tulemusena

valmiks isiklikuks otstarbeks kasutatav sissesõidutee ja parkimisplats. Hageja soovis teha

kostjale stabiilse ja tugeva aluspinnaga kruusatee ja parkimisplatsi ning seetõttu teostas pinnase

väljakaeve põhjapinnani (moreenini). Kui ulatuslik on mullakiht moreenini, ei ole võimalik

visuaalselt maapinda vaadates hinnata ning see eeldaks eelnevat pinnaseuuringut, mida kostja

teinud ei olnud ega tellinud seda ka hageja vahendusel. Seetõttu oli ka hageja algne

hinnapakkumine indikatiivne. Töid teostati vastavalt hinnapakkumisele hageja kopplaaduriga,

mille sihtotstarve ongi kaevetööde ja puistematerjalide käitlemine. Hageja pakkus kostjale ka

täiendavalt pinnasetihendamist, kuid kostja ei pidanud seda otstarbekaks ja soovis kulu kokku

hoida. Seetõttu see ei kajastu ka hageja hinnapakkumisel ega arvel. Antud teenus oleks olnud

lisateenus ja lisatasu eest. Täitematerjalina kasutatud purustatud kruusa koguse suurenemine ja

vastavalt ka arve suurenemine oli otseses seoses reaalselt väljakaevatud pinnase kogusega, st nii

palju kui välja kaevatakse, tuleb ka täita. Hageja ei nõustu kostja väitega, et tee rajati algselt

põllust madalamana. Küll aga võis selle põhjustada hilisem loomulik pinnase tihenemine ja

seeläbi allapoole vajumine. Hageja rajatud tee oli optimaalse kõrgusega, et vastata

kvaliteedinõuetele. Kui kostja oleks soovinud teepinna kõrgust veelgi tõsta, siis see tähendanuks

ka veelgi suuremat materjali kulu ja kaasnevalt arve suurenemist. Väljakaevatud pinnase äraveo

teostas hageja vastutulekuna kostja soovile ja ei ole seda ka hinnastanud. Kostja poolt näidatud

asukohta laoti kopplaaduri juhi poolt väljakaevatud pinnas (muld ja mättad) „künkana“ seetõttu,

et hiljem kui taimestik on kõdunenud on kostjal võimalik hõlpsalt mullakiht ühtlaselt laiali

jaotada. See oli ka hagejapoolne soovitus kostjale, sest mätaste laialijaotamine oleks jäänud

visuaalselt inetu. Hageja rõhutab, et kostja ei ole hagejalt mulla sõelumisteenust ega

haljastusteenust tellinud ning hageja ei ole seda pakkunud, mistõttu see ei nähtu ka tehtud

hinnapakkumisel ega esitatud arvel. Hageja teostas need tööd, milles pooled olid kokku leppinud

ja kostja ei saa eeldada, et hageja teostab või tellib alltöövõtuna omal kulul veel täiendavaid

lisatöid, mida kostja tellinud ei ole. Kostjale pakuti kruusatee ja parkimisplatsi rajamist ja seda

kopplaaduriga ning täiendavaid teenuseid, sealhulgas erimasinaid, mis võimaldaksid tee

tasapinda tihendada, tee servasid sirgjooneliselt ühtlustada või planeerida ja teostada

haljastustöid, ei ole kostja hagejalt tellinud, mistõttu need ei kajastu hinnapakkumises ega

arvel. Sellised teenused ei ole hageja otsene äritegevus ning neile puudub ka igasugune viide

näiteks hageja kodulehel. Küll aga võib hageja kliendi soovil neid alltöövõtu korras vahendada,

kuid antud juhul sellist soovi kostja ei avaldanud.

27.05.2024 tasus kostja hagejale 4416 eurot. Hageja saatis kostjale 28.05.2024 e-kirja, milles

pakkus kompromissina, et juhul kui kostja tasub täiendavalt veel 656,93 eurot, mis koos

varasemalt tasutud summaga kataks purukruusa maksumuse, siis hageja loobuks ülejäänud osas

võlgnevuse nõudest. Purukruus on kostjale tarnitud ja selles osas ka pooltel vaidlus puudub.

Purukruusa maksumusele ei ole hageja poolt lisatud kasumimarginaali ja see on tema poolt

kantud otsene kulu. Hageja kordas oma kompromissettepanekut ka 11.06.2024 saadetud e-kirjas.

19.06.2024 tasus kostja hagejale veel 206,28 eurot. Seega on hagiavalduse esitamise hetkeks

kostja tasunud hageja arve nr 24017 osaliselt summas 4622,28 eurot ning põhivõlgnevuse jääk

on 1826,81 eurot.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 1826,81 eurot.

Kostja vastus

Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Hagi (osalise)

rahuldamise korral palub kostja lugeda hageja nõude tasaarvestatuks kostja rahalise nõudega

hageja vastu.

Puudub vaidlus, et töövõtja (hageja) ja tellija (kostja) sõlmisid töövõtulepingu kostja kinnistul

eratee rajamiseks ja sellega seotud tööde teostamiseks. Vaidlus puudub ka selles, et tööd on

osaliselt teostatud ning kostja on hagejale tasunud kokku 4622,28 eurot. Vaidlus on tõusetunud

sellest, et hageja esitas kostjale tööde eest 2033,09 euro võrra suurema arve (s.o 6449,09 eurot),

kui oli hageja 10.07.2023 hinnapakkumine (s.o 4416 eurot) ning kostja leiab, et töös esinevad

puudused ja hageja on töövõtulepingut rikkunud. Kostja pöördus lepingu sõlmimiseks hageja kui

oma ala asjatundja ja majandus- ning kutsetegevuses tegutseva ettevõtja poole. Kostja oli selles

lepingulises suhtes seega hagejaga võrreldes ebavõrdses olukorras, kuna tal puuduvad

ehitusteadmised. Kostja usaldas hageja kogemusi ja ettepanekuid töö planeerimisel ja tee

rajamisel, sh usaldas kostja hageja poolt töö teostamiseks pakutud eelarvet. Kostja sõlmis

töövõtulepingu siduva eelarvega, mistõttu puudub hagejal alus nõuda kostjalt suuremat summat.

Kostja on hagejale siduva hinnapakkumise järgse summa 4416 eurot tasunud 27.05.2024. Kuna

parkla pindala suurenes algselt 541m2-lt 590 m2-ni ehk 9%, siis arvestas kostja

hinnapakkumises toodud kruusa maksumuse alusel lisandunud materjalikulu juurde järgmise

valemiga: 2292*9%=206,28 eurot. Nimetatud summa on kostja hagejale tasunud 19.06.2024.

Kostja vaidleb täies ulatuses vastu hageja väitele, et töö eelarve oli indikatiivne ja pidi

täpsustuma töö käigus. Sellist kokkulepet pooltel polnud ja hageja väide on vale ning

tõendamata. Kuna kostja on füüsiline isik, siis vastupidiselt hageja väidetele, oli tema jaoks töö

maksumust teada äärmiselt oluline, et oma rahalisi vahendeid planeerida. On eluliselt äärmisel

ebausutav, et füüsilisest isikut lepingupool nõustuks lahtise eelarvega. Kostjalt ei saa eeldada

nõustumust tasuda algse eelarvega võrreldes 46% rohkem ning tegemist oleks kostja

eksitamisega. Hageja ei ole enne töödega alustamist ega tööde teostamise ajal kordagi kostjat

hoiatanud, et materjalimaht on hinnapakkumusega võrreldes oluliselt suurem, ammugi pole

kostja andnud tööde või materjali maksumuse suurendamiseks nõusolekut. Hageja kinnitas tee

asukoha muutmise arutelul kostjale, et hinda see ei mõjuta. Seda kinnitab muuhulgas asjaolu, et

hageja ei pidanud vajalikuks teha kostjale korrigeeritud hinnapakkumist enne töödega alustamist.

Lõpuks suurenes üksnes parkla pindala, mille eest on kostja tasunud lisaks 206,28 eurot.

Asjakohatud on hageja selgitused projekti ja pinnaseuuringute puudumise kohta. Hageja ei ole

kostjalt enne lepingu sõlmimist kordagi nende esitamist nõudnud ega sellele tähelepanu juhtinud.

Kui hageja poolt tehtud hinnapakkumine oleks olnud indikatiivne või kui hagejal oleksid

esinenud raskused lõpliku töömahu määramisega, siis oleks hageja pidanud sellele kostja

tähelepanu pöörama ja veenduma, et kostja on nõus pakkumisega, kus töö lõplik hind selgub

alles pärast töö teostamist. Hageja ei ole kostjalt sellist nõusolekut saanud ja hageja ei ole

sellekohast märkust hinnapakkumises ega muul moel teinud.

Kostja selgitab, et oma 17.07.2023 vastuses pidas kostja hinna korrigeerimise all silmas seda, et

hageja oli pakkunud kostjale suuliselt arveldamist sularahas ilma arveta ehk käibemaksuta

summas ning lubadusega, et ehk saab ka hinda veidi soodsamaks. Kostja lihtsalt tuletas seda

hagejale kirjas meelde. Eluliselt ei ole usutav, et füüsilisest isikust lepingupool avaldab soovi

tasuda töö eest omal algatusel rohkem, kui hinnapakkumises märgitud. 17.07.2023 kostja kirja

sisu ja mõte ei toeta seega hageja väiteid. Ebausutav ja ebaloogiline on hageja viide, nagu

17.07.2023 kirjas oleks kostja saanud anda kinnitusi või teha avaldusi mistahes kokkulepete

kohta, mis tehti aprillis 2024. Hinda ei korrigeerinud hageja ka suurenenud käibemaksu võrra,

mistõttu jäi see hinnavahe samuti hageja kanda. Tegemist on hageja ärilise riskiga, mis

realiseerus seetõttu, et hageja ei alustanud töödega 2023.a sügisel.

Tee rajamisega seotud väljakaeve mahu kindlakstegemine oli hageja olulisemaid kohustusi enne

hinnapakkumise tegemist ja töödega alustamist, kuna sellest sõltus olulisel määral materjali kulu

ja töö maksumus. Kostja ei ole nõustunud sellega, et materjali kulu võib suureneda ja selguda

alles tööde teostamise järgselt ning peaaegu 50%. Vastupidine on tõendamata ning eluliselt

mitteusutav. Väljakaeve mahu sai hageja professionaalse tee-ehitajana kindlaks teha kohapealse

ülevaatuse käigus, tehes kasvõi proovikaevamise või uurides pinnaomadusi. Vaidlus puudub, et

hageja on koha peal käinud ja pinnase üle saanud vaadata. Kostja võis eeldada, et hageja oma

majandus- ja kutsetegevuses tegutseva kogemustega ettevõtjana oskab ülevaatuse tulemusena

täpselt hinnata nii väljakaevemahtu kui ka täitematerjali kulu. Kostja nõustus seega 10.07.2023

hinnapakkumise alusel sellega, et tee ja parkimisplatsi rajamiseks kulub purustatud kruusa 2292

eurot (sisaldab käibemaksu).

Kostjal pole mitte mingisugust teadmist, milline oli tegelik kruusa hulk, mis tema kinnistule on

toodud. Saatelehed kinnitavad vaid kruusa üleandmist hagejale, mitte selle toomist kostja

kinnistule. Hageja poolt ostetud kruusa hulk ei ole kokkuvõttes ka oluline, kuna kostja kohustus

tasuma kruusa eest vastavalt 10.07.2023 hinnapakkumisele ning parkla suurenenud pindalale

vastavalt. Kostja ei vastuta hageja poolse võimaliku eksimuse või vea tegemise eest

hinnapakkumise koostamisel. Veelgi enam, hageja kinnitab, et ta ei paigaldanud tee alla

hinnapakkumises toodud koguses geotekstiili. Tekstiil paigaldati ainult parkla ulatuses. Selle

muudatuse tegi hageja kostja nõusolekuta. Sisuliselt muutis hageja hinnapakkumises toodud

materjalide kasutamist selliselt, et odavama lahenduse ehk tee alla geotekstiili paigaldamise

asemel, mille hind oli kokku 1008 eurot (sisaldab käibemaksu) ja väiksema hulga kruusa (algselt

2292 eurot) kasutamise asemel, eemaldas hageja ülemäärasel hulgal pinnast (kuni moreenini) ja

täitis selle suurema koguse kallima materjali ehk kruusaga (arvel toodud summa 5072,93 eurot).

Geotekstiili kulu küll vähenes ja lõplik maksumus tuli 241,56 eurot, kuid kokkuvõttes esitas

hageja kostjale töö ja materjali eest 2033,09 euro võrra suurema arve. Kostja pole andnud selleks

mistahes nõusolekut, sh materjali kasutamise või tehnoloogia muutmiseks selliselt, et see tõstab

oluliselt töö maksumust. Kostja ei vastuta hageja suurenenud kulu eest, mille tingisid hageja

enda valitud ja kulukamad töövõtted. Kui hageja oleks teostanud tööd hinnapakkumise kohaselt,

kasutades hinnapakkumises toodud töövõtteid ning paigaldanud geotekstiili kogu tee ulatuses,

mitte ainult parkla alal, oleks hagejal kulunud vähem kruusa ja lisakulu poleks tekkinud. Hageja

on seega rikkunud pooltevahelist lepingut ning kostja ei vastuta hageja enda rikkumise tõttu

hagejal tekkinud lisakulude hüvitamise eest.

Pärast töö teostamist on selgunud, et algse 3-meetri laiuse tee asemel, mida hageja ise pakkus kui

piisavat laiust, on tee tehtud kohati ligi 4-meetri laiusena, mis polnud vajalik. Kuna tee ääred on

lainelised ja korrastamata, siis on tee läbivalt erineva laiusega ning jätab visuaalselt pooliku ja

lõpetamata mulje. Kostja ei julge tee ääri sõitmiseks kasutada, kuna pind on lahtine ja mure ning

lahtise kruusa tõttu on teeservad pehmed ning laialivalguvad. Kostja eeldas, et tee tuleb läbivalt

sama laiusega ja korrastatud teeäärtega ning on mõistlikel tingimustel kasutatav. Seda oleks

eeldanud iga mõistlik tellija. Tee ebavajalik suurem laius võis aga küll suurendada materjali

kogust, kuid kuna kostja ei ole nõustunud tee laiuse suurenemisega ja tee on planeeritust

laiemana ehitanud hageja omal algatusel, siis kostja ei vastuta hagejale tekkinud lisakulude

kandmise eest.

Hageja väited, et kostja viibis tööde teostamise ajal objektil ja andis juhiseid muuhulgas pinnase

planeerimise kohta on ebaõiged ja tõendamata. Kostja ei ole kohtunud tööde teostamise ajal

vahetult tööde teostajaga, s.o hageja kopamehega, kostja viibis ajavahemikul 11.-16.04.2024

välisreisil. Kostja ei tulnud selle pealegi, et tal oleks vajalik tundide kaupa põllul seista ja tööde

teostamist jälgida, kuna eeldas, et hageja teab, mida ta teeb.

Kostja tugineb hageja poolt teostatud töödes järgmistele puudustele, millest kostja on hagejat

teavitanud juba oma 29.04.2024 vastuväites: a) Tee on rajatud ümbritsevast põllust osaliselt

madalamale, mis tähendab, et tee on ebatasane ning jääb märgade ilmastikuolude korral,

tõenäoliselt just vihmaperioodidel ja kevadeti lume sulamise ajal, osaliselt vee alla ning see

põhjustab kiiremat teekatte lagunemist või osalist minema uhtumist, takistab seetõttu tee

kasutamist või muudab selle lausa võimatuks ning toob kaasa tee pideva hooajalise parandamise

vajaduse koos kaasnevate kuludega. Kohe tee alguskohas on ka üks väga madal koht, kuhu muld

ja vesi peale hakkab kogunema. b) Teekate ja parkla ei ole sile ja ühtlane, need on vajalikus

ulatuses tihendamata, see on pehme ja seega on tee lohuline ning konarlik ning auto rattad

vajuvad kruusa sisse. Parklas on visuaalselt nähtav suur lohk. Tõenäoliselt on selle puuduse

põhjuseks asjaolu, et hageja kooris pinnast liiga palju, mistõttu lisas liigselt lahtist täitematerjali

(kruusa), jättis tee alla paigaldamata geotekstiili ning ei tihendanud teed ega parklat, sh isegi kui

hageja on üritanud teed ja parkimisplatsi masinatega nö kinni sõita, ei ole see olulises osas

õnnestunud ega tulemust andnud. c) Väljakaevatud pinnas on jäetud kokkuleppe kohaselt

planeerimata, st kostja kohustus mättad paigutama hunnikusse, kuid mulla pidi hageja laotama

ühtlaselt kõrvalolevale põllule. Hageja aga viskas kohustust rikkudes kogu väljakaevatud pinnase

ühtekokku suurde 5m kõrgusesse hunnikusse, mis ei vasta mõistliku inimese ettekujutusele tööde

teostamise järgsest olukorrast ehk töömaa oli jäetud korrastamata. d) Tee ja parkla servad on

korrastamata, tee servad ei kulge sujuvalt ja tee laius on ebaühtlane ning kokkulepitust ka laiem.

Kostja teatas hagejale 29.04.2024 vastuväites, et töö on pooleli ja ei ole nõuetekohaselt

lõpetatud. Kostja esitas samas kirjas ka vastuväite arve suurusele summas, mis ületas

hinnapakkumist ehk 2033,09 eurot. Töös esinevate puuduste tõttu ei ole kostja töid vastu võtnud

ja neid ei saa lugeda vastuvõetuks. Vastupidine on tõendamata. Kuna tööd ei ole vastu võetud, ei

ole hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ning hageja nõue tasuda täiendavalt 1826,81 eurot

ja viivis, on alusetu ja ei kuulu täitmisele. Juhul, kui kohus peaks siiski tuvastama, et tööd tuleb

lugeda vastuvõetuks, ei kuulu töödes esinevate ja kostja poolt tõendatud puuduste tõttu hageja

nõue sellegi poolest rahuldamisele. Nimelt, juhul, kui kohus peaks tuvastama hagejal

sissenõutavaks muutunud nõude olemasolu, siis kuulub see tasaarvestamisele kostja

vastunõudega. Kostjal tekkisid lisakulud töö lõpetamiseks ja parandamiseks Kopakutt K.A. OÜ

teenuse eest 1066,46 eurot eemaldatud pinnase planeerimiseks ja puudustega tee vaegtööde

teostamiseks summas 2500 kuni 2900 eurot, so kokku kuni 3966,46 eurot, mis kuulub hageja

poolt kostjale täies ulatuses hüvitamisele. Kostja tasaarvestab hageja tasunõude oma

kahjunõudega summas 3966,46 eurot vastastikuste nõuete kokkulangevas ulatuses.

Kuna hageja põhinõue on alusetu, ei kuulu kostjalt väljamõistmisele ka viivis. Juhul, kui kohus

tuvastab hagejal põhinõude olemasolu, palub kostja ka võimaliku viivisenõude tasaarvestada

kostja kahjunõudega.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud

väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

3. Hageja on palunud kostjalt välja mõista 1826,81 eurot tuginedes osaliselt tasumata arvele

nr 24017 ning poolte vahel sõlmitud suulisele töövõtulepingule seoses kostja kinnistule

aadressiga XXX sissesõidutee ja parkimisplatsi rajamisega. Pooled vaidlevad käesoleval

juhul eelkõige selle üle, millal antud leping on sõlmitud, kas leping sõlmiti siduva

eelarvega ning kas hageja tehtud tööd vastavad nõuetele.

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik

(töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu

kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 639 lg

1 näeb ette, et töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas

siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv.

VÕS § 639 lg 2 näeb ette, et mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda

eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel

juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata

jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles

tellija on alusetult rikastunud. Kohus selgitab, et töövõtulepingust tuleneva lepingujärgse

tasu maksmise nõude lahendamiseks tuleb kohtul kindlaks teha, kas ja millistes töödes on

pooled kokku leppinud, kas töö on teostatud ja vastab lepingule ning kas hageja tasunõue

on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks.

5. Puudub vaidlus, et teostatavaks tööks suulise töövõtulepingu kohaselt oli sissesõidutee ja

parkimisplatsi ehitamine kostja kinnistule. Poolte väljatoodust ja tunnistaja ütlustest saab

järeldada, et sissesõidutee pidi algselt rajatama varasemalt põllule sissesõidetud raja

põhjal (dtl 427-428). Hageja on menetluses olnud seisukohal, et juulis 2023 ei olnud

kokkulepet veel sõlmitud tee ehitamiseks ja kokkulepe olulistes tingimustes sõlmiti alles

aprillis 2024. Kohus nimetatuga ei nõustu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja

kostjale saatnud 10.07.2023 hinnapakkumise tee ja parkimisplatsi (541m²) ehitamiseks

kokku summas 4416 eurot (koos käibemaksuga) (dtl 31). Hinnas sisaldus purustatud

kruus 2292 eurot, transport purustatud kruusale 540 eurot, kopplaaduri töö 576 eurot ning

geotekstiil 1008 eurot. 17.07.2023 on kostja saatnud hagejale e-kirja, millest nähtub, et

kostja soovis, et tee ehitusega hakataks pihta esimesel võimalusel (dtl 32). 29.08.2023 on

kostja hagejalt täiendavalt uurinud, et millal saab tee ehitusega alustada ja kostja

vastanud, et vahepeal ei olnud karjääris vajaminevat materjali ning et hetkel tuleb

oodata kuivemat aega, sest märjaga ei ole tulemus rahuldav (dtl 116). Kohtu hinnangul

tõendab eeltoodu, et töödes (s.o sissesõidutee ja parkimisplatsi rajamine) ja hinnas oli

saavutatud kokkulepe. Asjaolu, et töid teostati alles aprillis 2024 ning esialgselt

planeeritava sissesõidutee asukoht osaliselt muutus, ei tee varasemalt sõlmitud lepingut

olematuks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt rajati algse 147,5m tee asemel sirgem ja

lühem tee s.o 123,44 m (dtl 165) ning seega ei muutunud ka töö sisu iseenesest oluliselt.

Puuduvad ka tõendid, et pooled oleksid enne tööde teostamist uue lepingu uutel

tingimustel sõlminud, s.h ei ole hageja teinud kostjale ka uut hinnapakkumist. Seega sai

kostja ka eeldada, et töid teostatakse juulis 2024 sõlmitud kokkulepete, s.h

hinnapakkumise alusel.

6. Kohtu hinnangul on 10.07.2023 saadetud hinnapakkumise näol tegemist siduva

eelarvega.

Praktikas on tavaline, et iga tellija tahab enne lepingu sõlmimist vähemalt umbkaudselt

teada, kui palju läheb tema poolt tellitav töö talle maksma. Selleks koostatakse

hinnapakkumine, mis peakski kajastama tasu eeldatavat suurust. Töövõtulepingu puhul

sisaldub tööde eelarve üldjuhul töövõtja poolt enne töövõtulepingu sõlmimist (st

lepingueelsete läbirääkimiste käigus) tellijale tehtud hinnapakkumises (käesoleval juhul

10.07.2023 saadetud hinnapakkumine). Kohus selgitab, et siduvas eelarves väljendub

töövõtjale makstav tasu (ning eraldi arvestuse korral ka töövõtjale hüvitatavad kulutused)

lõplikul kujul. Mittesiduva eelarvega on tegemist üksnes juhul, kui eelarves on otseselt

märgitud, et see ei ole töövõtjale siduv või kui koostatud eelarvest endast tuleneb, et

selles sisalduv kalkulatsioon ei ole lõplik, vaid sõltub tööde tegelikust mahust või

kulutustest. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et töövõtja koostatud ühtses eelarves võib

olla nii siduvaid kui ka mittesiduvaid komponente, seda eelkõige juhul, kui eelarve

mittesiduvus tuleneb eelarve enda sisust, nt eelarves mittesiduvusele viitavate terminite

kasutamisel (nt kui eelarves on teatud eelarve osade mahu või maksumuse kirjeldamisel

kasutatud mõisteid „ligikaudu”, „vastavalt tegelikele kulutustele“, „umbes” jne).

Viimasel juhul loetakse mittesiduvaks mitte eelarve tervikuna, vaid üksnes selle üksikud

komponendid, mille puhul mittesiduvusele viitavaid termineid otseselt kasutati. Kahtluse

korral eeldatakse seaduse kohaselt siduvust (vt kohtu selgituste osas ka P. Varul jt.

Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Juura kirjastus: 2021. § 639).

10.07.2023 saadetud hinnapakkumises puuduvad viited materjali ja maksumuse

ligikaudsusele. Hageja ei ole menetluses tõendanud, et eelarve oli üksnes indikatiivne ja

pidi täpsustuma töö käigus. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et mahu suurenemise

selgumisel oleks hageja kostjat sellest teavitanud ning saavutanud kokkuleppe hinna

suurenemise küsimuses. Asjaolu, et kostja on oma 17.07.2023 kirjas (dtl 32) viidanud ka

hinna korrigeerimisele ei tõenda kohtu hinnangul hinnapakkumise mittesiduvust, vaid

pigem kostja soovi saada täiendavat soodustust. Eluliselt ei ole ka usutav, et füüsilisest

isikust lepingupool avaldab soovi tasuda töö eest omal algatusel rohkem, kui

hinnapakkumises märgitud. Samuti puuduvad tõendid, kas ja mida antud e-kirjas viidatud

telefonivestluses kokku lepiti ning seega ei saa asuda seisukohale, et hinna korrigeerimise

väide tähendaks kostja nõustumist hinna suurendamiseks. Lisaks peab kohus vajalikuks

märkida, et mahu suurenemine selgus eelduslikult alles 2024 aprillis, siis kui töid

teostama hakati. Seega ei saanud kostja 2023 juuli kirjaga sellele ka oma nõusolekut

anda.

7. Puudub vaidlus, et tööd on iseenesest hageja poolt lõpetatud ning hageja on saatnud

22.04.2024 kostjale arve summas 6286,14 eurot + käibemaks 1162,95 eurot, s.h

purustatud kruus 5072,93 eurot, geotekstiil 241,56 eurot, transport purukruusale 549

eurot ja kopplaaduri töö 585 eurot (dtl 35-36). Algne hinnapakkumine samade toodete ja

teenustega on tehtud aga summale 4416 eurot (koos käibemaksuga). Riigikohus on oma

lahendi 2-15-15662 p-s 15 siduva eelarve kontekstis selgitanud, et töö maksumuse riski

kannab üldjuhul töövõtja kui professionaal. Töövõtja kui vastava valdkonna professionaal

peab teadma ja nägema ette kriteeriume, mille muutumisest tingituna võib tööde

maksumus eelduslikult muutuda. Kui vaidlusaluses osas ei tulenenud eelarve koostamise

aluseks olnud asjaolud tellija esitatud andmetest, kannab töövõtja ise sellega seotud

eksimusest tulenevat riski. Seega, kui tegelik tööde maht või kulukus osutuvad eelarves

kalkuleeritust suuremaks, siis kannab vastavad kahjulikud tagajärjed töövõtja, kes ei saa

nõuda eelarvet ületava tasu. Hageja, kui professionaal, oleks pidanud teadma ja ette

nägema kriteeriume, mille muutumisest tingituna võiks tööde maksumus muutuda

suuremaks. Asjakohased ei ole kohtu hinnangul ka hageja viited sellele, et kostja ei

esitanud hagejale ehitusprojekti ega teostanud täiendavaid pinnaseuuringuid. Puuduvad

tõendid, et nimetatud toimingud oleks olnud hinnapakkumise tegemise eelduseks.

Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul hageja ka tõendanud, et tee asukoha muutmine

oleks ehituse hinda suurendanud. Vastupidiselt nähtub, et algse 147,5m tee asemel rajati

lühem tee s.o 123,44 m (dtl 165) ning seega võib eeldada, et lühema tee rajamisega oleks

olnud võimalik hoida kokku ka materjalikulu. Hageja väide, et teises asukohas oli pinnas

teistsugune või pehmem, on tõendamata. Seega asjaolu, et osaliselt muutus tööde

teostamise asukoht, ei saanud mõjutada tööde hinda ega fakti, et töö hinnas oli kokkulepe

saavutatud juulis 2023.

8. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Kostja kui tellija kohustus oli maksta kokkulepitud töö tegemise eest

hagejale tasu (VÕS § 635 lg 1). Kostja on 27.05.2024 hagejale tasunud 4416 eurot ning

19.06.2024 täiendavalt 206,28 eurot (dtl 40). Hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et

ta oleks kostjaga kokku leppinud hinna suurenemises või teavitanud kostjat tööde

teostamiseks vajalike materjalide mahtude suurenemises. Kuna kohus on eelnevalt

leidnud, et tegemist oli siduva hinnapakkumisega, siis on kostja oma lepingulise

kohustuse täitnud, s.o tasunud tööde eest vastavalt hinnapakkumisele. Seega ei ole hageja

nõue täiendava tasu osas põhjendatud.

9. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

10. Kõik otsuses käsitlemata poolte väited ja hindamata tõendid ei oma kohtu hinnangul asja

lahendamisel tähtsust. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et kuna kostja on oma

lepingulise kohustuse täitnud, siis ei pidanud kohus vajalikuks anda ka oma hinnangut

tööde kvaliteedile ega ka kostja tasaarvestuse avaldusele.

Menetluskulud

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.

12. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik