3-25-3496/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3496

Määruse kuupäev

27. oktoober 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Vladimir Markovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

kohustamiseks väljastada talle tähtajaline elamisluba

RESOLUTSIOON

Tagastada Vladimir Markovi kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 11. mai 2023. a otsusega nr 15.3-3.1/1073-3

Vladimir Markovi (kaebaja) pikaajalise elaniku elamisloa nr EL39P002405 kehtetuks alates

11. maist 2023.

2. PPA-s registreeriti 8. septembril 2025 kaebaja tähtajalise elamisloa taotlus. PPA palus 12.

septembri 2025. a kirjaga nr 15.3-10/591-1 kaebajal kõrvaldada taotluses esinevad puudused

hiljemalt 10. oktoobril 2025. PPA palus kaebajal täita uuesti ja korrektselt ankeet „Muu

taotlusega seotud oluline teave, mida peate oluliseks esitada“ eesti või inglise keeles ning

esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument. Kaebaja esitas 1. oktoobril 2025 PPA-le nõutud

eestikeelse ankeedi ning PPA vabastas 7. oktoobri 2025. a otsusega nr 15-5/2078-1 kaebaja

tähtajalise elamisloa taotluse või selle pikendamise taotluse läbivaatamise eest võetava

riigilõivu tasumisest täies ulatuses.

3. Kaebaja esitas 19. septembril 2025 Viru Vanglale avalduse, milles soovis teada, miks ei

ole võimalik paigutada teda avavanglasse, kui tal on Venemaa Föderatsiooni pass ja

kodakondsus. Kaebaja vajab vastust PPA jaoks. Viru Vangla selgitas 13. oktoobri 2025. a

vastusega nr 2-2/3-25/7070-2 kaebajale, et välismaalasest kinnipeetavat, kelle osas on tehtud

väljasaatmise otsus või kui seda otsust pole, aga kinnipeetav on esitanud PPA-le avalduse

3-25-3496

enda pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamiseks, kuna soovib vabatahtlikult Eesti

Vabariigist lahkuda ning asuda elama kodakondsusjärgsesse riiki, ei paigutata avavanglasse.

Kaebaja on palunud kehtetuks tunnistada enda pikaajalise elamisloa ja on avaldanud soovi

elama asumiseks Venemaale.

4. Kaebaja esitas 14. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib järgnevat.

Kaebaja esitas Viru Vanglale avalduse, milles soovis teada, miks Venemaa Föderatsiooni

kodakondsusega ja ilma elamisloata isik ei saa avavanglasse. Vangla vastas kaebajale, et

kaebaja ise soovis, et temalt alaline elamisluba ära võetaks ja et ta saadetaks välja Venemaa

Föderatsiooni. Kaebaja isikliku soovi kohaselt jäeti ta 11. mail 2023 tõesti alalisest

elamisloast ilma ning PPA tegi ettekirjutuse kaebaja Venemaa Föderatsiooni väljasaatmise

kohta. Kaebaja toimis nii, kuna tal on Venemaa Föderatsiooni kodakondsus ning kui ta

vanglasse paigutati, siis saatis Viru Vangla PPA-le dokumendid kaebajalt elamisloa

äravõtmiseks. Kaebajale tuli PPA-lt teavitus, mille kohaselt pidi kaebaja tõendama, miks ei

tohi teda elamisloast ilma jätta. Lõpuks kaebaja ise kirjutas PPA-le, et temalt elamisluba ära

võetaks ja lastaks sõita Venemaa Föderatsiooni. Kaebaja soovis vältida karistust ning aidata

Venemaa Föderatsioonist oma perekonda. Kaebaja ei soovi tegelikult Eesti Vabariigist ära

sõita ning palub teda aidata ajutise elamisloa saamisel.

5. PPA esitas 27. oktoobril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse

materjalid. Ühtlasi selgitab PPA, et puuduste kõrvaldamise ajaks kaebaja tähtajalise elamisloa

taotluse menetlustähtaeg peatus. Pärast puuduste kõrvaldamist vaatab PPA võimalusel

taotluse läbi sisuliselt ning selles osas tehakse otsus. Käesoleval hetkel ei ole võimalik

ennustada, millal täpselt ja millise sisuga otsus tehakse.

6. Viru Vangla esitas 27. oktoobril 2025 kohtule vastuse kohtunõudele, milles selgitab, et

kaebaja ei ole peale 19. septembri 2025. a avalduse esitanud vanglale muid avaldusi seoses

avavanglasse paigutamisega. Vangla esitas kohtule ka eelnimetatud avalduse.

KOHTU SEISUKOHT

7. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle

lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja ei soovi Eesti Vabariigist

ära sõita, ta soovib pääseda avavanglasse ning ta palub kohtul aidata teda selleks vajaliku

elamisloa saamisel. Seega on kaebaja eesmärgiks saada kohtumenetluse tulemusel elamisluba.

Eeltoodut arvestades mõistab kohus, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel PPA

kohustamist väljastada talle tähtajaline elamisluba.

8. HKMS § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma

õiguse kaitseks. Kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või

toiming otseselt puudutab, kui seaduses ei ole ette nähtud sellest erandeid. Kaebeõiguse

eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive (Riigikohtu halduskolleegiumi 23.

märtsi 2005. a otsus asjas nr 3-3-1-86-04, p 13; 12. detsembri 2017. a määrus asjas nr 3-17-

981, p 11). HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

9. Kaebaja on esitanud PPA-le taotluse tähtajalise elamisloa saamiseks, kuid PPA ei ole veel

teinud tema taotluse osas sisulist otsust. PPA kinnitusel on 27. oktoobri 2025. a seisuga tema

taotluse menetlus veel pooleli. Käesoleva hetke seisuga ei ole möödunud ka taotluse

3-25-3496

läbivaatamise kahekuuline tähtaeg (siseministri 12. jaanuari 2017. a määruse nr 7 „Tähtajalise

elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise

taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ § 2 lg 4 ja § 26). Seega ei ole PPA kaebaja

subjektiivseid õigusi riivanud. Alles siis, kui PPA on teinud kaebaja tähtajalise elamisloa

taotluse osas lõpliku otsuse, millega kaebaja ei nõustu, on kaebajal võimalik pöörduda oma

õiguste kaitseks 10 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates vaidega PPA või

kaebusega kohtu poole (välismaalaste seaduse § 222 lg 1).

10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Vladimir Markovi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel.

11. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider