2-24-19724/37 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Tsiviilasi nr 2-24-19724

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Kohtujurist

Krista Kruusa

Määruse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2025, Kärdla

Tsiviilasja number

2-24-19724

Tsiviilasi

OSAÜHING Bassing hagiavaldus XX ja XX vastu

pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja ühisvara

jagamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OSAÜHING Bassing, registrikood

10988308;

hageja lepinguline esindaja XX, e-post XXX;

Kostjad:

1) XX, isikukood XXX; riigi õigusabi korras

määratud esindaja advokaat XX

2) XX, isikukood XXX; seaduslik esindaja

eestkostja XXX (vallavalitsuse kaudu)

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte 24.10.2025 allkirjastatud ning kohtule esitatud kompromiss järgnevas:

1.1. Lõpetada XX-i (XX) (isikukood XXX), XX-i (XX) (isikukood XXX) ja OSAÜHING Bassing

(registrikood 10988308) ühisomand kinnistule asukohaga XXX-i, mis on kantud Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 555333 (katastritunnus xxx, pindala 2053,0 m2,

sihtotstarve: elamumaa) ja jätta registriosa nr 555333 OSAÜHING Bassing ainuomandisse.

1.2. XX (isikukood XXX) ja XX (isikukood XXX) annavad nõusoleku (kinnistusraamatuseaduse §

34¹ lg 1 tähenduses) ning OSAÜHING Bassing (registrikood 10988308) avaldab soovi Tartu

Maakohtu kinnistusraamatu registriosa number 555333 teises jaos kinnistu asukohaga XXX-i,

senise omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse

kinnistusraamatusse kinnistu asukohaga XXX-i (registriossa nr 555333) ainuomanikuna

OSAÜHING Bassing (registrikood 10988308).

1.3. Kompromissi punktis 1.2. toodud nõusolekud on XX ja XX kohustatud andma siis, kui

OSAÜHING Bassing on samaaegselt tasunud neile hüvitise kokkuleppe punktis 1.4. kindlaks

määratud korras. Asendada XX-i ja XX-i nõusolekud tsiviilasjas nr 2-24-19724 kompromissi

kinnitava määrusega.

1.4. OSAÜHING Bassing tasub ühisomandi kaotuse eest 2 (kahe) tööpäeva jooksul alates

kompromissi sõlmimisest XX-ile (isikukood XXX) hüvitist summas 22 000 (kakskümmend kaks

tuhat) eurot arvelduskontole nr EE941010010033091011, ning XX-ile (isikukood XXX) hüvitist

summas 22 000 (kakskümmend kaks tuhat) eurot arvelduskontole nr EE442200221075299874

Swedbank AS-s.

1 (3)

Tsiviilasi nr 2-24-19724

2. Kompromissi kinnitamisega lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-24-19724.

3. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

4. Tagastada hagejale hagimenetluses ½ tasutud riigilõivust, s.o summa 210 eurot hageja

OSAÜHING Bassing arvelduskontole EE382200221024216387.

5. Edastada määrus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Asjaolud

31.12.2024 esitas hageja OSAÜHING Bassing kohtule hagiavalduse kostjate XX ja XX vastu

pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja ühisomandi lõpetamiseks.

Kohus võttis hagi 10.04.2025 määrusega menetlusse. Pooled esitasid kohtule 24.10.2025 kompromissi

ja paluvad kohtul selle kinnitada.

27.10.2025 esitas hageja kohtule maksekorraldused, millest nähtub, et hageja on tasunud XX

arveldusarvele 22 000 eurot ja XX arveldusarvele samuti 22 000 eurot.

1. Kohtu seisukoht

1.1 Kohus olles tutvunud esitatud kompromissiga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada

ja menetluse asjas lõpetada.

1.2 TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi

lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule

protokolli kandmiseks. Pooled esitasid 23.10.2025 hageja ja kostja 2 ning 24.10.2025 kostja 1 poolt

allkirjastatud kompromissi 24.10.2025 kohtule.

1.3 Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus ei ole kompromissiga seotud. Kompromissis sisalduvad hagiesemest väljuvad muud kinnitused

ja menetluslikud taotlused ei ole kompromissi tingimused, mistõttu neid punkte kohus resolutsiooniga

ei kinnita. Kohtumääruse resolutsioonis võib olla muutunud kompromissis esitatud punktide

numeratsioon.

1.4 Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine.

Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

1.5 TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses

lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus on

pooled TsMS § 661 lg 4 alusel kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse

edasikaebeõigusest.

1.6 Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab

tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või

selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele

tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui

täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus

2 (3)

Tsiviilasi nr 2-24-19724

sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja

menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

1.7 TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

2. Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad

ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Kompromissis nimetamata

menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Hageja palub kohtul tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust. Kohus tagastab TsMS § 150 lg 2 p 1

ja lg 4 alusel hagejale ½ hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot, hageja poolt märgitud

arvelduskontole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik

3 (3)