2-24-114337/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.10.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-114337

Tsiviilasi

V. K. hagi R. K. vastu elatise nõudes

Hagihind

2 589,48 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: V. K. (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: I. A.

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Robert

Suir (e-post XXX)

Kostja: R. K. (isikukood XXX, e-post XXX)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista R. K.lt elatisevõlgnevus perioodi 01.12.2023 kuni 14.04.2024 eest 1 131,69 eurot

V. K. kasuks.

3. Välja mõista R. K.lt elatis perioodi 15.04.2024 kuni 31.10.2025 eest 4 742,83 eurot V. K.

kasuks.

4. Välja mõista R. K.lt XXX sündinud alaealise lapse V. K. kasuks alates 01.11.2025 kuni tema

täisealiseks saamiseni, so kuni XXX, igakuine elatis 301,74 eurot kuus (so indekseeritud

baassumma 282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool

lapsetoetusest 80 eurot)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3)

suuruse muutumisest, alates lapsetoetuse suuruse muutumise kuust.

5. Käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 4 väljamõistetud igakuised elatisemaksed tuleb tasuda iga

kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 1. kuupäevaks I. A. kontole nr XXX.

6. Jätta kostja taotlus kohtuotsuse täitmise ajatamiseks rahuldamata.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Kostja on hageja isa. Lapsevanemad läksid lahku XXX, hageja jäi elama emaga. Kostja hagejale

ülalpidamist ei andnud. Kostja tasus hagejale elatist esmakordselt alles 23.04.2024 summas 100

eurot, so ebapiisavalt. Hageja ei viibi kostjaga üle 7 ööpäeva kalendrikuus. Alates 15.11.2023 pole

hageja oma isa juures ühtegi ööd ööbinud.

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks:

1.1. elatisevõlgnevuse perioodi 01.12.2023 kuni 14.04.2024 eest 1 175,59 eurot;

1.2. alates 15.04.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuise elatise PKS § 101-järgses

muutuvas summas, mis hagi esitamise seisuga oli 287,72 eurot kuus.

Kostja seisukohad

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja täitis ja täidab oma ülalpidamiskohustust vabatahtlikult

lähtudes lapsevanemate kokkuleppest. Lapsevanemad ostsid abielu kestel pangalaenuga XXX,

asuva korteriomandi, pärast abielu lahutamist on laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud ainult

kostja. Samuti on kostja andnud hagejale taskuraha, tehes makseid otse hageja kontole. Menetluse

kestel on kostja teinud ka elatisemakseid. Kostja ei ole nõus väitega, et hageja ei viibi kostjaga üle

7 ööpäeva kalendrikuus. Kostjal ei ole majanduslikult võimalik tasuda elatist enamas ulatuses kui

154 eurot kuus. Kostja maksab oma teisele lapsele elatist 301,72 eurot kuus ega saa oma

sissetulekut suurendada, sest seoses õpingutega ei saa täiskoormusega töötada. Kostja palub

võimaldada tasuda elatisvõlgnevust maksegraafikuga.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1

järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastab sünni tõendist (dtl 32), et

kostja on hageja isa, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist.

4. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui

selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul

viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hageja elab

koos emaga.

5. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada

juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et

elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis

võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p

18).

6. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2023 on

indekseeritud baassumma 249,78 eurot, alates 01.04.2024.a. 272,76 eurot ning alates 01.04.2025.a.

282,31 eurot.

7. PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada

kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava

pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3).

8. PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse

kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga. Poolte vahel on Harju Maakohtu 21.06.2024 määrusega tsiviilasjas XXX

määratud suhtluskord (dtl 84-100), mille kohaselt kohtub kostja hagejaga igal paaritu nädala

esmaspäeval ja iga paaris nädala kolmapäeval õhtul selliselt, et isa võtab lapse treeningutelt või

ema elukohast, üleandmine isale toimub ema elukohas kell 17:00 ning üleandmine emale isa

elukohas kell 20:00. Lisaks kohtub kostja hagejaga ka iga paaritu nädala pühapäeval hommikust

kuni pühapäeva õhtuni, so 10:00-20:00. Nähtuvalt samast kohtumäärusest ei viibinud hageja ka

enne suhtluskorra määramist kostja juures ööseks.

9. PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga

võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem

kui kolm aastat. Kostja on kohustatud tasuma elatist ka hageja õele V. (kohtuotsus al dtl 162), kes

on sündinud XXX ning elab hagejaga samas peres. Laste vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

10. PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega:

- alates 01.12.2023 kuni 31.03.2024.a. 260,33 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot));

- alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot));

- alates 01.04.2025.a. 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x

3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)).

11. Tulenevalt PKS § 102 lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist

saav laps.

12. Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid alust ülalpidamiskohustuse

vähendamiseks alla PKS § 101-järgse ulatuse. Selliseks asjaoluks ei saa olla ainuüksi kostja

väidetavalt ebapiisav sissetulek, mida kostja on soovinud tõendada konto väljavõttega töötasu

kohta (dtl 153, kuue kuu keskmine netosissetulek 1 464,35 eurot kuus). Riigikohus on selgitanud,

et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud

vahendid; vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning

vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et

tema sissetulek on liiga väike; piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb

arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada

võivaid asjaolusid (2-16-100215, p 20). Kostja on esitanud tõendid, et omandab käesoleval ajal

rakenduskõrgharidust XXX (dtl 155-156) ning maksab elatist oma teisele alaealisele lapsele 301,74

eurot kuus (dtl 149). Kohus leiab, et õpingute jätkamine ei ole objektiivseks, kostjast sõltumatuks

asjaoluks, mis takistaks tal piisava sissetuleku teenimist, et anda kummalegi oma lapsele

ülalpidamist vähemalt PKS § 101-järgses ulatuses. Õpingutega on lapsevanemal võimalik tegeleda

regulaarse sissetuleku teenimisele täiendavalt, primaarne on ülalpidamiskohustuse täitmine, sest

alaealised lapsed ennast ise üleval pidada ei saa. Kostja esitatust ei nähtu ka asjaolusid, mis

annaksid alust järeldada, et kostja teine laps osutuks hageja kasuks elatise väljamõistmise korral

PKS § 101-järgses ulatuses varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Käesoleval ajal annab kostja

teisele lapsele hagejaga võrreldes ülalpidamist suuremas ulatuses.

13. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata

jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule

esitamist.

14. Perioodil 01.12.2023 kuni 14.04.2024 pidanuks kostja andma hagejale ülalpidamist 1 175,59 eurot

((260,33x4k) + (287,72:30x14p)).

15. Kohus ei nõustu kostjaga, et tema ülalpidamiskohustus hageja ees saaks olla täidetud kostja poolt

XXX tn korteri laenumaksete tasumisega. Pooled ei vaidle, et hageja selles korteris alates

15.11.2023 ei ela.

16. Pooled vaidlevad, kas ülalpidamiskohustust saab lugeda täidetuks lapse arvele tasutud maksetega.

Riigikohus on selgitanud, et lapse arveldusarvele raha kandmist saab pidada ülalpidamiskohustuse

täitmiseks üksnes siis, kui vanemad on sellises elatise andmise viisis omavahel kokku leppinud.

Lisaks kokkuleppele on eeltoodu kohaselt siiski õigustatud vanemal võimalik anda ka ühepoolne

nõusolek ülalpidamiskohustuse täitmiseks lapsele või ka hiljem selline täitmine heaks kiita (3-2-1-

3-07, p 13). Kostja ei ole välja toonud, et lapsevanemad oleksid kokku leppinud, et kostja tasub

elatise otse hageja arvele, või et hageja ema oleks sellise täitmise viisi heaks kiitnud. Asjas esitati

maksekäsu kiirmenetluse avaldus 15.04.2024, hageja on nõudnud elatise tasumist menetluses oma

ema arvele ning vastu vaielnud, et ülalpidamiskohustuse saab lugeda täidetuks tasumistega hageja

kontole. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus toimetati kostjale kätte 17.04.2024.

17. Hageja oma igakuiseid vajadusi vaatamata kohtu 15.05.2024 ettepanekule kirjeldanud ei ole.

Kohus leiab, et lapse esmavajadusena on hinnatavad mh kulud meelelahutusele ja vaba aja

veetmiseks mõistlikus ulatuses, mis jääb hinnanguliselt 50 euro piiresse lapse kohta kuus. Kulu

meelelahutusele sisaldab mh lapsele vabaks kasutamiseks antud raha. Kohus leiab, et 2023.a.

detsembrist kuni 17.04.2024 lapse arvele tasutud maksetega (08.02.2024.a. 5 eur, 13.02.2024.a. 5

eur, 01.03.2024.a. 2 eur, 07.03.2024.a. 9 eur, 07.03.2024.a. 1 eur, 20.03.2024.a. 5 eur,

27.03.2024.a. 1 eur, 01.04.2024.a. 3,40 eur, 05.04.2024.a. 5 eur, 10.04.2024.a. 5 eur, 16.04.2024.a.

2,50 eur - dtl 111, kokku 43,90 eur) on kostja andnud ülalpidamist vahetult, vahetult saadud

ülalpidamise väärtus oli 43,90 eurot. Alates 17.04.2024 pidi kostjale olema arusaadav, et hageja

nõuab ülalpidamise andmist täies ulatuses rahas, so elatise tasumisega.

18. Kohus rahuldab hageja tagasiulatuva nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

elatisevõlgnevuse perioodi 01.12.2023 kuni 14.04.2024 eest 1 131,69 eurot (1 175,59 - 43,9).

19. Kohus arvestab välja elatisevõlgnevuse kohtuotsuse tegemise seisuga. Tulenevalt PKS § 100 lg 4

makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. 15.04.2024 kuni 31.10.2025 eest pidi kostja andma

ülalpidamist kokku 5 142,83 eurot ((287,72:30x16p) + (287,72 x 10k) + (301,74 x 7k)).

20. Nähtuvalt maksete väljavõttest (dtl 109) on kostja tasunud alates 2024.a. aprillist elatist järgnevalt:

23.04.2024, 07.05.2024, 02.10.2024, 03.12.2024 kõik maksed 100 eurot, so kokku 400 eurot.

21. Kohus mõistab kostjalt välja elatise perioodi 15.04.2024 kuni 31.10.2025 eest 4 742,83 eurot (5

142,83 - 400). Alates 01.11.2025 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks elatise välja kuni

täisealiseks saamiseni PKS § 101-järgses muutuvas summas, mis on kohtuotsuse tegemise seisuga

301,74 eurot kuus.

22. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi

ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse

täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

23. Kohus määrab vastavalt hageja taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda hageja ema kontole

hiljemalt vastava kuu 1. kuupäevaks.

24. Kostja on taotlenud täitmise korra määramist selliselt, et kostja saaks tasuda elatisevõlgnevust

igakuiste 100-euroste osamaksetena. Kohus leiab, et taotlus ei ole põhjendatud. TMS

(täitemenetluse seadustik) § 45 järgi võib kohus täitemenetluses võlgniku avalduse alusel

täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku

suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas

võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et täitmise ajatamine ka TsMS §

445 lg 1 alusel eeldab erandlikke asjaolusid, milliseid kostja oma taotluses välja toonud ei ole.

Hageja on seevastu märkinud, et jõustunud kohtuotsuse alusel, millega lahendati lapsevanemate

vahel ühisvara jagamise vaidlus, toimub käesoleval ajal enampakkumine ühisvarasse kuuluva

kinnisasja müümiseks, mille arvelt on eelduslikult kostjale laekumas rahalisi vahendeid.

25. Riigikohus on selgitanud, et täitemenetluse peatamine või ajatamine ei saa TMS § 45 erandlikku

iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte

aastatepikkuseks ajavahemikuks (3-2-1-79-12, p 11). Käesoleval juhul on kohtuotsuse tegemise

seisuga kokku sissenõutavaks muutunud elatisevõlgnevus 5 874,52 eurot (1 131,69 + 4 742,83),

mille 100-euroste osamaksetena tasumine võtaks aega ligi 5 aastat. Seejuures on suure

elatisevõlgnevuse põhjustanud kostja enda käitumine, kes ei asunud ka kohtumenetluse kestel

regulaarselt elatist tasuma. Kohus jätab kostja taotluse kohtuotsuse täitmise ajatamiseks

rahuldamata.

26. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas

kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 järgi kohus võib jagada kulud

erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abikaasade või registreeritud

elukaaslaste varasuhtega seotud vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu

hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa või registreeritud elukaaslase olulisi vajadusi.

27. Kohus ei nõustu hagejaga, et asjas esineks alus menetluskulude kostja kanda jätmiseks TsMS §

164 lg 2 alusel. Kohus ei leia, et kostjale oleks etteheidetav oma menetlusõiguste ilmne

kuritarvitamine, sh seoses hagile sisuliste vastuväidete esitamisega. Hageja ei ole ka välja toonud

asjaolusid, mis muudaksid menetluskulude poolte endi kanda jätmist hageja suhtes TsMS § 162 lg

4 mõttes äärmiselt ebaõiglaseks. Tulenevalt TsMS § 164 lg 1-järgsest regulatsioonist ei saanud

hagejal hagi esitades olla põhjendatud ootust, et kostja tasub hageja menetluskulud, so eelkõige

kulutused lepingulisele esindajale. Asjas ei olnud tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega, kohtul

on alaealise ülalpidamisasjas ka tavapärasest hagimenetlusest aktiivsem roll, mistõttu ei pidanuks

hageja ka tingimata korraldama oma osalemist menetluses vandeadvokaadist esindaja kaudu.

28. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik