2-24-18754/16 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise koht ja aeg

27. oktoober 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-18754

Tsiviilasi

Erik Allorgi maksejõuetusavaldus

Võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. septembri 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Holm Bank AS-i määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja): Holm Bank AS

(registrikood 14080830), esindaja Aliis Kaar

Puudutatud isik (võlgnik):

Erik Allorg (isikukood XXXXXXXXXXX),

Usaldusisik: Ester Saag

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Tartu Maakohtu 4. septembri 2025 määruse resolutsiooni kinnitatud

kava tingimuste osas, samuti täiendada määruse põhjendusi. Ülejäänud osas

jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Sõnastada kohtumääruse terviktekst järgmiselt:

2.1.

Kinnitada Erik Allorgi (ik 48907282713) võlgade ümberkujundamiskava

järgnevalt:

Võlausaldaja

(registrikood)

Põhinõue

Kõrval-

nõue

Kohus-

tuse

kogu-

summa

Kohus-

tuse

täitmise

periood

Kohustuse

tasumise

sagedus

(kindel

kuupäev

kuus)

Kohustuse

täitmiseks

tehtavate

osamaksete

arv / suurus

(eurodes)

Kohustuse

täitmise

summa

kokku

Kohustuse

täitmise

ulatus /

põhi-

kohustuse

täitmise

ulatus %

LHV Finance AS

(12417231)

20788,92

534,22

21323,14

kuud

Kalendrikuu

viimane

kuupäev

48/ 225,21

10810,08

51/52

Holm Bank AS

(14080830)

16948,60

532,62

17481,22

kuud

Kalendrikuu

viimane

kuupäev

48/ 183,61

8813,28

50/52

Placet Group

OÜ (1198910)

4100

4100

158,47

4258,47

4100

kuud

Kalendrikuu

viimane

kuupäev

48/ 88,84

4264,32

51/52

Multitude Bank

p.l.c

(Malta C56251)

Nõue on

tasutud

KOKKU

497,66

Lepingud ümberkujundatavate kohustuste osas lõpevad ümberkujundamiskava

kinnitamisel FIMS § 22 lg 1 alusel. Lepingu lõppemise ajaks tekkinud võlgniku

kohustused lugeda ümberkujundamiskavaga eelnevalt ümber kujundatuks.

2.2.

Kohustada Erik Allorgi kavaga tasumiseks määratud nõudeid tasuma

osamaksetena 48 kuu jooksul. Esimesed viis osamakset tuleb tasuda hiljemalt 30.

septembriks 2025.a. Järgnevad maksed tuleb tasuda iga kalendrikuu viimaseks

kuupäevaks (31.10.2025, 30.11.2025, 31.12.2025 jne). Kava täitmise tähtaeg on 30.

aprill 2029.

2.3.

Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik Ester

Saag.

2.4.

Erik Allorgil esitada hiljemalt käesoleva määruse jõustumisele järgneva kuu

25. kuupäevaks usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja

ümberkujundamiskava täitmise kohta. Edaspidi esitada aruanne iga aasta

septembri lõpuks ja viimane aruanne hiljemalt 15. mai 2029 või kava

ennetähtaegselt täitmisel.

2.5.

Lõpetada Tartu Maakohtu 11.12.2024 määrusega käesolevas asjas

kohaldatud täitemenetluste peatamine võlgniku vara suhtes.

2.6.

Määrata usaldusisiku tasu suuruseks kokku 1530 eurot. Mõista tasu välja

Erik Allorgilt MTÜ Majandamisnõustaja (rk 80292324) kasuks. Tasu summas

1530 eurot maksta välja MTÜ Majandamisnõustaja arvelduskontole nr

EE231010220103421013 (SEB Pank).

2.7.

Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud ja usaldusisiku tasu

võlgniku kanda ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.

2.8.

Toimetada määrus kätte võlgnikule, usaldusisikule ja võlausaldajatele.

2.9.

Määrus

teha

avalikult

teatavaks.

Avaldada

võlgade

ümberkujundamiskava kinnitamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded

(FIMS § 28 lg 1).

2.10.

Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest

(FIMS § 7 lg 1).

3. Jätta Holm Bank AS-i määruskaebus rahuldamata.

4. Menetlusosaliste menetluskulud määruskaebuse lahendamisel jätta

määruskaebuse esitaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib võlgnik või maakohtu määruse peale määruskaebuse esitanud

võlausaldaja esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Erik Allorg (võlgnik) esitas kohtule 11. detsembril 2024 maksejõuetusavalduse võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Tartu Maakohus võttis 11. detsembri 2024

määrusega võlgniku avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Ester Saagi.

Sama kohtumäärusega peatas kohus võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kuni

pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni.

2. Usaldusisik esitas 17. jaanuaril 2025 kohtule võlgniku nimel vara- ja võlanimekirja.

Võlgnikul puudub vara, mille arvelt täita kohustusi. Usaldusisik leiab, et võlgniku sissetulek

võimaldab vähendatud kohustused mõistliku aja jooksul täita suuremas ulatuses kui pankroti

korral ning võlgniku suhtes tuleks algatada võlgade ümberkujundamise menetlus.

3. Tartu Maakohus algatas 21. jaanuaril 2025 Erik Allorgi võlgade ümberkujundamise

menetluse ja määras usaldusisiku tasu ja kulude katteks deposiidina makstavaks summaks

1530 eurot. Võlgnik on osamaksetena tasunud määratud summa kohtu deposiidikontole.

4. Usaldusisik esitas 24. märtsil 2025 kohtule kinnitamiseks võlgniku võlgade

ümberkujundamise kava. Kavaga taotletakse kolme võlausaldaja tagatiseta rahaliste

kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, kohustuste

vähendamise ja osadena täitmise teel FIMS § 21 lg 1 alusel. Lepingud ümberkujundatavate

kohustuste osas lõpevad ümberkujundamiskava kinnitamisel FIMS § 22 lg 1 alusel. Lepingu

lõppemise ajaks tekkinud võlgniku kohustused loetakse ümberkujundamiskavaga eelnevalt

ümber kujundatuks. Ümberkujundatavad nõuded tasutakse osamaksetena jaotatuna 48 kuu

peale. Kava on koostatud võlgniku sissetulekuid ja pankrotivõrdlust arvesse võttes.

5. Erik Allorgi võlgade ümberkujundamise kavale esitasid tähtaegselt vastuväited kaks

võlausaldajat (50% võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad 82% nõuete summast). Holm

Bank AS leiab, et kohustuste põhiosa vähendamine ei ole kooskõlas võlausaldajate huvidega.

AS LHV Finance ei nõustunud nõuete vähendamise ulatuse ja varasema tähtaja

lühendamisega.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6. Maakohus kinnitas võlgniku võlgade ümberkujundamiskava ja kohustas võlgnikku kavaga

tasumiseks määratud nõudeid tasuma osamaksetena 48 kuu jooksul. Esimesed viis osamakset

tuleb tasuda hiljemalt 30. septembriks 2025. Järgnevad maksed tuleb tasuda iga kalendrikuu

viimaseks kuupäevaks (31.10.2025, 30.11.2025, 31.12.2025 jne). Kava täitmise tähtaeg on 30.

aprill 2029. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik Ester Saag.

Maakohus kohustas võlgnikku esitama hiljemalt määruse jõustumisele järgneva kuu 25.

kuupäevaks usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise

kohta. Edaspidi esitada aruanne iga aasta septembri lõpuks ja viimane aruanne hiljemalt 15.

mai 2029 või kava ennetähtaegselt täitmisel. Maakohus lõpetas ka Tartu Maakohtu 11.

detsembri 2024 määrusega käesolevas asjas kohaldatud täitemenetluste peatamise võlgniku

vara suhtes ja määras usaldusisikule tasu. Võlgade ümberkujundamise menetluse kulud ja

usaldusisiku tasu jättis maakohus võlgniku kanda ja võlausaldajate menetluskulud nende endi

kanda. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest (FIMS § 7 lg

1).

Maakohus lähtus ümberkujundamiskava kinnitamisel FIMS § 26 lg-te 1–3 sätetest. FIMS § 26

lg 3 sätestab, et kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei

nõustunud või nõustusid sama paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu

hinnangul on 1) võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes

põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt

halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja

eelistamiseks on mõjuv põhjus. Võlausaldajate huvide kaalumisel lähtus maakohus nimetatud

sätetest.

Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga (21. jaanuar 2025) oli võlgniku

põhipalk (bruto) 1600 eurot (dtl 451), lisatasud puudusid. Seega on usaldusisik kava ja

pankrotivõrdluse koostamisel lähtunud õigesti võlgniku netosissetulekust, mis 1600 euro

suuruse brutotöötasu korral on 1307,96 kuus. Võlgnikul puudub muu vara, mille arvelt oleks

võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid.

Juhul kui kohus oleks kuulutanud võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise

seisuga välja võlgniku pankroti ja algatanud võlgniku suhtes kohustustest vabastamise

menetluse, tuleks võlgnikul kolme aasta pikkuse kohustustest vabastamise menetluse kestel

loovutada usaldusisikule oma sissetulekust kokku 7595,28 eurot (36 x 210,98 €).

Pankrotivõrdluse puhul lähtus kohus eeldusest, et võlgniku brutosissetulek on 1600 eurot

(neto 1307,96 eurot), millest täitemenetluse seadustiku § 132 lõigete 1 ja 3 alusel arestitav

summa on 281,31 eurot. FIMS § 47 lg 4 kohaselt peab usaldusisik võlgnikule üle andma

sissetuleku osa, millele ei saa pöörata sissenõuet, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse

sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kava kohaselt tasutakse võlausaldajatele 48

osamaksena kokku 23 887,68 eurot, mis FIMS § 26 lõikes 4 sätestatud pankrotivõrdlusega

enam kui kolm korda rohkem, kui võlgnikul tuleks tasuda kohustustest vabastamise menetluse

korral. Kohus märgib, et pankrotimenetluse korral tuleks usaldusisikule loovutatud tasu arvelt

katta lisaks pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu. Seega võlausaldajate nõuded saaks

tasutud selle võrra väiksemas ulatuses.

Võlgniku varanimekirjas on võlgniku keskmine 6 kuu sissetulek 2932 eurot. Usaldusisik ja

võlgnik on kohtule selgitanud, et keskmist sissetulekut suurendasid kahel välismissioonil

osalemisel saadud tasud. Vastusena kohtunõudele esitas võlgnik kohtule tõendid enda 2025. a

sissetulekute kohta. Esitatud andmetest nähtub, et alates 2025. a maikuust on võlgniku

põhipalk (bruto) 1800 eurot kuus. Võlgnikule on makstud täiendavat tasu (bruto) 2025. a

märtsis 105 eurot, aprillis 120 eurot, mais 205,71 eurot, juunis 410 eurot ja juulis 40 eurot.

Seega on võlgniku sissetulekud pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist

suurenenud. 1800 euro suuruse brutopalga korral on usaldusisikule loovutatav summa 271,75

eurot. Võlgnik tasub kava kohaselt võlausaldajatele kokku 497,56 eurot kuus.

Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et 48 kuu pikkune võlgade ümberkujundamise kava ja

kavas toodud nõuete tasumise ulatus on poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes

põhjendatud. Kohus on seisukohal, et ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda

võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnikul on püsiv töökoht

ja võlgnik on avaldanud soovi tasuda enda kohustused võimalikult suures ulatuses. Esitatud

tõendite põhjal leiab kohus, et kava alusel saavad võlausaldajate nõuded tasutud oluliselt

suuremas ulatuses kui alternatiivse võlgniku pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse korral.

Kohus kinnitab võlgniku võlgade ümberkujundamise kava FIMS § 26 lg 3 alusel.

Usaldusisiku andmetel on võlgnik asunud kava täitma ja seisuga 05.08.2025 on tasutud kolme

kuu maksed (mai, juuni, juuli). Kava täitmise tähtaeg on 30. aprill 2029.

Kohus kontrollis, et täitemenetluse registri andmetel ei ole kava kinnitamise aja seisuga

võlgniku vastu algatatud täitemenetlusi. Kohus selgitab, et FIMS § 38 kohaselt saab

võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava

täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid

ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Võlausaldaja palub jätta võlgniku võlgade ümberkujundamiskava esitatud kujul

kinnitamata.

Võlausaldaja hinnangul on maakohus vaidlustatud määruse tegemisel rikkunud nii materiaal-

kui ka menetlusõigusnorme, sh TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 sätestatud

põhjendamiskohustust, mille tulemusel on jõutud ebaõige lahendini. Kohus on jätnud

kohaldamata FIMS § 26 lg 3 p 1, mille kohaselt võib ümberkujundamiskava kinnitada ka

võlausaldaja vastuseisust hoolimata üksnes juhul, kui see on õigustatud poolte huve kaaludes.

Kohus ei hinnanud piisavalt võlausaldaja õigustatud huvi saada põhinõue rahuldatud täies

mahus. Kohus on ekslikult kohaldanud FIMS § 21 lg 1, lubades võlausaldaja põhinõude

olulist vähendamist ilma selge majandusliku põhjenduseta. Sellised rikkumised toovad kaasa

vaidlustatud määruse õigusvastasuse ja on aluseks selle tühistamisele.

Kinnitatud kava kohaselt rahuldatakse võlausaldaja põhinõudest vaid 52%. Võlausaldaja

hinnangul ei ole kohus põhiosa vähendamist sellises ulatuses põhjendanud. Kohus peab aga

igal juhul järgima proportsionaalsuse põhimõtet ning arvestama nii võlausaldaja kui võlgniku

õigustatud huve. Kohtupraktikas on rõhutatud, et ümberkujundamiskava ei või viia

olukorrani, kus võlausaldaja kannab ebaproportsionaalselt suure osa riskist ja võlgnik

vabastatakse sisuliselt põhjendamatult põhinõudest. Võlausaldaja on olnud valmis loobuma

kõrvalnõuetest täies ulatuses, mistõttu ei ole õigustatud lisaks ka põhiosa märkimisväärne

vähendamine.

FIMS § 26 lg 3 p 1 kohustab kohut võrdlema võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatust

pankrotimenetluses ja ümberkujundamiskavas. Kui võlgnikul on reaalselt suurem

maksevõime kui kavas ette nähtud, peab kohus kaaluma, kas ajaliselt pikem maksegraafik

tagaks võlausaldajate nõuete rahuldamise põhiosas täies ulatuses. Kohus peab hindama ka

võlgniku tegelikku teenimisvõimet ja perspektiivi. Tegemist on noore tööealise isikuga, kelle

maksevõime ja teenimisperspektiiv pigem kasvab. Sellises olukorras ei ole põhjendatud

vähendada võlausaldaja põhinõuet, kui realistlik alternatiiv on maksegraafiku pikendamine ja

laenatud raha võlausaldajatele tagastamine.

Võlausaldaja on nõus ümberkujundamiskava kinnitamisega juhul, kui põhinõue jääb

vähendamata. Samuti on võlausaldaja nõus kohustuse täitmise perioodi pikendamisega 60–72

kuu pikkuseks, et võlgnikul oleks võimalus põhivõlgnevus tasuda võlausaldajale täies

ulatuses.

8. Võlgnik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

9. Usaldusisik märkis oma seisukohas, et ümberkujundamiskava aluseks on võlgniku

maksevõime, vastasel juhul ei täidaks kava FIMS § 2 lg 3 eesmärki. Võlgniku seitsme kuu

sissetulek kaitseväe tegevteenistusest oli 1409,90 eurot, millest TMS § 132 sätete kohaselt on

arestitav 457 eurot. Ümberkujundamiskava kohaselt tasub võlgnik sellest rohkem ehk 497,56

eurot kuus. Suuremate summade tasumine ei ole võlgnikule jõukohane ja seab tema

toimetuleku ohtu. Tähtaja pikendamine 60 –72 kuuni tingimusel, et põhivõlgnevus saaks

tasutud, tähendaks seda, et võlgnik peaks tasuma 60 kuu jooksul 766 eurot kuus või 72 kuu

jooksul 638 eurot kuus, see ei ole võlgnikule jõukohane ka siis, kui tema sissetulek

vähehaaval suureneb (suureneb ka elukallidus). Võlgniku maksevõimet arvestades kuluks tal

põhinõude täitmises 92 kuud, mis pankrotimenetluse tähtajaga võrreldes ja kohtupraktikat

arvestades on ilmselt ebamõistlikult pikk tähtaeg.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni tuleb kinnitatud

ümberkujundamiskava sisu osas täiendada, samuti tuleb muuta määruse põhjendusi (TsMS

§ 657 ja § 659 koosmõjus). Võlausaldaja määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

12. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust vaidlustatud ulatuses (TsMS

§ 651 lg 1 ja § 659 koosmõjus). Võlausaldaja on vaidlustanud maakohtu määruse täies

ulatuses.

13. Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu kinnitatud võlgade ümberkujundamise kavaga

põhjusel, et sellega kujundati ümber tema põhinõue, mille tulemusena peab võlgnik tasuma

kava alusel määruskaebuse esitajale üksnes 52% põhinõudest. Alternatiivselt leiab

määruskaebuse esitaja, et kava tuleks pikendada tähtajani, mis tagab põhinõude täieliku

rahuldamise.

14. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida

pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka võlausaldajate õigustatud huve

(FIMS § 2 lg 3). Määruskaebuses ei ole vaidlustatud asjaolu, et võlgnik on arvestades tema

kohustuste suurust makseraskustes. Määruskaebuse esitaja väited maakohtupoolse

menetlusnormi rikkumise ja võlausaldajate õiguste mittearvestamise osas ei ole põhjendatud.

15. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et maakohus on kava kinnitamisel rikkunud FIMS §

26 lg-s 3 ja §-s 21 lg-s 1 sätestatut.

FIMS § 26 lg 3 alusel võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad

ei nõustunud või nõustusid sama paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu

hinnangul 1) on võlgade ümberkujundmaine poolte õigustaud huve ja õigusi kaaludes

põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt

halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud kui mõne võlausaldaja eelistamiseks

on selge mõjuv põhjus. FIMS § 26 lg 4 järgi peab kohus sama paragrahvi lõike 23 punktis 1

nimetatud huvide ja õiguse kaalumisel hindama muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks

võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes

ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga.

Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus

viiakse läbi võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga, võttes arvesse ka raha

väärtuse muutust ajas, arvestades ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise

võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Kohus peab seda

märkima ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtava määruse põhjendavas osas.

Maakohus on FIMS §26 lg-s 3 sätestatud eeldusi kontrollinud, sh on maakohus poolte

õigustatud huve kaaludes lähtunud FIMS § 26 lg-st 4 ja hinnanud mh seda, kas võlgniku

pankrotimenetluses oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada suuremas ulatuses kui

ümberkujundamiskava alusel (määruse p-d 8–10).

Kohustuste ümberkujundamine võib toimuda ka kohustuste, sh põhikohustuste vähendamise

teel, seejuures ei sätesta seadus, millises ulatuses seda kavaga teha võib, vaid arvestada tuleb

võlgniku maksevõimet ja võlausaldajate õigustatud huve (sh võrdlust pankrotimenetlusega).

FIMS § 21 lg 1 rikkumist kava kinnitamisel ei ole toimunud.

16. Maakohus tuvastas, et kava alusel tasutakse võlausaldajatele 48 kuu jooksul 23 887,68

eurot, kuid pankrotimenetluses saaksid võlausaldajad kokku üksnes 7595,28 eurot.

Ringkonnakohus märgib, et maakohus eksis pankrotimenetluse ajal raha laekumise

prognoosimisel õigusnormi kohaldamisel. FIMS § 47 lg-s 4 sätestatu kuni pankrotimenetluse

lõpuni ei kehti, kuivõrd sama paragrahvi lg 7 alusel kohaldatakse pankrotimenetluse

lõppemiseni pankrotiseaduses sätestatut. Seega kuni pankrotimenetluse lõpuni tuleb kogu

võlgniku töötasu, millest on maha arvatud TMS § 132 alusel mittearestitav summa, arvata

pankrotivarasse. 1307,96-eurose netotöötasu puhul oleks mittearestitav summa võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga 21. jaanuar 2025 igakuiselt 886 eurot ja

seega saaks võlgniku töötasust pankrotivarasse arvata igakuiselt 1307,96 – 886 = 421,96

eurot.

Asjas on tuvastatud, et lisaks töötasule võlgnikul muu vara, mida pankrotivara hulka arvata,

puudub. Ringkonnakohus arvestab pankrotiseaduses sätestatud menetlustähtaegu (eelkõige

PankrS §-des 93–1003 tähtajad) ja prognoosib võlgniku pankrotimenetluse kestuseks mitte

rohkem kui 6–8 kuud (pigem lühem tähtaeg), millise aja jooksul laekuks võlgniku töötasust

pankrotivarasse 6 x 421,96 = 2531,76 eurot. Seega hindab ringkonnakohus võlgniku

prognoositava pankrotivara suuruseks mitte rohkem kui 3500 eurot (kui võlgniku töötasu

peaks ajas suurenema), millest tuleks enne võlausaldajatele jaotise alusel väljamaksete

tegemist teha muud pankrotimenetlusega seotud väljamaksed vastavalt PankrS §-le 146, sh

pankrotimenetluse kulud (pankrotihalduri tasu ja kulud kooskõlas PankrS § 146 lg 1 p 4 ja §

150). Pankrotimenetluse lõppedes kohalduks FIMS § 47 lg 4, nagu maakohus õigesti märkis.

17. Ringkonnakohus selgitab veel seda, et pankrotimenetluse lõppemise järgselt edasi kestvas

kohustustest vabastamise menetluses on kohtul võimalik FIMS § 49 lg 1 järgi võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest üldse vabastada. Seejuures on oluline

rõhutada, et võlgniku vabastamine tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest võib

toimuda üldjuhul kolme aasta möödumisel menetluse algatamisest, praegusel juhul kohustub

võlgnik kava täitma pikema aja, nelja aasta jooksul. Seetõttu ei ole põhjendatud ka

võlausaldaja ettepanekud pikendada kava täitmise tähtaega 60–72 kuuni.

Määruskaebuse esitaja ei väida, et esinevad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud eeldused jätta

võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus algatamata või FIMS § 49 järgi võlgnik

kohustustest vabastamata. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku praegust teenistust kaitseväes

tuleb hinnata mõistlikult tulutoovaks tegevuseks FIMS § 47 lg 1 tähenduses. Ringkonnakohus

täiendab p-des 16 ja 17 tooduga maakohtu määruse põhjendusi.

18. Eeltoodust saab järeldada, et võlgnik võiks pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse kaudu vabaneda oma täitmata kohustuste täitmisest isegi varem kui maakohtu

kinnitatud ümberkujundamiskava alusel. Määruskaebuse esitaja ei ole vaidlustanud maakohtu

määrust osas, milles maakohus arvestas välja kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisikule loovutatud sissetuleku osa suuruse. Seega on lõppjäreldusena õige maakohtu

seisukoht, et kava alusel saavad võlausaldajate nõuded tasutud oluliselt suuremas ulatuses kui

alternatiivse võlgniku pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse korral.

19. Nagu määruskaebuse esitaja õigesti osundab, on maakohus määruse tegemisel arvestanud

asjaoluga, et võlgniku sissetulek on pärast ümberkujundamismenetluse algust suurenenud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et arvestades ka võlgniku suurenenud

sissetulekuga saavad võlausaldajate nõuded kavaga ikkagi rahuldatud suuremas määras kui

pankrotimenetluse ja sellega kaasneva kohustustustest vabastamise menetluse käigus.

Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud arvestusi, mis selle maakohtu hinnangu kummutaksid.

Maakohus on pankrotivõrdluse tegemisel õigesti võtnud kooskõlas FIMS § 26 lg 4 aluseks

andmed võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga. Samuti on

põhjendatud usaldusisiku seisukoht, et koos võlgniku sissetuleku mõningase suurenemisega

suureneb ka elukallidus. Koos elukalliduse tõusuga saab prognoosida ka alampalga suuruse

tõusu, st et suureneb ka sissetuleku arestimisele mittekuuluv osa TMS § 132 järgi, mistõttu

tegelikud maksed võlausaldajatele ei pruugi oluliselt suureneda.

20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu kinnitatud kava vastab võlgade ümberkujundamise

eesmärgile ja tagab võlausaldajate õigusi paremini kui võimalik pankrotimenetlus koos

kohustustest vabastamise menetlusega. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-28-13 p 16 selgitanud, et

võlgade ümberkujundamise menetluses on võlausaldajate ja võlgnike huvid paratamatult

vastuolus. Avaldaja kui raskustesse sattunud isiku huvid on võlausaldaja huvidega võrreldes

mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab

mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist. Oluline on aga see, et

võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad

tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Kuivõrd võlausaldajat ei ole kava

kinnitamisega võrreldes võlgniku võimaliku pankrotimenetlusega halvemasse olukorda

seatud, siis ei ole alust määruskaebuse rahuldamiseks.

21. Maakohus on märkinud kinnitatava kava sisu määruse resolutsioonis üksnes osaliselt.

Kohtule esitatud ümberkujundamiskavaga on ette nähtud ka see, et lepingud

ümberkujundatavate kohustuste osas lõpevad ümberkujundamiskava kinnitamisel FIMS § 22

lg 1 alusel ja lepingu lõppemise ajaks tekkinud võlgniku kohustused tuleb lugeda

ümberkujundamiskavaga eelnevalt ümber kujundatuks. Kuivõrd tegemist on kava olulise

tingimusega, tuleb see kava tingimus kajastada koos maksegraafikuga ka määruse

resolutsioonis, et tagada määruse resolutsiooni selgus ja täidetavus (TsMS § 442 lg 5 ja § 463

lg 2 koosmõjus).

22. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud

ringkonnakohtus jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1).

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/