2-25-6177/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 27. oktoober 2025

Tartu kohtumaja (J. Liivi tn 4, 50409, Tartu, e-

post tartumk.info@kohus.ee)

Tsiviilasja nr

2-25-6177

Tsiviilasi

Bondora AS hagi Y.Y vastu 4978 euro 95

sendi ja viiviste saamiseks

Hagi hind

7305 eurot 20 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Bondora AS (registrikood 11483929,

asukoht A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn, Harju

Maakond), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Keijo Lindeberg (e-post XXX )

Kostja Y.Y (isikukood XXX, aadress XXX, e-

post XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Bondora AS 23.04.2025 Y.Y vastu tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista Y.Y-lt Bondora AS kasuks välja põhivõlg 3572 eurot 59 senti ja

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis

põhivõlalt (3572 eurot 59 senti) 15.10.2022–23.04.2025 eest 1028 eurot 62 senti.

3. Mõista Y.Y-lt Bondora AS kasuks välja edasiulatuv VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivis põhivõlalt (3572 eurot 59 senti) alates 24.04.2025 kuni

põhivõla tasumiseni.

4. Jätta Bondora AS hagi Y.Y vastu ülejäänud osas rahuldamata.

5. Jätta menetluskuludest 67% Y.Y kanda ja 33% Bondora AS kanda.

6. Mõista Y.Y-lt Bondora AS kasuks välja menetluskulud 603 eurot ja VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (603 eurot) alates

tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada

tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale

kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis

hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib

esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu

määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada

tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud.

Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Bondora AS (hageja) esitas 23.04.2025 hagi Y.Y (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja

kasuks välja mõista 4978 eurot 95 senti, hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud

viivis 1855 eurot 97 senti ja edasiulatuv viivise põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni

põhivõla tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud ning seadusjärgne viivis neilt tulenevalt poolte vahel

sõlmitud kolmest tarbijakrediidilepingust VÕS § 402 lg 1 mõttes. Hagiavalduse kohaselt

sõlmisid pooled kolm tarbijakrediidilepingut.



Pooled sõlmisid 10.09.2021 tähtajalise tarbijakrediidilepingu nr BL2358114 (leping I),

mille järgi sai kostja hagejalt krediiti 3300 eurot. Kostjale kanti üle 3508 eurot, kuid

eritingimuste järgi arvestati 208 eurot lepingutasu katteks. Intress oli 13,67%,

haldustasu 4% ja krediidikulukuse määr 25,53% aastas. Lepingu tähtaeg oli viis aastat,

krediit tuli tagastada 60 osamaksega, viimane neist tuli teha 13.08.2026.



Pooled sõlmisid 22.11.2021 tarbijakrediidilepingu nr BL2459626 (leping II), mille

järgi sai kostja hagejalt krediiti 800 eurot. Kostjale kanti üle 850 eurot, kuid 50 eurot

arvestati eritingimuste järgi lepingutasu katteks. Intress oli 23,32% aastas, haldustasu

4% aastas, krediidikulukuse määr 40,03% aastas. Lepingu tähtaeg oli viis aastat,

krediit tuli tagastada 60 osamaksega, viimane neist tuli teha 13.11.2026.



Pooled sõlmisid 24.03.2022 tarbijakrediidilepingu nr BL2669868 (leping III), mille

järgi sai kostja hagejalt krediiti 500 eurot. Kostjale kanti üle 531 eurot, kuid

eritingimuste järgi arvestati 31 eurot lepingutasu katteks. Intress oli 16,89%,

haldustasu 4% ja krediidikulukuse määr 29,17% aastas. Lepingu tähtaeg oli viis aastat,

krediit tuli tagastada 60 osamaksega, viimane neist tuli teha 15.03.2027.

2. Hageja leidis, et ta järgis lepingute I ja II sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet

ja hindas kostja krediidivõimelisust nõuetekohaselt. Hageja ei väitnud, et ta järgis lepingu III

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ning ta esitas nõude VÕS § 4034 lg 7 järgi

selliselt, et luges kõik senised maksed tehtuks põhivõla katteks, arvestas üksnes seadusjärgset

intressi ega nõudnud muid lepingujärgseid tasusid.

2.1. Hageja tõi välja, et ta analüüsis enne lepingute I ja II sõlmimist kostja krediidivõimelisust

selliselt, et kostja pidi täitma krediidiküsimustiku, hageja kontrollis, kas kostjal on regulaarne

sissetulek, kas tal on maksehäireid, milline on kostja tegelik maksevõime ning kas esineb

riskikäitumist. Hageja tuvastas, et kostja sissetulek on 800 eurot, anomaaliaid ega

riskikäitumist ei tuvastatud ning kostja oli esitanud hagejale ka enda arvelduskonto

väljavõtted.

Hageja võttis analüüsimisel arvesse mh kostja sissetulekute suurust ja regulaarsust, varalisi

kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist, ülalpeetavate arvu, vältimatuid kulusid

põhivajadustele. Hageja kasutas teabe kogumiseks ka asjakohaseid avalikke andmekogusid

(nt maksehäire registrit) ning järgis hoolsuskohustust.

2.2. Hageja märkis, et enne lepingu I sõlmimist nähtusid kostja arvelduskonto väljavõttelt, et

kostja igakuised kohustused on 88 eurot 65 senti, hageja arvestas elamiskuludeks 332 eurot.

Arvestades lepingu I kuumakset (92 eurot 71 senti), teisi kohustusi (88 eurot 65 senti),

arvestuslike elamiskulusid (332 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha 595 eurot

55 senti ehk enam kui Statistikaameti avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sellises

olukorras oli hageja õigustatud tegema kostja suhtes positiivse krediidiotsuse.

2.3. Hageja märkis, et enne lepingu II sõlmimist nähtusid kostja arvelduskonto väljavõttelt, et

kostja igakuised kohustused on 279 eurot 7 senti, hageja arvestas elamiskuludeks 780 eurot.

Arvestades uue laenu kuumakset (27 eurot 93 senti), teisi kohustusi (216 eurot 14 senti),

arvestuslikke elamiskulusid (780 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha 1576

eurot 19 senti ehk enam kui Statistikaameti avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sellises

olukorras oli hageja õigustatud tegema kostja suhtes positiivse krediidiotsuse.

3. Hageja leiab, et kostja rikkus lepingutest I ja II tulenevaid kohustusi, kui jättis kolm

järjestikust osamakset tasumata. Kostja rikkus lepingust I tulenevaid kohustusi, kui jättis

tasumata kolm järjestikust osamakset 15.08.2022, 13.09.2022, 13.10.2022, kostja ei tasunud

ka lisateenuste ja kulude eest 104 eurot 89 senti (lisateenused, sissenõudmiskulud, maksehäire

avaldamise kulud). Kostja rikkus lepingust II tulenevaid kohustusi, kui jättis tasumata kolm

järjestikust osamakset 15.08.2022, 13.09.2022, 13.10.2022. Hageja andis kostjale 14.09.2022

teada, et kostja on talle lepingutest I–III tulenevalt võlgu 579 eurot 20 senti, hageja andis talle

võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja 30 päeva ning hoiatas, et ütleb selle möödumisel

lepingud I–III üles (dtl 88). Kuivõrd kostja 13.10.2022 võlgnevust ei tasunud, ütles hageja

lepingud 14.10.2022 üles. Hageja esitas lepingust III tulenevalt nõude selliselt, et luges kõik

senised maksed tehtuks põhivõla katteks, arvestas üksnes seadusjärgset intressi ega nõudnud

muid lepingujärgseid tasusid. Hageja palub kostjalt välja mõista:



lepingust I tulenevalt põhivõlg 3375 eurot 42 senti, intress 139 eurot 8 senti,

haldustasu 46 eurot 76 senti ja viivis 1164 eurot 30 senti;



lepingust II tulenevalt põhivõlg 871 eurot 84 senti, intress 66 eurot 87 senti, haldustasu

11 eurot 32 senti ja viivis 557 eurot 2 senti;



lepingust III tulenevalt põhivõlg 467 eurot 66 senti ja viivis 134 eurot 65 senti.

2. Tartu Maakohus võttis hagi 06.06.2025 määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja 21

päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas kostjale hagi menetlusse võtmise

määruse ja hagimaterjalid kätte 08.07.2025 TsMS § 3141 lg 2 kohaselt nende saatmisega

kostja e-posti aadressile. Kostjal tuli esitada hagile kirjalik vastus hiljemalt 29.07.2025. Kostja

tähtaegselt hagile ei vastanud. Hageja on hagiavalduses palunud rahuldada hagi TsMS § 407

lg-st 1 ja 2 ja tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja tähtaegselt hagile ei vasta.

3. Tartu Maakohus jättis 25.09.2025 määrusega hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja

täpsustada hagi aluseks olevaid asjaolusid ning esitama kohtule tõendid, mis võimaldavad

kohtul kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kohus tegi hagejale

menetlusökonoomikast lähtudes ettepaneku esitada nõude ümberarvestus juhuks, kui kohus

asub seisukohale, et hageja ei ole tarbijakrediidilepingute sõlmimisel järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

4. Hageja palus 06.10.2025 kohtule esitatud seisukohas rahuldada hagi esialgselt esitatud

ulatuses või alternatiivselt juhul, kui kohus asub seisukohale, et hageja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, mõista kostjalt välja 2477 eurot 31 senti ja sellelt

arvestatud viivis seadusjärgses määras kuni hagi esitamiseni 713 eurot 27 senti, samuti

edasiulatuv viivis kuni võla tasumiseni; 627 eurot 62 senti ja sellelt arvestatud viivis

seadusjärgses määras kuni hagi esitamiseni 180 eurot 70 senti, samuti edasiulatuv viivis kuni

võla tasumiseni; 467 eurot 66 senti ja sellelt arvestatud viivis seadusjärgses määras kuni hagi

esitamiseni134 eurot 65 senti, samuti edasiulatuv viivis kuni võla tasumiseni. Hageja palus

jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena

riigilõiv 665 eurot, lepingulise esindaja kulud 458 eurot 50 senti ja seadusjärgne viivis

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus võib TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse, et kostja

on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.

Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

osaliselt. Kohus teeb selles osas tagaseljaotsuse. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus TsMS § 407 lg 6 järgi sisulise otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata. Ulatuses, milles on põhjendatud teha tagaseljaotsus, võib kohus TsMS § 444 lg

3 järgi teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus käsitleb seda arvestades otsuses

üksnes hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskuludega seonduvat.

6. Kohus leiab, et hageja nõude aluseks olevad lepingud I–III tuleb kvalifitseerida

tarbijakrediidilepinguteks VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab Euroopa Kohtu praktika järgi

omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet

järginud, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud

(Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPR-Finance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja

46). Samal seisukohal on olnud ka Riigikohus, kes on selgitanud, et kohus peab

vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kontrollima, sest imperatiivsetest

põhimõtetest kõrvale kaldumine muudab tühiseks, kas lepingus sisalduva intressikokkuleppe

(VÕS § 4034 lg 7) või lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) (RKTKm 24.11.2023, 2-21-

13098/50, p-d 13 ja 25).

6.1. Kohtu kohustus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel

kohaldub ka tagaseljaotsuse tegemisel, mida kinnitavad ka Euroopa Kohtu ja Riigikohtu

seisukohad. Sealjuures ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus, vaid õigus ning

õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise

korral jätma rahuldamata (Euroopa Kohtu 04.06.2020 otsus asjas nr C-495/19, Kancelaria

Medius SA vs. RN, p-d 46–48 ja 52; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 26).

6.2. Hageja pidi VÕS § 4034 lg 2 kohaselt hindama kostja krediidivõimelisust nõuetekohase

hoolsusega. Hageja pidi krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma kõiki talle

teadaolevaid asjaolusid, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel. Muuhulgas pidi hageja hindama kostja varalist seisundit,

sissetulekut regulaarsust, kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist

ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Hageja pidi määrama vajalike

hindamistoimingute ulatuse, lähtudes kostja kohta olemasolevatest andmetest,

tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest. Hageja pidi

lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3,

lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.

6.3. Hageja pidi VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse

hindamiseks kostjalt teavet ja kasutama andmekogusid ja kontrollima VÕS § 4033 lg 4 ja

KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt mõistlikul viisil kostja esitatud teavet. Kohtupraktikas on

rõhutatud, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud

andmete pinnalt. Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto

väljavõtet. Riigikohus on leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet

küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

(RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 4034 lg 6 kohaselt

sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline.

7. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta järgis lepingute I–III sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja väitis, et ta analüüsis kostja krediidivõimelisust

muuhulgas selle kaudu, et ta kontrollis kostja arvelduskontolt, kas kostjal on regulaarne

sissetulek. Hageja märkis, et kui kohus peab vajalikuks tühisuse aluse kontrollimisel sisuliselt

tutvuda ka kostja pangakonto väljavõtetega või muu krediiditoimikus oleva kogutud teabega,

on hageja valmis esitama kohtule asjakohased tõendid ja kogutud teabe (dtl 5).

7.1. Kohus andis 25.09.2025 määrusega hagejale tähtaja, et esitada tõendid hagi aluseks

olevate asjaolude tõendamiseks, sh kostja arvelduskontode väljavõtted, mida hageja

väidetavalt enne iga laenuotsuse tegemist analüüsis. Samuti palus kohus täiendavaid selgitusi

lepingute I ja II sõlmimise asjaolude kohta (dtl 134–137). Hageja esitas 06.10.2025 küll

selgitused hagi aluseks olevate asjaolude kohta ning tõendid põhinõude ja viivisearvutuse

ümberarvutuse tegemiseks, kuid ei esitanud ühtegi tõendit vastutustundliku laenamise

põhimõtte kohta (dtl 138–158).

7.2. Kohus märgib, et tegemist on hagimenetlusega, kus vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab VÕS § 4034 lg 13 kohaselt

krediidiandjast hageja. Hagimenetluses peavad pooled esitama kohtule asja lahendamiseks

olulised faktilised asjaolud üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis oma avaldusena

(eelkõige hagis ja vastuses). Kohus ei või tugineda otsuses asjaolule, mida pool asja

läbivaatamisel ei esitanud. (RKTKo 16.12.2013, 3-2-1-141-13, p 17). Kohus leiab, et hageja

rikkus lepingute I–III sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, kui ta jättis vastavalt

eeltoodud Euroopa Kohtu ja Riigikohtu juhistele kostja krediidivõimelisuse analüüsimata.

8. Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmane tagajärg on, et

tarbijakrediidilepingu intressimääraks tuleb lugeda seadusjärgne määr ning muid tasusid

kostja hagejale sellisel juhul VÕS § 4034 lg 7 järgi ei võlgne. Hageja esitas kohtule

06.10.2025 menetlusdokumendis ümberarvutused põhivõla ja viivise kohta ning märkis, et

arvestab kõik kostja tehtud maksed tehtuks põhivõla katteks ning ei nõua kostja kasutusse

antud krediidilt lepingu- ega seadusjärgset intressi, vaid palub välja mõista üksnes

seadusjärgse viivise lepingute I–III ülesütlemisele järgnevast päevast 15.10.2022 (dtl 137–

158).

Kohus leiab, et ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist ja ümberarvutusi

arvestades ütles hageja 14.10.2022 lepingud I–III kehtivalt üles, täidetud olid nii ülesütlemise

formaalsed kui ka materiaalsed eeldused eelkõige VÕS §-de 195 ja § 416 lg 1 mõttes. Kohus

leiab, et hageja on tõendanud, et ta on esitanud kostjale ülesütlemisavalduse ja kostja on selle

kätte saanud ning et ta on andnud kostjale lepingutest I–III tulenevate kohustuste täitmiseks

täiendava tähtaja (dtl 89–102; 140–142). Hageja on välja toonud ka selle, et kostja oli isegi

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist ja ümberarvutusi arvestades ülesütlemise ajal

viivituses kolme järjestikuse osamaksega VÕS § 416 lg 1 mõttes (dtl 141–142).

Tagaseljaotsuse tegemisel loetakse TsMS § 407 lg 1 järgi hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd hageja on lepingud I–III kehtivalt üles öelnud, on kõik

osamaksed muutunud sissenõutavaks alates 14.10.2022.

9. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista lepingutest I–III tulenevalt

põhivõlg 3572 eurot 59 senti ning seadusjärgne viivis 15.10.2022–23.04.2025 eest 1028 eurot

62 senti ning edasiulatuv viivis seadusjärgses ulatuses põhivõlalt (3572 eurot 59 senti) alates

24.04.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Kohus leiab, et ülejäänud osas tuleb hagi jätta

rahuldamata.

9.1. Kohus tuvastab, et hageja on lepingute I–III järgi andnud kostjale krediiti kokku 4600

eurot (3300 + 800 + 500). Kostja on lepingust I tulenevalt tagasi maksnud 822 eurot 69 senti,

lepingust II tulenevalt 172 eurot 38 senti ja lepingust III järgi 32 eurot 34 senti (dtl 142).

Lepingutest I–III tulenevaid kohustusi arvestades on kostja põhivõla jääk lepingute I–III järgi

seega 3572 eurot 59 senti (4600 – 1027 eurot 41 senti).

9.2. Lepingutest I–III tulenva põhivõla suurust arvestades on VÕS § 4034 lg 7 kohane

seadusjärgne viivis lepingute I–III ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni 15.10.2022–

23.04.2025 eest 1028 eurot 62 senti (dtl-d 155–157). Kohus rahuldab ka hageja edasiulatuva

viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras viivise põhivõlalt (3572 eurot 59 senti) alates 24.04.2025 kuni

põhivõla tasumiseni.

10. Kohus määrab TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt kindlaks menetluskulude

jaotuse ja nende rahalise suuruse. Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1

kohaselt välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus jaotab hagi osalise rahuldamise tõttu

menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab

kostja menetluskulud tema enda kanda ning hageja menetluskuludest 67% kostja kanda ja

33% hageja enda kanda.

11. Kohus määrab kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud

kohtule menetluskulude nimekirja (dtl 143), milles on palunud kostjalt välja mõista

menetluskulud 1061 eurot, millest 665 eurot on riigilõiv ning 458 eurot 50 senti lepingulise

esindaja kulu hagiavalduse koostamise ja 3 tunni 44 minuti õigusabi eest tunnihinnaga 90

eurot. Hageja kinnitas, et ta on TsMS § 176 lg 5 mõttes kandnud menetluskulud seoses

käesoleva kohtuasjaga. Hageja kinnitas, et on käibemaksukohustuslane, mistõttu on tal õigus

saada käibemaksu tagastust ning lepingulise esindaja arve on seetõttu arvestatud TsMS § 172

lg 10 järgi käibemaksuta.

11.1. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 665 eurot. Riigilõiv on

menetluskulu TsMS § 138 lg 2 mõttes, mille tasumise kohustus tuleneb seadusest. Kohus

leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud ja

põhjendatud osaliselt. Riigikohtu juhiste järgi ei pea kohus menetluskulude

kindlaksmääramisel kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid

menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi.

Riigikohtu hinnangul peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas

esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse

hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki,

keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega lepingulise

esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-

124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).

11.2. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, menetlusdokumentide sisu

arvestades on põhjendatud kulu hagiavalduse koostamise eest 100 eurot ning ajakulu

ümberarvutuste tegemise ja hagi 06.10.2025 täienduste eest 1,5 tundi. Kohus arvestab

seejuures, et tegemist ei olnud keeruka vaidlusega, tegemis on tüüpvaidlusega ning

menetlusdokumentidest on aru saada, et hagiavaldus ja täiendused on koostatud põhjale, kus

on vajalikud andmed ära vahetatud, nii on näiteks ka menetluskulude hüvitamise juurde

jäänud vastuoluliselt sisse taotlus nii käibemaksu hüvitamiseks kui ka selle

mittearvestamiseks. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik menetluskulu

on kindlaks 900 eurot (riigilõiv 665 eurot + lepingulise esindaja kulu 100 eurot + 135 eurot

(km-ta)).

11.3. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

menetluskulud 603 eurot (67%). Kohus mõistab menetluskulud välja käibemaksuta, sest

hageja on märkinud, et ta on käibemaksukohuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada TsMS § 174 lg 10 järgi.

12. Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks

välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates käesoleva

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin