1-25-5281/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-25-5281

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. oktoobril 2025, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-25-5281

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi

Jaanus Vahi süüdistatuna KarS § 213 lg 2 p 4 ja § 209 lg 2

p-de 1,4 järgi ning Sander Juks süüdistatuna KarS § 213

lg 2 p 4 ja § 209 lg 2 p-de 1,4 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Nelli Lett

Süüdistatav

Jaanus Vahi – isikukood 38306062725, elukoht xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, töökoht XXX (xxx),

xxxharidus, e-post xxx, telefon xxxx, kehtivad

kriminaalkaristused puuduvad.

Süüdistatav

Sander Juks – isikukood 50103313529, elukoht xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, töökoht XXX,

xxxharidus, e-post xxx, telefon xxxx, kriminaalkorras

karistamata.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Jaanus Vahi KarS § 209 lg 2 p-de 1, 4 järgi ning mõista karistuseks

vangistus 1 aasta 6 kuud.

Süüdi tunnistada Jaanus Vahi KarS § 213 lg 2 p 4 järgi ning mõista karistuseks

vangistus 1 aasta 9 kuud.

KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista liitkaristuseks

vangistus 2 aastat.

KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Jaanus

Vahi ei pane 2 aasta 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud aeg 26.10.2021-27.10.2021, s.o 2 päeva.

Välja mõista Jaanus Vahilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos

süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja §

175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 513,36 eurot riigituludesse.

Kohustada Jaanus Vahi tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 153,53 eurot.

Menetluskulud, kogusummas 1842,36 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või

EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida

viitenumber 99925700030152. Selgitusse võib märkida: „Jaanus Vahi, kriminaalasi 1-

25-5281, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse

täitmisega seonduvad kulud.

KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteoga saadud vara, s.o televiisor LG

OLED65GX3LA koos televiisori juurde kuuluva puldi ja mälupulgaga, mis asub hoiul

PPA asitõendite hoidlas.

Süüdi tunnistada Sander Juks KarS § 209 lg 2 p-de 1, 4 järgi.

Süüdi tunnistada Sander Juks KarS § 213 lg 2 p 4 järgi.

KarS § 87 sätteid kohaldades vabastada Sander Juks karistusest ning kohaldada tema

suhtes mõjutusvahendeid. Juhindudes KarS § 87 lg 1 p-st 6 allutada Sander Juks

käitumiskontrollile ning kohustada Sander Juksi üheaastase käitumiskontrolli ajal

täitma KarS § 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja KarS § 87 lg 1 p 7 alusel määratud

mõjutusvahendit:

1. elab aadressil xxx;

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha

vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7. sooritab 60 tundi üldkasulikku tööd ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Määrata Sander Juks käitumiskontrolli järgimise ajaks elukohajärgse

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.

Välja mõista Sander Juksilt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 3 kohaselt sundraha teise

astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäärast osa, s.o 700 eurot.

Kohustada Sander Juksi tasuma väljamõistetud sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest igakuiselt vähemalt 58,33 eurot.

Sundraha 700 eurot tuleb tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is,

EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV

Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99925700030165.

Selgitusse võib märkida: „Sander Juks, kriminaalasi 1-25-5281, menetluskulud“. Kui

rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsetasu summas 223,20 eurot riigi kanda.

Välja mõista Jaanus Vahilt ja Sander Juksilt solidaarselt kannatanu XXX (publ.) Eesti

filiaali kasuks varaline kahju 1184,99 eurot ning TsMS § 367 alusel alates kohtuotsuse

kuulutamisest kuni kannatanu XXX (publ.) Eesti filiaali põhinõude (1184,99 eurot)

täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 1184,99 eurot.

Põhinõue ning viivis tuleb kanda kannatanu XXX (publ.) Eesti filiaali arvelduskontole

nr XXXXXX (SEB Pank AS), märkides viitenumbriks xxxxxx.

Välja mõista Jaanus Vahilt ja Sander Juksilt solidaarselt kannatanu YYY AS kasuks

varaline kahju 2487,55 eurot, mis tuleb kanda YYY AS arvelduskontole nr XXXXXX

(SEB Pank AS), märkides viitenumbriks xxxxxx.

Asitõendid:

-

L.B poolt üleantud kaks ümbrikku krediidiasutuse kirjadega (kriminaalasja

materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde;

-

Jaanus Vahi kinnipidamisel ja läbiotsimisel ära võetud seadmetest ja Google

kontodest xxx xxx xxx kopeeritud andmed; I.Si elukoha läbiotsimise käigus ära

võetud seadmetest kopeeritud andmed ning T.A kinnipidamisel ära võetud

seadmest kopeeritud andmed (koopiafailid, raportfailid, andmestik ja

jäädvustatud fotod jt digitaalandmed) (PPA Keskkriminaalpolitsei

andmehoidlas) – säilitada menetleja andmehoidlas kuni kõikide kuriteos

osalenud isikute osas lõpliku menetlusotsuse vastuvõtmiseni ja otsustus teha

viimases kriminaalasjas.

-

Swedbank 19.11.2021 leping 2-lehel, PIN- ja PUK-koodide asendamise ümbrik,

mille sees paberileht PIN koodidega, ruuduline paberileht käsitsi kirjutatud

tekstiga 1-lehel, Swedbank AS kiri L.B nimele, arve nr 86 B OÜ nimele,

läbipaistev kile, DNA proovid (7 karpi) (PPA asitõendite hoidlas) – säilitada

menetleja asitõendite hoidlas kuni kõikide kuriteos osalenud isikute osas lõpliku

menetlusotsuse vastuvõtmiseni ja otsustus teha viimases kriminaalasjas.

-

stardipüstol Zoraki 925 nr 217 000009 (PPA asitõendite hoidlas) – tagastada

Jaanus Vahile;

-

Sander Juks nimele väljastatud Revolut kaart ja Neste sooduskaart

(kriminaalasja materjalide juures) – hävitada;

-

CD- ja DVD-plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja

materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15

päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete

või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Jaanus Vahi süüdistatakse selles, et tema koos teiste kuriteos osalenud isikutega võttis

ajavahemikul 12.-15.12.2021 Tallinnas ja Harjumaa piirkonnas teise isiku nimel erinevatelt

krediidi- ja finantsasutustelt laenu ja kaupade soetamiseks järelmakse, eesmärgiga jätta need

kohustused täitmata ja saada seeläbi varalist kasu. Laenu ja järelmaksu taotlemisel esines

Jaanus Vahi koos teiste kuritegudes osalenud isikutega varjatult kolmanda isiku nimel

tegeliku laenuvõtjana ja edastas ka laenudokumente vormistades kolmanda isiku andmed,

millega viis finants- ja krediidiasutused eksitusse. Eksitusse viimine seisnes selles, et finants-

ja krediidiasutused olid laenu andes arusaamisel, et taotlejaks on kolmas isik ja temal on ka

soov laen tagasi maksta. Tegelikkuses ei olnud kolmas isik laenu taotlejaks ja seega ei oleks

saanud ka laenu ning järelmakse väljastavad äriühingud eeldada laenude ja järelmaksete

tagasimaksmise soovi olemasolu kolmandal isikul. Kuivõrd tegelikuks laenutaotlejaks ja -

saajaks varjatud kujul oli Jaanus Vahi koos teiste kuritegudes osalenud isikutega, siis ei olnud

see tehing kooskõlas laenu andvate äriühingute tegeliku tahtega, kuivõrd nemad tegutsesid

teadmises, et laenuvõtja on kolmas isik. Seega sellise tegevusega loodi äriühingutes teadvalt

ebaõige ettekujutus laenusaaja või järelmaksulepingu sõlminud isiku vastavusest

finantseerimisteenuse taotlejale ja talle esitatavatele nõuetele, sh maksevõimest. Lisaks loodi

ebaõige ettekujutus sellest, et võetud rahalised kohustused on kavas tagasi maksta.

Nii pöördus Jaanus Vahi T.A poole palvega leida inimene, kelle nimele saaks asutada

äriühingu ja võtta laenu. T.A pöördus omakorda I.Si poole, kes pakkus selleks oma tuttavat

L.Bt (B). I.S veenis L.Bt (B), viimase kõrget vanust ja terviseseisundit ära kasutades, et L.B

annaks oma pangaandmed ja elamisloakaardi koos PIN-koodidega. I.S ei selgitanud L.Ble

selle tegevuse võimalikke tagajärgi. Kuivõrd L.Bl ei olnud internetipanka kasutamiseks

vajalikke andmeid, siis T.A koos I.Si ja Jaanus Vahiga viisid teda 19.11.2021 Swedbank AS

pangakontorisse, kus väljastati L.Ble internetipanga andmed ja lisaks aktiveeriti ka Smart ID

L.B nimele Jaanus Vahi poolt antud Huawei mobiiltelefonis. Seejärel said T.A ja Jaanus Vahi

L.B pangaandmed ja Smart ID enda valdusesse. Mõne aja pärast kui selgus, et L.B

elamisloakaardil ei ole kehtivaid PIN-koode, siis I.S ja Jaanus Vahi viisid ta politseijaoskonda

aadressil P.Pinna 4, Tallinn, kus 23.11.2021 kella 10:23 paiku väljastati L.Ble elamisloakaardi

uued PIN-koodid. 23.11.2021 võttis I.S L.B käest ära elamisloakaardi ja selle PIN-koodid

ning edastas T.Ale ja Jaanus Vahile. Seejärel Jaanus Vahi ja T.A kasutasid L.B isikut

tõendavat dokumenti ja PIN-koode, millega 24.11.2021 kell 11.10 allkirjastasid B OÜ

ümberkujundamise otsuse, bilansi ja põhikirja, mille tagajärjel 25.11.2021 kanti L.B B OÜ

juhatuse liikmena. Seejärel avasid 29.11.2021 L.B Swedbank AS panga kasutajatunnust ja

PIN-koode kasutades B OÜ nimele arvelduskonto samas pangas. Peale seda tellisid B OÜ-le

kuuluvale arvelduskontole pangakaardi, mis samuti jäi nende valdusesse.

Seejärel sõlmisid Jaanus Vahi, Sander Juks ja T.A, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, L.B

nimelt mitme krediidiasutusega järgmised lepingud:

- 12.12.2021 järelmaksulepingu YYY AS-ga ONOFF e-poe ostu finantseerimiseks

- 12.12.2021 järelmaksulepingu XXX (pubk.) Eesti filiaaliga RDE e-poe ostu

finantseerimiseks ja

- 15.12.2021 QQQ AS-ga laenulepingu.

Sõltuvalt sellest, kas laenu (sh järelmaksu) väljastamise tegi arvutisüsteem või inimene,

realiseeris Jaanus Vahi kas KarS § 209 sätestatud kuriteo, s.o kelmuse, või KarS § 213

sätestatud kuriteo, s.o arvutikelmuse, koosseisu.

Tegutsedes eelnevalt kirjeldatud viisil Jaanus Vahi pani toime arvutikelmuse, tegutsedes

ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos T.A ja Sander Juksiga, ning I.Si kaasaaitamisel

alljärgnevate episoodidega:

12.12.2021 esitas Jaanus Vahi koos Sander Juksi ja T.Aga koos täpselt tuvastamata kohas

varalise kasu saamise eesmärgil B OÜ ja L.B andmed veebilehe www.rde.ee kaudu MK

Trade Baltic OÜ-le tellimuse vormistamisel mobiiltelefoni iPhone 13 Pro 128GB Graphite

väärtusega 1184,99 eurot ostmiseks. Seejärel esitas tellimuse vormistamise ajal

krediidiasutusele XXX (pubk.) Eesti filiaal, kasutades L.B isiku- ja kontaktandmeid, taotluse

ostu eest järelmaksuga tasumiseks ilma L.B teadmata ja nõusolekuta. Peale XXX (pubk.)

Eesti filiaal automatiseeritud protsesside alusel tehtud positiivse laenuotsuse, sõlmis

12.12.2021 kella 16:08 paiku Jaanus Vahi koos Sander Juksi ja T.Aga krediidiasutuse

kliendikeskkonnas MK Trade Baltic OÜ-lt mobiiltelefoni ostmiseks L.B nimel XXX (pubk.)

Eesti filiaaliga järelmaksulepingu nr 9855933, mille digitaalselt allkirjastasid L.B PIN-koode

kasutades. XXX (pubk.) Eesti filiaal tasus vastavalt lepingule MK Trade Baltic OÜ-le kauba

eest 1184,99 eurot. Seejärel väljastas vastavalt lepingule MK Trade Baltic OÜ kauba,

edastades selle DPD kullerile. 20.01.2022 Sander Juks sai DPD kullerilt kauba kätte. Samal

päeval pantis Sander Juks RDE e-poest ostetud mobiiltelefoni Jaanus Vahi korraldusel

aadressil Karjavälja 4, Tallinn asuvasse pandimajja Luutar ja sai selle eest 543 eurot. Saadud

raha kasutasid nimetatud isikud enda tarbeks. Järelmaksulepingust tulenevad kohustused on

jäetud täitmata, XXX (pubk.) Eesti filiaalile ei ole tehtud ühtegi graafikujärgset tagasimakset.

Sellise tegevuse tulemusena tekitas Jaanus Vahi koos T.A ja Sander Juksiga ning I.Si

kaasaaitamisel YYY AS-le varalist kahju summas 1184,99 eurot.

Samuti tema 12.12.2021 jätkuva tegevusena esitas koos Sander Juksi ja T.Aga täpselt

tuvastamata kohas varalise kasu saamise eesmärgil L.B isikuandmed, lisaks ka enda ja T.A

kontaktandmed veebilehe www.onoff.ee kaudu ONOFF Jaekaubanduse OÜ-le tellimuse

vormistamisel televiisori LG OLED6SGX3LA 4k väärtusega 2270 eurot ostmiseks. Seejärel

esitas tellimuse vormistamise ajal krediidiasutusele YYY AS-le, kasutades L.B isiku- ja

kontaktandmeid, taotluse ostu eest järelmaksuga tasumiseks ilma L.B teadmata ja

nõusolekuta. Peale YYY AS automatiseeritud protsesside alusel tehtud positiivse laenuotsuse,

sõlmis 12.12.2021 kella 17:26 paiku Jaanus Vahi koos Sander Juksi ja T.Aga krediidiasutuse

kliendikeskkonnas ONOFF Jaekaubanduse OÜ-lt televiisori ostmiseks L.B nimel YYY AS-ga

järelmaksulepingu nr xxxxxx, mille digitaalselt allkirjastasid L.B PIN-koode kasutades. YYY

AS tasus vastavalt lepingule ONOFF Jaekaubanduse OÜle kauba eest 2270 eurot. Seejärel

väljastas vastavalt lepingule ONOFF Jaekaubanduse OÜ kauba oma kaupluses aadressil

Peterburi tee2, Tallinn. Kauba sai kätte Jaanus Vahi. Vastavalt eelnevale kokkuleppele jättis

Jaanus Vahi ONOFF Jaekaubanduse OÜ-lt saadud televiisori endale isiklikuks otstarbeks.

Järelmaksulepingust tulenevad kohustused on jäetud täies mahus täitmata.

Sellise tegevuse tulemusena tekitas Jaanus Vahi koos T.A ja Sander Juksiga ning I.Si

kaasaaitamisel YYY AS-le varalist kahju summas 2270 eurot.

Seega Jaanus Vahi tekitas isikute grupis varalise kasu saamise eesmärgil

andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise ja andmete ebaseadusliku sisestamise

teel teisele isikule varalist kahju ehk pani toime KarS § 213 lg 2 p 4 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tegutsedes eelnevalt kirjeldatud viisil Jaanus vahi pani toime kelmuse, olles isikuna,

kes on varem toime pannud arvutikelmuse, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos

Jaanus Vahi ja Sander Juksiga ning I.Si kaasaaitamisel, alljärgneva episoodiga:

15.12.2021 täpselt tuvastamata kohas varalise kasu saamise eesmärgil tekitas Jaanus Vahi

QQQ AS-ile varalise kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel.

Nimelt 14.12.2021 esitas Jaanus Vahi koos Sander Juksi ja T.Aga L.B nimel ilma viimase

nõusoleku ja teadmiseta taotluse QQQ AS-ile laenu saamiseks summas 2500 eurot.

Laenutaotluse esitamisel teatas Jaanus Vahi koos Sander Juksi ja T.Aga L.B isiku- ja

kontaktandmed ning Swedbank AS arvelduskonto numbri XXXXXXX, mis oli nende

kontrolli all. Pärast laenutaotluse esitamist suunas QQQ AS laenutaotluse täiendavale

kontrollile ja palus laenu taotlejat teostada isiku tuvastamist Veriff süsteemi kaudu. Seejärel

14.12.2021 sõitis Jaanus Vahi koos T.A ja Sander Juksiga L.B juurde aadressile xxx linnas,

kus nad kasutasid L.B isikut tõendavat dokumenti ning tegid isikutuvastuse videot L.B näo ja

isikut tõendava dokumendiga. Sellisel viisil lõi Jaanus Vahi koos T.A ja Sander Juksiga

ühiselt ja kooskõlastatult kannatanul ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, s.o

laenutaotleja isikus ja laenutaotluses välja toodud asjaoludes ning valmisolekus laen tagasi

maksta. Eksimusse viidud kannatanu QQQ AS rahuldas laenutaotluse peale esitatud andmete

kontrollimist. Seejärel 15.12.2021 kella 14:57 paiku sõlmisid nad QQQ AS-ga

väikelaenulepingu nr L380179 summas 1900 eurot, kasutades L.B PINkoode. QQQ AS

vastavalt sõlmitud laenulepingule kandis 15.12.2021 L.B Swedbank AS arvelduskontole

XXXXXXX raha summas 1844,98 eurot. Seejärel samal päeval Jaanus Vahiga koos Sander

Juksi ja T.Aga kandsid L.B Swedbank arvelduskontolt XXXXXXX viimase kasutajatunnust

ja PIN-koode kasutades laenuna saadud raha summas 1844 eurot nende kontrolli all olevale B

OÜ arvelduskontole XXXXXXX, kust on alates 15.12.2021 kella 17:06 võetud välja sularaha

summas 1150 eurot, tehtud rahaülekandeid, sh Sander Juksile, ning makstud erinevate

teenuste ja kaupade eest. QQQ AS-ile ei tasutud ühtegi graafikujärgset laenumakset.

Seega Jaanus Vahi, varem arvutikelmuse toime pannud isikuna, isikute grupis tekitas

teisele isikule varalist kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise

teel varalise kasu saamise eesmärgil, st pani toime KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Sander Juks süüdistatakse selles, et tema koos teiste kuriteos osalenud isikutega võttis

ajavahemikul 12.-15.12.2021 Tallinnas ja Harjumaa piirkonnas teise isiku nimel erinevatelt

krediidi- ja finantsasutustelt laenu ja kaupade soetamiseks järelmakse, eesmärgiga jätta need

kohustused täitmata ja saada seeläbi varalist kasu. Laenu ja järelmaksu taotlemisel esines

Sander Juks koos teiste kuritegudes osalenud isikutega varjatult kolmanda isiku nimel

tegeliku laenuvõtjana ja edastas ka laenudokumente vormistades kolmanda isiku andmed,

millega viis finants- ja krediidiasutused eksitusse. Eksitusse viimine seisnes selles, et finants-

ja krediidiasutused olid laenu andes arusaamisel, et taotlejaks on kolmas isik ja temal on ka

soov laen tagasi maksta. Tegelikkuses ei olnud kolmas isik laenu taotlejaks ja seega ei oleks

saanud ka laenu ning järelmakse väljastavad äriühingud eeldada laenude ja järelmaksete

tagasimaksmise soovi olemasolu kolmandal isikul. Kuivõrd tegelikuks laenutaotlejaks ja -

saajaks varjatud kujul oli Sander Juks koos teiste kuritegudes osalenud isikutega, siis ei olnud

see tehing kooskõlas laenu andvate äriühingute tegeliku tahtega, kuivõrd nemad tegutsesid

teadmises, et laenuvõtja on kolmas isik. Seega sellise tegevusega loodi äriühingutes teadvalt

ebaõige ettekujutus laenusaaja või järelmaksulepingu sõlminud isiku vastavusest

finantseerimisteenuse taotlejale ja talle esitatavatele nõuetele, sh maksevõimest. Lisaks loodi

ebaõige ettekujutus sellest, et võetud rahalised kohustused on kavas tagasi maksta.

Nii pöördus Jaanus Vahi T.A poole palvega leida inimene, kelle nimele saaks asutada

äriühingu ja võtta laenu. T.A pöördus omakorda I.Si poole, kes pakkus selleks oma tuttavat

L.Bt (B). I.S veenis L.Bt, viimase kõrget vanust ja terviseseisundit ära kasutades, et L.B

annaks oma pangaandmed ja elamisloakaardi koos PIN-koodidega. I.S ei selgitanud L.Ble

selle tegevuse võimalikke tagajärgi. Kuivõrd L.Bl ei olnud internetipanka kasutamiseks

vajalikke andmeid, siis T.A koos I.Si ja Jaanus Vahiga viisid teda 19.11.2021 Swedbank AS

pangakontorisse, kus väljastati L.Ble internetipanga andmed ja lisaks aktiveeriti ka Smart ID

L.B nimele Jaanus Vahi poolt antud Huawei mobiiltelefonis. Seejärel said T.A ja Jaanus Vahi

L.B pangaandmed ja Smart ID enda valdusesse. Mõne aja pärast kui selgus, et L.B

elamisloakaardil ei ole kehtivaid PIN-koode, siis I.S ja Jaanus Vahi viisid ta politseijaoskonda

aadressil P.Pinna 4, Tallinn, kus 23.11.2021 kella 10:23 paiku väljastati L.Ble elamisloakaardi

uued PIN-koodid. 23.11.2021 võttis I.S L.B käest ära elamisloakaardi ja selle PIN-koodid

ning edastas T.Ale ja Jaanus Vahile. Seejärel Jaanus Vahi ja T.A kasutasid L.B isikut

tõendavat dokumenti ja PIN-koode, millega 24.11.2021 kell 11.10 allkirjastasid B OÜ

ümberkujundamise otsuse, bilansi ja põhikirja, mille tagajärjel 25.11.2021 kanti L.B B OÜ

juhatuse liikmena. Seejärel avasid 29.11.2021 L.B Swedbank AS panga kasutajatunnust ja

PIN-koode kasutades B OÜ nimele arvelduskonto samas pangas. Peale seda tellisid B OÜ-le

kuuluvale arvelduskontole pangakaardi, mis samuti jäi nende valdusesse.

Seejärel sõlmisid Jaanus Vahi, Sander Juks ja T.A, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, L.B

nimelt mitme krediidiasutusega järgmised lepingud:

- 12.12.2021 järelmaksulepingu YYY AS-ga ONOFF e-poe ostu finantseerimiseks

- 12.12.2021 järelmaksulepingu XXX (pubk.) Eesti filiaaliga RDE e-poe ostu

finantseerimiseks ja

- 15.12.2021 QQQ AS-ga laenulepingu.

Sõltuvalt sellest, kas laenu (sh järelmaksu) väljastamise tegi arvutisüsteem või inimene,

realiseeris Sander Juks kas KarS § 209 sätestatud kuriteo, s.o kelmuse, või KarS § 213

sätestatud kuriteo, s.o arvutikelmuse, koosseisu.

Tegutsedes eelnevalt kirjeldatud viisil Sander Juks pani toime arvutikelmuse, tegutsedes

ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Jaanus Vahi ja T.Aga, ning I.Si kaasaaitamisel

alljärgnevate episoodidega:

12.12.2021 esitas Sander Juksi koos T.A ja Jaanus Vahiga täpselt tuvastamata kohas varalise

kasu saamise eesmärgil B OÜ ja L.B andmed veebilehe www.rde.ee kaudu MK Trade Baltic

OÜ-le tellimuse vormistamisel mobiiltelefoni iPhone 13 Pro 128GB Graphite väärtusega

1184,99 eurot ostmiseks. Seejärel esitas tellimuse vormistamise ajal krediidiasutusele XXX

(pubk.) Eesti filiaal, kasutades L.B isiku- ja kontaktandmeid, taotluse ostu eest järelmaksuga

tasumiseks ilma L.B teadmata ja nõusolekuta. Peale XXX (pubk.) Eesti filiaal

automatiseeritud protsesside alusel tehtud positiivse laenuotsuse, sõlmis 12.12.2021 kella

16:08 paiku Sander Juks koos T.A ja Jaanus Vahiga krediidiasutuse kliendikeskkonnas MK

Trade Baltic OÜ-lt mobiiltelefoni ostmiseks L.B nimel XXX (pubk.) Eesti filiaaliga

järelmaksulepingu nr 9855933, mille digitaalselt allkirjastasid L.B PIN-koode kasutades.

XXX (pubk.) Eesti filiaal tasus vastavalt lepingule MK Trade Baltic OÜ-le kauba eest

1184,99 eurot. Seejärel väljastas vastavalt lepingule MK Trade Baltic OÜ kauba, edastades

selle DPD kullerile. 20.01.2022 Sander Juks sai DPD kullerilt kauba kätte. Samal päeval

pantis Sander Juks RDE epoest ostetud mobiiltelefoni Jaanus Vahi korraldusel aadressil

Karjavälja 4, Tallinn asuvasse pandimajja Luutar ja sai selle eest 543 eurot. Saadud raha

kasutasid nimetatud isikud enda tarbeks. Järelmaksulepingust tulenevad kohustused on jäetud

täitmata, XXX (pubk.) Eesti filiaalile ei ole tehtud ühtegi graafikujärgset tagasimakset. Sellise

tegevuse tulemusena tekitas Sander Juks koos T.A ja Jaanus Vahiga ning I.Si kaasaaitamisel

YYY AS-le varalist kahju summas 1184,99 eurot.

Samuti tema 12.12.2021 jätkuva tegevusena esitas koos T.A ja Jaanus Vahiga täpselt

tuvastamata kohas varalise kasu saamise eesmärgil L.B isikuandmed, lisaks ka T.A ja Jaanus

Vahi kontaktandmed veebilehe www.onoff.ee kaudu ONOFF Jaekaubanduse OÜ-le tellimuse

vormistamisel televiisori LG OLED6SGX3LA 4k väärtusega 2270 eurot ostmiseks. Seejärel

esitas tellimuse vormistamise ajal krediidiasutusele YYY AS-le, kasutades L.B isiku- ja

kontaktandmeid, taotluse ostu eest järelmaksuga tasumiseks ilma L.B teadmata ja

nõusolekuta. Peale YYY AS automatiseeritud protsesside alusel tehtud positiivse laenuotsuse,

sõlmis 12.12.2021 kella 17:26 paiku Sander Juks koos T.A ja Jaanus Vahiga krediidiasutuse

kliendikeskkonnas ONOFF Jaekaubanduse OÜ-lt televiisori ostmiseks L.B nimel YYY AS-ga

järelmaksulepingu nr xxxxxx, mille digitaalselt allkirjastasid L.B PINkoode kasutades. YYY

AS tasus vastavalt lepingule ONOFF Jaekaubanduse OÜ-le kauba eest 2270 eurot. Seejärel

väljastas vastavalt lepingule ONOFF Jaekaubanduse OÜ kauba oma kaupluses aadressil

Peterburi tee 2, Tallinn. Kauba sai kätte Jaanus Vahi. Vastavalt eelnevale kokkuleppele jättis

Jaanus Vahi ONOFF Jaekaubanduse OÜ-lt saadud televiisori endale isiklikuks otstarbeks.

Järelmaksulepingust tulenevad kohustused on jäetud täies mahus täitmata. Sellise tegevuse

tulemusena tekitas Sander Juks koos T.A j a Jaanus Vahiga ning I.Si kaasaaitamisel YYY AS-

le varalist kahju summas 2270 eurot.

Seega Sander Juks tekitas isikute grupis varalise kasu saamise eesmärgil

andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise ja andmete ebaseadusliku sisestamise

teel teisele isikule varalist kahju ehk pani toime KarS § 213 lg 2 p 4 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tegutsedes eelnevalt kirjeldatud viisil Sander Juks pani toime kelmuse, olles isikuna,

kes on varem toime pannud arvutikelmuse, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos

Jaanus Vahi ja T.Aga ning I.Si kaasaaitamisel, alljärgneva episoodiga:

15.12.2021 täpselt tuvastamata kohas varalise kasu saamise eesmärgil tekitas T.A QQQ AS-

ile varalise kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Nimelt

14.12.2021 esitas Sander Juks koos T.A ja Jaanus Vahiga L.B nimel ilma viimase nõusoleku

ja teadmiseta taotluse QQQ AS-ile laenu saamiseks summas 2500 eurot. Laenutaotluse

esitamisel teatas Sander Juks koos T.A ja Jaanus Vahiga L.B isiku- ja kontaktandmed ning

Swedbank AS arvelduskonto numbri XXXXXXX, mis oli nende kontrolli all. Pärast

laenutaotluse esitamist suunas QQQ AS laenutaotluse täiendavale kontrollile ja palus laenu

taotlejat teostada isiku tuvastamist Veriff süsteemi kaudu. Seejärel 14.12.2021 sõitis Sander

Juks koos Jaanus Vahi ja T.Aga L.B juurde aadressile xxx linnas, kus nad kasutasid L.B isikut

tõendavat dokumenti ning tegid isikutuvastuse videot L.B näo ja isikut tõendava

dokumendiga. Sellisel viisil lõi Sander Juks koos Jaanus Vahi ja T.Aga ühiselt ja

kooskõlastatult kannatanul ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, s.o laenutaotleja isikus

ja laenutaotluses välja toodud asjaoludes ning valmisolekus laen tagasi maksta. Eksimusse

viidud kannatanu QQQ AS rahuldas laenutaotluse peale esitatud andmete kontrollimist.

Seejärel 15.12.2021 kella 14:57 paiku sõlmisid nad QQQ AS-ga väikelaenulepingu nr

L380179 summas 1900 eurot, kasutades L.B PIN-koode. QQQ AS vastavalt sõlmitud

laenulepingule kandis 15.12.2021 L.B Swedbank AS arvelduskontole XXXXXXX raha

summas 1844,98 eurot. Seejärel samal päeval Sander Juks koos T.A ja Jaanus Vahiga kandsid

L.B Swedbank arvelduskontolt XXXXXXX viimase kasutajatunnust ja PIN-koode kasutades

laenuna saadud raha summas 1844 eurot nende kontrolli all olevale B OÜ arvelduskontole

XXXXXXX, kust on alates 15.12.2021 kella 17:06 võetud välja sularaha summas 1150 eurot,

tehtud rahaülekandeid, sh Sander Juksile, ning makstud erinevate teenuste ja kaupade eest.

QQQ AS-ile ei tasutud ühtegi graafikujärgset laenumakset.

Seega Sander Juks isikuna, kes on varem toime pannud arvutikelmuse, tekitas isikute

grupis teisele isikule varalist kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse

loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, st pani toime KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava Jaanus Vahi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 29.09.2025 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Jaanus Vahi süüdi tunnistamist KarS § 213 lg 2 p 4 järgi

kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 1 aastat 9

kuud ning KarS § 209 lg 2 p-de 1,4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja

tema karistamist vangistusega 1 aasta 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel suurendades

üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks vangistus 2 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel

arvata kahtlustatavana kinnipidamise aega karistusaja hulka, s.o 2 päeva (26.10.2021-

27.10.2021). Seega kandmisele kuulub 1 aastat 11 kuud ja 28 päeva, mis jätta KarS § 73 lg-te

1, 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta 2 kuu

pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Jaanus Vahi nõusolekul ning juhindudes KarS § 831 lg-st 1 konfiskeerida Jaanus Vahilt

kuriteoga saadud vara - televiisor LG OLED65GX3LA koos televiisori juurde kuuluva puldi

ja mälupulgaga (hoiustatud PPA asitõendite hoidlas).

Süüdistatava Sander Juksi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 30.09.2025 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Sander Juksi süüdi tunnistamist KarS § 213 lg 2 p 4

järgi ning KarS § 209 lg 2 p-de 1,4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

Prokurör taotleb KarS § 87 lg 7 sätteid kohaldades vabastada ta karistusest seoses

mõjutusvahendi kohaldamisega. KarS § 87 lg 1 p 6 ja lg 7 alusel allutada Sander Juks 1

aastaks käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajal on Sander Juks kohustatud täitma

kriminaalhooldaja järelevalve all talle KarS §-s 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli

ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt kohustub:1) elama kohtu määratud alalises

elukohas;

2)

ilmuma

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Samuti

KarS § 87 lg 1 p 7 ja lg 7 alusel kohustada Sander Juksi tegema käitumiskontrolli ajal 60

tundi üldkasulikku tööd.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud

jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada

asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS §

126 lg 3 p 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule

või seaduslikule valdajale.

Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-dest 1, 2 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega

järgmist:

-

L.B poolt üleantud kaks ümbrikku krediidiasutuse kirjadega (kriminaalasja materjalide

juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde;

-

Jaanus Vahi kinnipidamisel ja läbiotsimisel ära võetud seadmetest ja Google kontodest

xxx xxx xxx kopeeritud andmed; I.Si elukoha läbiotsimise käigus ära võetud

seadmetest kopeeritud andmed ning T.A kinnipidamisel ära võetud seadmest

kopeeritud andmed (koopiafailid, raportfailid, andmestik ja jäädvustatud fotod jt

digitaalandmed) (PPA Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) – säilitada menetleja

andmehoidlas kuni kõikide kuriteos osalenud isikute osas lõpliku menetlusotsuse

vastuvõtmiseni;

-

Swedbank 19.11.2021 leping 2-lehel, PIN- ja PUK-koodide asendamise ümbrik, mille

sees paberileht PIN koodidega, ruuduline paberileht käsitsi kirjutatud tekstiga 1-lehel,

Swedbank AS kiri L.B nimele, arve nr 86 B OÜ nimele, läbipaistev kile, DNA

proovid (7 karpi) (PPA asitõendite hoidlas) – säilitada menetleja asitõendite hoidlas

kuni kõikide kuriteos osalenud isikute osas lõpliku menetlusotsuse vastuvõtmiseni;

-

stardipüstol Zoraki 925 nr 217 000009 (PPA asitõendite hoidlas) – tagastada Jaanus

Vahile;

-

Sander Juks nimele väljastatud Revolut kaart ja Neste sooduskaart (kriminaalasja

materjalide juures) – hävitada;

-

CD- ja DVD-plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja

materjalide juurde.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib

süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda.

Kohus mõistab Jaanus Vahilt menetluskulud välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt

sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1329 eurot ning

KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 513,36 eurot

riigituludesse.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Sander Juks osalise töövõimega ning tema

sissetulekud on minimaalsed, tal on palju võlgnevusi ning 03.11.2023 lõpetas Tartu

Maakohus Sander Juksi pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti välja kuulutamist.

Seetõttu käiks menetluskulude tasumine täies mahus Sander Juksile ilmselt üle jõu. Kohus

mõistab Sander Juksilt menetluskulud välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 3

kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäärast osa, s.o

700 eurot. Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel

kaitsetasu summas 223,20 eurot riigi kanda.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna

eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja

toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või

vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa

väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsjad ja süüdistatavad on sõlmitud kokkulepetes leppinud kokku süüdistatavatelt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub nendega ja ei pea vajalikuks

kokkuleppeid menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavatelt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada

süüdistatavatele kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega

12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud

saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistatavatel ei ole reaalselt võimalik

menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega

täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga

halvendaks see süüdistatavate majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-

110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak

kohtunik