2-25-5256/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kairi Piirisild ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

27.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-5256

Kohtuasi

Y.Q hagi CoinLoan OÜ (pankrotis) pankrotihaldur

Martin Pärna vastu krüptovara pankrotivarast

välistamiseks ja kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.06.2025 määrus (hagi menetlusse

võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

Y.Q määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Y.Q (sünniaeg XX.XX.XXXX), lepingulised

esindajad advokaat Kaire Sepper, vandeadvokaat Toomas

Seppel ja vandeadvokaat Urmas Kiik

Kostja CoinLoan OÜ (pankrotis) (registrikood 14453478)

pankrotihaldur Martin Pärn

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Y.Q määruskaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 30.06.2025 määrus ja saata asi samale maakohtule

hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

2-25-5256

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Y.Q (hageja) esitas 04.04.2025 Harju Maakohtule CoinLoan OÜ (pankrotis) (võlgnik)

pankrotihalduri Martin Pärna (kostja) vastu hagi, milles palus tunnustada hageja omandiõigust

16,2816 Bitcoinile ja välistada see võlgniku pankrotivarast, samuti mõista võlgnikult hageja

kasuks välja kohtueelsete õigusabikulude hüvitis 600 eurot ja sellelt alates 05.04.2025 kuni

hüvitise tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise.

Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt osutas võlgnik virtuaalvääringu- ja finantseerimisteenuseid.

Võlgnik haldas veebiplatvormi, mis pakkus krüptovara tagatisel laenu, intressikonto teenust ja

virtuaalvääringute vahetamise teenust, samuti krüptorahakotiteenust. Hageja kandis oma

krüptovara kostja kontole ja hoidis seda kostja platvormil krüptorahakotis. Hageja võttis

platvormil laenu kokku 289 758,47 USDC ning kandis platvormile tagatisena kokku

27,65794068 BTC (Bitcoin). 14.06.2023 kuulutas kohus välja võlgniku pankroti. Selle aja

seisuga oli hageja võlg eurodesse ümber arvutatuna 273 060,54 eurot ja hageja tagatise

väärtus 663 858,89 eurot, seega oli kokku hageja nõue 390 798,35 eurot (16,2816 BTC).

Hageja esitas 14.08.2023 võlgniku pankrotimenetluses oma nõude ja 18.10.2023 vara

välistamise taotluse. Pankrotihaldur koostas võlausaldajate nimekirja, milles kajastas hageja

nõuet (390 798,35 eurot), kuid ei rahuldanud vara välistamise taotlust, märkides mh, et

krüptovara ja raha ei saa pankrotiseaduse (PankrS) § 123 alusel pankrotivarast välistada ning

pankrotivaras ei ole piisavalt krüptovara (BTC), et kõigi selle virtuaalvääringu välistamist

soovivate isikute taotlusi rahuldada.

Hageja nõuab kostjalt talle kuuluva krüptovara võlgniku pankrotivarast välistamist PankrS §

123 alusel. Hageja kontole jäänud krüptovara kuulub hagejale ja seda ei saa lugeda võlgniku

pankrotivaraks.

1.2. Hageja kasutas nõude maksmapanekuks enne kohtu poole pöördumist õigusabi ja kandis

selle tõttu kulusid 600 euro ulatuses, mis tuleb kostjal hagejale koos viivisega hüvitada.

1.3. Harju Maakohus korraldas 18.06.2025 kohtuistungi, kus hageja selgitas, et on valmis

krüptovara välistamise nõuet täpsustama, ning leidis, et PankrS § 123 alusel saab välistada ka

raha, nt tuleb käsundiandjale see välja anda.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus jättis 07.04.2025 määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata ja menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel

hageja kanda.

2.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole hageja nimetatud krüptovara (BTC)

liigitunnustega individualiseeritav asi, mida saaks pankrotivarast PankrS § 123 alusel

välistada.

Välistamisnõue (PankrS § 123) on sarnane vindikatsiooninõudele (asjaõigusseaduse (AÕS) §

80, § 82 lg 1, § 90 lg 1). Nõuda saab omanikule kuuluvat individualiseeritavat asja ning

välistatav vara peab olema identifitseeritavalt hageja oma, st pankotivarast saab välistada

üksnes vindikatsiooniesemed. Raha on asendatav asi (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

2-25-5256

§ 51 lg 1). Bitcoin on detsentraliseeritud digitaalne käibevahend ehk e-raha, millega saab

kaubelda. Bitcoin on fungible token ehk mitteunikaalne krüptovara.

2.2. Kohtute infosüsteemi andmetel kinnitas Harju Maakohus 10.04.2025 võlgniku

pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-23-3290) võlausaldajate nimekirja, milles tunnustati hageja

390 798,35 euro suurust nõuet.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uue

määruse, millega võtta hagi menetlusse, või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Määruskaebuse väidete kohaselt on hagi menetlusse võtmisest keeldumine ennatlik, sest hagi

eduperspektiivi tuleks sellise keerukusega küsimuses arutada asja sisulise lahendamise käigus.

Maakohus asus vääralt seisukohale, et hageja ei saa nõuda küprovara välistamist. Maakohus

käsitas ekslikult Bitcoini olemust ja leidis vääralt, et Bitcoin on e-raha. Hageja vara on

individualiseeritav, kuna tuvastatav on selle kogus, ülekande aeg ja detailid, adressaat. Seega

saab hageja nõuda vara välistamist.

Hageja tõendas vara endale kuulumist. Samuti kinnitab võlgniku pankrotivara nimekiri, et

krüptovara on võlgniku käes (võlgnikul on Bitcoine).

4. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata, sest hagi on

õiguslikult perspektiivitu.

Kostja vastuväidete kohaselt on krüptovara olemuselt sarnane pangakontol oleva rahaga.

Kuna raha ei saa tavapäraselt pankrotivara hulgast välistada (v.a kui seaduses tuleneb selleks

erinorm), ei saa analoogselt ka krüptovara pankrotivara hulgast välistada. Võlgniku puhul ei

kohaldu erinormid.

Isegi kui krüptovara saaks teoreetiliselt välistada, peaks välistamisnõude rahuldamiseks olema

krüptovara individualiseeritav, sest vindikatsiooniese peab olema individualiseeritav. Hageja

nõutud krüptovaraühikud (Bitconid) ei ole individualiseeritavad, mistõttu ei saa neid

pankrotivara (sama tüüpi krüptovara ühikute) hulgast eristada ja välistada. Tegemist on

liigitunnustega/asendatava krüptovaraga. Kuna ühel krüptovara aadressil (rahakotis) asuvad

mitmele isikule kuuluvad Bitcoinid, ei ole võimalik selle aadressi piires kindlaks teha,

millised ühikud millisele isikule kuuluvad. Seega ei ole hagejal võimalik tõendada, millised

Bitcoinid temale kuuluvad.

Menetluse edasine käik

5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga

659 rahuldada ja maakohtu määrus tühistada. Asi tuleb saata samale maakohtule hagi

menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

2-25-5256

7. Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus ekslikult hageja krüptovara välistamise

nõuet õigusliku perspektiivituse tõttu menetlusse võtmast. Ainuüksi sellest, et pankrotivarast

välistatav vara oli krüptovara, ei saa järeldada seda, et vara välistamise nõue oli õiguslikult

perspektiivitu.

7.1. Kuigi PankrS § 108 lg 1 järgi muutub pankroti väljakuulutamisega võlgniku vara

pankrotivaraks, ei kuulu PankrS § 123 lg 1 järgi pankrotivara hulka esemed, mis kuuluvad

kolmandale isikule, ning haldur peab need välistama. Esemeks on TsÜS § 48 järgi asjad,

õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Seega saab isik, kellele kuuluv

krüptovara on võlgniku käes, nõuda võlgniku pankrotihaldurilt talle kuuluva krüptovara

pankrotivara hulgast välistamist ja väljaandmist, kui võlgnikul ei ole õiguslikku alust seda

endale hoida.

7.2. Siinses asjas tõi hageja hagiavalduses esile, et võlgnik pakkus veebiplatvormi vahendusel

erinevaid krüptovaraga seotud teenuseid vastavalt võlgniku üldtingimustele ning hageja

kandis nende teenuste raames talle kuuluva krüptovara veebiplatvormil avatud kontole

(krüptorahakotti). Lisaks sai hageja krüptovara tagatisel laenu.

7.3. Selleks, et selgitada välja, kas hagejal on PankrS § 123 alusel kostja vastu krüptovara

välistamise nõue, tuleb maakohtul esmalt kvalifitseerida hageja ja võlgniku vaheline

õigussuhe ning hinnata hageja välistamise nõuet selle õigussuhte raames.

Asjas esitatud asjaolud viitavad sellele, et hageja ja võlgniku vahel võis olla sõlmitud

käsundusleping VÕS § 619 tähenduses, kui võlgnik kohustus osutama hagejale

veebiplatvormil krüptovara konto pidamisega seotud teenuseid (sh virtuaalvääringu rahakoti

teenust) ning hageja kohustus sellise teenuse eest tasuma.

Käsunduslepingu puhul ei muutu käsundisaajale käsundiandja poolt üle antud vara või

käsundi täitmisel omandatud vara üldjuhul käsundisaaja varaks (käsundisaaja saab üksnes

eseme valduse). Kuna vahendid kuuluvad käsundiandjale, peab käsundisaaja VÕS § 626 lg 1

järgi käsundiandjale välja andma käsundi täitmise käigus saadu ning tagastama talle

käsundiandja poolt käsundi täitmiseks üleantu. Väljaandmise objektiks võivad olla nii asjad

kui ka õigused, sh raha, aga ka muud hüved. Seega hõlmab VÕS § 626 lg 1 kõiki esemeid

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 48 tähenduses, sh lisaks asjadele ja õigustele ka

muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks. Kui käsundisaaja keeldub saadut välja

andmast, on käsundiandjal täitmisnõue nii asjade üleandmise, õiguse loovutamise kui ka raha

maksmise osas. Kuna käsundisaaja saab üldjuhul üksnes esemete valduse, ei muutu need

esemed käsundisaaja pankroti korral pankrotiseaduse (PankrS) § 108 alusel käsundisaaja

pankrotivaraks (vt VÕS III komm (2021), § 626, p 3.1 ja 3.5).

Lisaks näeb VÕS § 626 lg 3 ette, et ka nõuded ja vallasasjad, mille käsundisaaja omandab

käsundi täitmisel oma nimel (s.o komisjonilepingu alusel VÕS § 692 tähenduses), kuid

käsundiandja arvel, samuti käsundiandja poolt käsundisaajale käsundi täitmiseks üleantud

nõuded ja vallasasjad, ei kuulu VÕS § 636 lg 3 järgi käsundisaaja pankrotivarasse ja neile ei

saa pöörata sissenõuet täitemenetluses käsundisaaja vastu. Kuigi käsundisaaja nimel

omandatu kuulub kuni väljaandmiseni käsundisaajale, ei muutu ka see pankrotiseaduse

(PankrS) § 108 alusel käsundisaaja pankrotivaraks ning haldur peab käsundisaaja

väljaandmiskohustuse täitma. Seejuures hõlmab see säte kõiki esemeid TsÜS § 48 tähenduses,

v.a kinnisasjad (vt VÕS III komm (2021), § 626, p 3.5).

2-25-5256

Seega ei kuulu käsunduslepingu alusel üleantu ja omandatu käsundisaajale ning käsundisaaja

pankroti korral peab pankrotihaldur selle PankrS § 123 alusel pankrotivarast välistama ja

käsundiandjale välja andma.

7.4. Sisuliselt sama tuleneb krüptovara puudutavalt ka alates 05.06.2024 kehtivast

krüptovaraseadusest (KrüTS) ning alates 30.12.2024 kohaldatavast Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 31.05.2023 määrusest 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega

muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja

(EL) 2019/1937 (Euroopa krüptovarade määrus). Mõlemad kaitsevad krüptovarateenuse

osutaja pankroti korral klienti võlausaldajate eest, mistõttu ei arvata kliendi vara

teenuseosutaja pankrotivara hulka ja selle arvel ei rahuldata teiste võlausaldajate nõudeid

(KrüTS § 7 lg 4 ja § 24 ning Euroopa krüptovarade määruse art-d 70 ja 75). Samuti näevad

eriseadused makseteenuse klientide kaitseks ette pankrotimenetluse erisätteid

(krediidiasutuste seaduse § 122 jj, krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-d 55 ja 65,

MERAS § 78–80 ja 88), sh kuulub makseteenuste osutamisega seoses makseasutusele

usaldatud kliendi vara, samuti selle arvel omandatud vara, MERAS § 79 lg 2 järgi

makseteenusega seotud kliendile ning seda ei arvata makseasutuse pankrotivara hulka ja selle

arvel ei rahuldata makseasutuse teiste võlausaldajate nõudeid.

7.5. Eeltoodut arvestades saab PankrS § 123 alusel pankrotivarast välistada ka

käsunduslepingu alusel üle antud liigitunnustega esemeid, sh Bitcoine.

8. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et hageja välistamisnõuet ei muuda õiguslikult

perspektiivituks ka see, et hageja nõue on võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajate

nimekirjas tunnustatud. Kuigi Harju Maakohus kinnitas 10.04.2025 määrusega võlgniku

pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-23-3290) võlausaldajate nimekirja, tühistas

ringkonnakohus selle 27.10.2025 määrusega ja tagastas võlausaldajate nimekirja

pankrotihaldurile.

9. Ülaltoodud põhjendustes tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse, millega maakohus

keeldus hagi menetlusse võtmast, ning saadab asja maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks

otsustamiseks. Ringkonnakohus ei saa ise otsustada hagi maakohtu menetlusse võtmist.

10. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate

menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse

määrab TsMS § 173 lg 3 ja § 177 lg-te 1 ja 2 järgi maakohus.

11. Arvestades seda, et ringkonnakohus ei keeldu hagi menetlusse võtmisest ega tee

TsMS § 372 lg 5 esimese lause tähenduses lahendit, mis võimaldaks esitada Riigikohtule

määruskaebuse, ei saa määruse peale määruskaebust esitada (vt ka RKTKm 05.04.2017, 3-2-

1-12-17, p 18).

(allkirjastatud digitaalselt)