Legislator Case Law & Legislation
2-25-15229/5 AI generated

2-25-15229/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-15229/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada Swedbank AS-i ja M. A. vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: Kostja kohustub tasuma hagejale lepingu nr XXX põhivõla 2 968,91 eurot,

Legislator headnote

AI generated

2-25-15229/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kinnitada Swedbank AS-i ja M. A. vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: Kostja kohustub tasuma hagejale lepingu nr XXX põhivõla 2 968,91 eurot,

Keywords

AI generated
satisfaction of claim objection to debt enforcement third-party claim procedure in attachment deficiency of pledge set-off in bankruptcy bank resolution
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Määruse tegemise aeg ja koht

27.10.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-15229

Tsiviilasi

Swedbank AS-i hagi M. A. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3 837,15 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701;

asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Külli Reinfeld (e-post

XXX)

Kostja: M. A. (isikukood XXX; aadress XXX; e-

post XXX; tel XXX)

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja

riigilõivu tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Swedbank AS-i ja M. A. vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. Kostja kohustub tasuma hagejale lepingu nr XXX põhivõla 2 968,91 eurot,

intressi 291,01 eurot, 24.10.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

188,10 eurot ja pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 227,50

eurot, kokku 3675,52 eurot (edaspidi kompromissisumma).

1.2. Kostja kohustub tagastama kokkuleppe punktis 1.1. nimetatud

kompromissisumma hagejale igakuiste maksetena.

1.3. Igakuise makse suurus on minimaalselt 200 eurot. Igakuised maksed tuleb

hagejale tasuda hiljemalt iga kuu 25 kuupäevaks. Igakuiste maksete tasumist

tuleb alustada hiljemalt 25.11.2025.

1.4. Igakuised maksed tuleb tasuda Swedbank AS arvelduskontole nr

XXXselgitusega „XXX, tsiviilasi 2-25-15229“.

1.5. Kohustused loetakse tasumiste arvel täidetuks järgmises järjekorras: riigilõiv,

põhiosa, intress, viivis.

1.6. Kostjal on õigus tasumisele kuuluvad summad tasuda hagejale

ennetähtaegselt.

1.7. Tasumisega hilinemisel kuulub makse summalt tasumisele viivis 14,9% aastas.

1.8. Juhul kui kostja hilineb kokkulepitud summade tasumisega rohkem kui 10

(kümme) päeva või ei tasu neid üldse, on hagejal õigus nõuda kogu tasumata

2-25-15229

võlgnevuse, s.h lisandunud/lisanduva viivise kohest tasumist ja õigus esitada

käesolev kohtumäärus täitmiseks kohtutäiturile. Kostja eelnev informeerimine

täitemenetluse algatamise avalduse esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale

kohustuslik.

1.9. Kompromissis nimetamata hageja ja kostja menetluskulud jäävad poolte endi

kanda.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-15229 menetlus.

3. Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust summas 227,50 eurot ja

kanda see Swedbank AS arvelduskontole nr XXX, selgitusega „M. A., tsiviilasi nr 2-

25-15229, riigilõivu osaline tagastamine”.

4. Saata määrus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu viie (5) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on Swedbank AS-i hagi M. A. vastu võla nõudes.

2. Pooled esitasid 24.10.2025 kohtule kompromissi. Pooled palusid Harju Maakohtul

kinnitada kompromiss kirjalikus menetluses kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 430 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-25-15229 menetlus

kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p-s 4 sätestatuga. Menetlusosalised märkisid, et nad on

teadlikud kompromissi sõlmimise õiguslikest tagajärgedest.

Hageja palus tagastada riigilõivu 227,50 eurot ja kanda see Swedbank AS arvelduskontole

nr XXX, selgitusega „M. A., tsiviilasi nr 2-25-15229, riigilõivu osaline tagastamine”.

3. Kohus, tutvunud kompromissiga, leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja

menetlus lõpetada. Kohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks.

Kohtumääruse põhjendused

4. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese

lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või

seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade

kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.

5. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab

kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset

tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle

tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning

kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.

2-25-15229

Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab

taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel

toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise

hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi

ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

6. Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise

õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse

lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.

7. Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 2 tähenduses.

8. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kostja

tasub hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust. Ülejäänud kompromissis kajastamata

menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

9. Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 455 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus riigilõivu

tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled

sõlmivad kompromissi.

Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 1 kuulub hageja taotluse alusel tagastamisele pool hagi

esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 227,50 eurot (455/2). Vastavalt taotlusele tuleb

tagastatav riigilõiv kanda Swedbank AS arvelduskontole nr XXX, selgitusega „M. A.,

tsiviilasi nr 2-25-15229, riigilõivu osaline tagastamine”.

10. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Pooled lühendasid kompromissile määruskaebuse esitamise tähtaega viie päevani. Seega

määruse peale võib esitada määruskaebuse viie päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik