2-25-5606/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

28.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-5606

Tsiviilasi

N.N-i hagi kohtutäitur Elin Vilippuse vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.06.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

N.N-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja N.N (isikukood XXX)

Puudutatud isik kohtutäitur Elin Vilippus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta vastu võtmata N.N-i poolt 25.06.2025 määruskaebusega ja 30.06.2025

määruskaebuse täiendusega esitatud tõendid.

2. Tühistada Harju Maakohtu 04.06.2025 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

3. Rahuldada N.N-i määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372

lg 5).

Asjaolud

1. N.N (avaldaja) esitas 17.03.2025 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse

tegevusele (avalduse täiendused esitatud 07.04.2025 ja 02.05.2025).

Avalduse kohaselt on kohtutäitur tekitanud avaldajale moraalse kahju 70 000 eurot, mille

hüvitamist ta palub. Kohtutäitur viis avaldaja suhtes läbi täitemenetlust kinnisasja valduse

vabastamiseks ning ei järginud korteri valduse väljanõudmisel täitemenetluse seadustiku

(TMS) §-s 180 sätestatut. Kohtutäitur ei võimaldanud avaldajale 3-kuulist korteri vabastamise

tähtaega, vaid kohustas avaldajat korteri valduse vabastama 25 päeva jooksul, jättes avaldaja

abitusse olukorda. Kohtutäituri seadusevastaste otsuste tõttu jäi avaldaja korteri arestimisel

ilma oma vallasvarast. Nii lühikese aja tõttu ei jõudnud võlgnik oma õiguseid ka kaebuse

esitamisega kaitsta. Kohtutäitur koostas võlgnikule täitmisteate 01.06.2016, kuid

täitedokumendiks olev kohtuotsus ei olnud selleks ajaks veel jõustunud (jõustus alles

18.06.2016).

Lisaks tuli kohtutäituri abi võlgnikule täitmisteadet kätte toimetama koos politseiga, kes tõstis

korteri ukse hingedelt maha. Sellise korralduse oli andnud kohtutäitur ning tegemist oli julma

ja vägivaldse käitumisega, mis avaldajat traumeeris. Kohtutäituril oli täitmisteate

kättetoimetamiseks ka muid võimalusi. Võlgnik ei saanud kohtutäituri tegevust vaidlustada,

kuna tal olid terviseprobleemid. Kokkuvõttes on kohtutäitur täitemenetluse läbiviimisel

tekitanud avaldajale kahju.

2. Maakohus andis kohtutäiturile tähtaja avalduse menetlusse võtmise osas seisukoha

esitamiseks.

3. Kohtutäitur esitas 02.05.2025 ja 16.05.2025 seisukohad, milles palus jätta kaebuse

menetlusse võtmata. Kaebus on esitatud kaebetähtaja möödumisel ning puuduvad alused

tähtaja ennistamiseks. Samuti ei ole avaldaja esitanud enne kohtusse pöördumist kaebust

kohtutäiturile. Kohtutäitur on täitemenetlused lõpetanud juba 2016. aastal. Avaldaja on

esitanud kohtutäiturile samasisulised kaebused 17.06.2016, 21.06.2016, 12.08.2016 ja

15.09.2016, mille osas on kohtutäitur koostanud otsused ning mida avaldaja on ka

vaidlustanud. Lisaks esitas avaldaja 22.08.2014 kohtutäiturile kaebuse selle osas, et

kohtutäituri abi sisenes talle kuuluvatesse ruumidesse ilma võlgniku loata ja ette teatamata

täitmisteate ja täitedokumendi kättetoimetamiseks. Kohtutäitur jättis 15.09.2014 otsusega

kaebuse rahuldamata.

Maakohtu määrus

4. Maakohus keeldus avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna

leidis, et avaldusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada.

Esitatud asjaoludest nähtub, et avaldaja kaebus on esitatud kaebetähtaja möödumisel (TMS §

217 lg 1 ja TMS § 218 lg 1). Kohtutäitur on avaldaja suhtes algatatud täitemenetlused

lõpetanud 2016. aastal. Täitemenetluse jooksul on avaldaja esitanud kohtutäiturile kaebused

17.06.2016, 21.06.2016, 12.08.2016 ja 15.09.2016, millele on kohtutäitur koostanud otsused

ning mille vaidlustamine oli kaebajal võimalik TMS § 218 lg 1 alusel. Avaldaja on TMS §

218 lg 1 alusel ka esitanud kaebuse Harju Maakohtule, mille kohus jättis käiguta. Kohtutäituri

otsustest ning tegevusest on möödunud ligi üheksa aastat. Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri

otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva

jooksul kaebuse maakohtule. Eelnevast nähtub, et avaldaja ei ole järginud kaebetähtaegu.

Avaldajal ei ole esitatud kaebusega võimalik oma eesmärki saavutada. Kohtutäituri puhul on

peamine kahju vältimise võimalus esitada kohtutäituri tegevuse, tegevusetuse või otsuse peale

kaebus TMS § 217 lg 1 alusel. TMS § 217 lg 6 järgi, kui menetlusosaline ei esita

kohtutäiturile selleks ettenähtud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem

asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses (RKTKo 05.05.2021, 2-17-19459, p 14 ja

16). Kohtutäitur on avaldaja kaebused eelnevalt lahendanud ning avaldaja ei ole neid

vaidlustanud. Seega ei ole avaldajal võimalik kahjunõude aluseks olevaid eelduseid täita.

Maakohus jättis TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud avaldaja kanda.

Määruskaebus

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Koos

määruskaebusega esitas avaldaja ka menetlusabi taotluse, milles palus vabastada end

määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest.

Avaldaja kaebus on esitatud kahju hüvitamise nõudes kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 alusel

ning sellise nõude esitamisel ei pea enne kohtutäiturile kaebust esitama. Nagu avaldaja välja

tõi, tekitas kohtutäitur avaldajale kahju ebaseadusliku tegevusega kinnisasja valduse ära

võtmisel. Avaldaja on kõik kohtutäituri otsused õigeaegselt vaidlustanud ning ka kohtusse

kaevanud. Avaldaja jääb maakohtule esitatud dokumentides välja toodud seisukohtade juurde.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus andis 25.07.2025 määrusega avaldajale menetlusabi ning vabastas ta

määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70 euro tasumisest.

7. Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning märkis, et kahju hüvitamise nõue

kohtutäituri vastu aegub kolme aasta möödumisel päevast, millal kannatanu sai teada kahjust

ning hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju tekitamisest arvates (KTS § 9 lg 9). Seega ei

saa avaldaja enam kahju hüvitamist nõuda. Kuna avaldaja on aktiivselt kõik kohtutäituri

otsused vaidlustanud, pidi ta olema väidetavast kahjust teadlik koheselt pärast täitetoimingute

teostamist.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning

saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus kuulub

rahuldamisele.

10. Avaldaja esitas koos määruskaebuse ja selle täiendusega järgmised tõendid: kohtutäituri

25.04.2011 kiri täiteasja menetlusse võtmisest keeldumise kohta; 20.02.2006 hagi tagamise

määrus tsiviilasjas nr 2-05-15818; täitmisteade täiteasjas nr 022/2016/2867; rahalise nõude

arestimise akt täiteasjas nr 022/2016/2866; kaebus kohtutäituri 29.08.2016 otsusele täiteasjas

nr 022/2016/4815; 03.08.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-10346; 01.09.2016

kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-10700; 07.07.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-10346;

13.06.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-10706; 04.08.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-

16-10706; 20.06.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-8184; 08.01.2007 ja 16.03.2007

kohtumäärused ning abimaterjal kohtutäitur Kaire Põltsilt.

Kohus ei hinda hagiavalduse menetlusse võtmisel tõendeid ning samuti ei hinda

ringkonnakohus nõude aluseks olevaid tõendeid menetlusse võtmisest keeldumise peale

esitatud määruskaebuse lahendamisel. Avaldajal on võimalik esitada oma nõude aluseks

olevad tõendid maakohtule asja sisulise lahendamise käigus. Eeltoodust tulenevalt jätab

ringkonnakohus avaldaja tõendid TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata.

11. Avaldaja on maakohtule esitatud avaldust käsitanud kohtutäituri vastu esitatud

kaebusena. Samas on avaldaja avalduses märkinud, et kohtutäitur on oma tegevusega

tekitanud talle mittevaralise kahju, mille hüvitamist ta soovib. Avaldaja on määruskaebuses

täpsustanud, et tema kaebuse eesmärgiks on kahju hüvitamise nõude esitamine kohtutäituri

vastu KTS § 9 alusel. Seega leidis maakohus ekslikult, et tegemist oli TMS § 218 lg 1 alusel

esitatud kaebusega ning määruse põhjendused TMS § 218 lg-s 1 sätestatud tähtaja järgimata

jätmise kohta on asjakohatud. Kui maakohtule jäi avaldaja kohtusse pöördumise eesmärk

ebaselgeks või kui avaldaja poolt kaebusena esitatud menetlusdokument ei vasta hagiavalduse

nõuetele (TsMS § 363), tulnuks määrata avaldajale TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks ja oma nõude täpsustamiseks.

12. Asjas esitatud asjaoludel ei saa asuda seisukohale, et esitatud avalduse (hagi) alusel ei ole

võimalik selles taotletud eesmärki saavutada.

Õiguskaitsevajadus puudub, kui esitatakse objektiivselt täiesti kasutu hagi, nii et hagejal ei saa

taotletava kohtuotsuse suhtes olla mingisugust kaitsmisväärset huvi. Sellest saab rääkida

üksnes väga erandlikel asjaoludel, sest põhimõtteliselt on igal isikul subjektiivne õigus nõuda,

et õigusliku küsimuse tekkimisel kohus seda kontrolliks ja selle kohta seisukoha võtaks

(TsMS II komm (2017), § 371 lg 2, p 3.4.5.2). TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel saab hagi

menetlusse võtmisest keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja

nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-

16, p 10).

Avaldaja on selgitanud, et tema eesmärgiks on nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist KTS § 9

alusel. KTS § 9 lg 1 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt

tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud alustel ja ulatuses. Avalduse

asjaolude kohaselt on kohtutäitur avaldaja suhtes täitemenetluse läbiviimisel rikkunud seadust

ning tekitanud sellega avaldajale kahju. Seega ei saa asuda seisukohale, et avaldaja nõuet ei

saaks ühelgi materiaalõiguslikul alusel rahuldada. Seda, kas RVastS-s sätestatud eeldused

avaldaja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks on täidetud, tuleb hinnata asja sisulisel

lahendamisel. Samuti ei saa kohus menetlusse võtmise staadiumis võtta seisukohta nõude

aegumise osas.

13. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja asi saata tagasi maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

14. Ringkonnakohus märgib, et Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja suhtes algatatud

menetlus talle eestkoste seadmiseks. Kui kohus peaks avaldajale eestkostja määrama, esindab

eestkostja käesolevas menetluses avaldaja huve ning võib mh otsustada hagi tagasivõtmise või

menetluse jätkamise üle.

15. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)