1-25-1483/22 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27. oktoobril 2025. a, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-25-1483

Kohtukoosseis

Janika Kallin, Pavel Gontšarov ja Markus Kärner

Kriminaalasi

Aleksandr Balõgini süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §-

de 199 lg 2 p-de 8, 9 ja 266 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 6. mai 2025. a otsus

Apellandid

süüdistatav Aleksandr Balõgin

süüdistatava kaitsja Leelo Viil

Süüdistatav

Aleksandr Balõgin, isikukood 37701183716, ülejäänud

isikuandmed maakohtu otsuses (kd III tlk 221)

Prokuratuur

Põhja Ringkonnaprokuratuur, prokurör Andres Vegel

Kaitsja

Leelo Viil

RESOLUTSIOON

1. Jätta süüdistatava Aleksandr Balõgini ka tema kaitsja apellatsioonid läbi

vaatamata.

2. Määrata Vanalinna Advokaadibüroo vandeadvokaadile Leelo Viilile makstava

riigi õigusabi tasu suuruseks 133,92 eurot ja jätta see summa Aleksandr Balõgini

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtule alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise

õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

Esitatud süüdistus.

1. Prokuratuur süüdistas A. Balõginit KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi 14-s varguse episoodis,

millest osa pani A. Balõgin toime sissetungimisega ning KarS § 266 lg 2 p 1 järgi, sest A.

Balõgin tungis valdaja tahte vastaselt elamuna kasutatavasse autohaagisesse.

Maakohtu otsus (vaidlustatud osas).

2. Harju Maakohus tunnistas A. Balõgini 6. mai 2025. a otsusega talle esitatud süüdistuses

süüdi ja karistas:



KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 järgi vangistusega 2 aastat;



KarS § 266 lg 2 p 1 järgi vangistusega 3 kuud.

Mõistetud karistustest luges maakohus KarS § 64 lg1 alusel kergema kaetuks raskemaga ning

mõistis A. Balõginile liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Liitkaristusest arvati KrMS § 238 lg 2

alusel maha 1/3. Kandmisele kuuluva 1 aasta 4 kuu vangistuse hulka loeti KarS § 68 lg 1

alusel eelvangistus 4 päeva ning 1 aasta 3 kuu 26 päeva pikkuse karistusaja alguseks loeti A.

Balõgini kahtlustatavana kinnipidamine 9. detsember 2024. a.

3. Mõistetud karistust põhistas maakohus nii.

3.1 Vaatamata sellele, et A. Balõginile võiks nii KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 ja 266 lg 2 p 1 järgi

mõista ka kergemaliigilise ehk rahalise karistuse, ei tule see kõne alla. Rahalist karistust ei

võimalda mõista süü suurus, eripreventiivsed kaalutlused ja selle täitmise võimatus.

Tingimuslik vangistus karistuse eesmärke ei täida, sest A. Balõginit on varem korduvalt

karistatud ja tal on sõltuvushäired.

3.2 A. Balõgin pani pelgalt 2,5 kuu jooksul toime 14 varguse episoodi, varem on ta karistatud

9-l korral. Järelikult on varguste toimepanemine süüdistatava jaoks harjumuspärane elustiil.

Varguste toimepanemist on soodustanud A. Balõgini sõltuvus narkootilistest ainetest ning

süüdistatav on avaldanud soovi minna ravile. Paraku on eksperdi arvamusega tõendatud, et

sõltuvusravi pole A. Balõgini puhul näidustatud. Ekspert peab efektiivsemaks seda, kui

süüdistataval pole kontrollitud keskkonnas enam ligipääsu narkootilistele ainetele ning

paralleelselt rakendatakse tema suhtes toetava iseloomuga sotsiaalpsühholoogilisi

mõjutusvahendeid. Ekspert ütles sedagi, et A. Balõginil endal elukogemuse ja kujunenud

väärtushinnangute tõttu ei ole soovi ainete tarvitamisest iseseisvalt loobuda. Arvestades

eksperdi arvamust ning seda, et A. Balõginil ei ole vabaduses sotsiaalset võrgustikku, enne

kinnipidamist elas ta sotsiaalmajas (ning sedagi mitte püsivalt) ning tal pole sotsiaalseid

oskusi, töökogemust ega – harjumust ning töökohta, on sõltuvusprobleemidest vabanemine

vabaduses vähetõenäoline.

3.3 Vaatamata sellele, et A. Balõgin pani enamiku süüdistuses loetletud tegudest toime

psühhotroopsete ainete kuritarvitamise tagajärjel, pole see süüd välistavaks või vähendavaks

asjaoluks. Süütegude asjaolusid silmas pidades jääb süüdistatava süü KarS § 199 lg 2 p-de 8

ja 9 järgi esitatud süüdistuses keskmise määra lähedale ning KarS § 266 lg 2 p 1 järgi esitatud

süüdistuses pigem väheseks. A. Balõgin on oma tegusid järjepidevalt kahetsenud ning seda

võib arvesse võtta, sest süüdistatav tunnistab, et pani kuriteod toime sõltuvuse tõttu ning on

teadvustanud, et probleem vajab lahendamist.

4. Otsuse motiivid tegi maakohus kättesaadavaks 12. septembril 2025. a. Süüdimõistetu sai

motiveeritud kohtuotsuse tõlke kinnipidamisasutuses kätte 24. septembril 2025. a.

Süüdistatava apellatsioon.

5. Maakohtu otsuse vaidlustas A. Balõgin, kelle sõnul määrati talle Viljandi sõltuvusravi

jaoskonnas ravile registreerimise tähtaeg ajavahemikus detsember 2024. a – detsember 2025.

a. Süüdimõistetu soovib minna esimesel võimalusel ravile ning seda, et allesjäänud

karistusaeg asendataks sõltuvusraviga. A. Balõgin taotles suulist menetlust.

Süüdistatava kaitsja apellatsioon.

6. A. Balõgini kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist süüdistatavale mõistetud karistuse

osas ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega mõista A. Balõginile kergem karistus,

kohaldades KarS § 69 sätteid ja asendades vangistuse üldkasuliku tööga. Maakohtu seisukoht,

et karistuse eesmärgid on saavutatavad üksnes reaalse vangistusega, ei ole nõustumisväärne

ning kohtu põhjendused pole veenvad. Vangistuse kandmine üksnes süvendab süüdistatava

sotsiaalseid probleeme ning vanglas ei võimaldata talle sõltuvusravi. A. Balõgini puhul oleks

märksa tulemuslikum karistuse asendamine kas sõltuvusraviga või tingimisi vangistus koos

käitumiskontrolliga. Juhul, kui süüdistatav kannab karistuse täielikult ära, siis puudub

karistusaja lõppemisel tema üle kontroll ning võimalus teda toetada õiguskuulekale teele

asumisel.

Prokuratuuri kirjalik seisukoht.

7. Prokuröri hinnangul tuleb A. Balõgini apellatsioon jätta rahuldamata. Esiteks on maakohus

otsuse p-s 32 küllaldaselt põhjendanud, miks ei ole vangistuse asendamine sõltuvusraviga

võimalik. Teiseks pole põhjust A. Balõgini taotlust toetada sellepärast, et eksperdi hinnangul

pole sõltuvusravi näidustatud.

Kannatanu O.U seisukoht.

8. A. Balõgini ja tema kaitsja apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata. Süüdistatav on korduvalt

kandnud vabaduskaotuslikku karistust ning tema toimetulekuprobleemide tõttu on reaalne oht,

et ta jätkab vabanemisel varguste toime panemist. Kaitsja taotlus asendada vangistus

üldkasuliku tööga on küsitav olukorras, kus A. Balõginil pole tööharjumust. Oma

sõltuvusprobleemiga tegelemiseks on süüdistataval olnud korduvalt võimalusi, mida ta pole

kasutanud. Fakt, et süüdistatavale määrati ravile registreerimise tähtaeg juba detsembris 2025.

a, kuid soov ravile minna tekkis tal alles pärast seda, kui talle mõisteti reaalne vangistus, võib

viidata võimalusele, et ravi on tema jaoks võimalus pääseda karistuse kandmisest. A. Balõgini

taotlust pole võimalik toetada ka sellepärast, et ta pole kuriteoga tekitatud kahju hüvitanud või

hüvitama asunud.

Ringkonnakohtu seisukoht.

9. Kolleegium leiab, et A. Balõgini ja tema kaitsja apellatsioonidel pole edulootust.

10. Kehtiva kohtupraktika järgi tuleb edasikaebemenetluses maakohtu mõistetud karistusse

sekkuda üksnes erandjuhtudel siis, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik

rikkumine (nt RKKKo 1-17-1629).

11. Maakohus juba arvestas sellega, et A. Balõgini puhul võiks iseenesest kohaldada KarS §

692 sätestatud võimalust, kuid ei pidanud seda võimalikuks. Vangistuse asendamine raviga on

kohtu diskretsioon, maakohtu arutluskäiku peab kolleegium nõustumisväärseks ning

apellatsioonidest ei leia argumente, mis tingiks maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumise. Mis

puudutab kaitsja taotlust asendada A. Balõginile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, siis

selle kohaldamine on maakohtu tuvastatud faktide valguses (s.o korduvad

kriminaalkaristused, toimetulekuraskused, puudulik tööharjumus, madal motivatsioon

sõltuvusest vabanemiseks) ilmselgelt ainetu.

12. Eeltoodut silmas pidades ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud

apellatsioonid läbi vaatamata.

13. A. Balõgini kaitsja esitas taotluse 133,92 euro riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks ja

hüvitamiseks. Taotluse järgi tutvus apellant maakohtu otsusega ja koostas apellatsiooni ning

kulutas nendele toimingutele 90 minutit. Ajakulu kolleegiumi hinnangul ülemäärane pole ning

apellatsiooni pidi kaitsja kirjutama, sest seda soovis süüdistatav. Eeltoodu tõttu rahuldab

ringkonnakohus kaitsja taotluse ning määrab Vanalinna Advokaadibüroo vandeadvokaadile

Leelo Viilile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 133,92 eurot. See summa tuleb jätta A.

Balõgini kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/