3-25-3246/4 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3246

Haldusasi

MTÜ Eesti Suurkiskjad kaebus Keskkonnaameti 3.

oktoobri 2025. a korralduse nr 1-3/25/342

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 8. oktoobri 2025. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – MTÜ Eesti Suurkiskjad, esindaja Eleri

Lopp

Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja Signe

Lehtme

Menetluse alus ringkonnakohtus

Keskkonnaameti määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Keskkonnaameti määruskaebus Tallinna Halduskohtu 8.

oktoobri 2025. a määruse haldusasjas nr 3-25-3246 resolutsiooni punkti 3 peale.

2. Rahuldada Keskkonnaameti määruskaebus osaliselt.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 8. oktoobri 2025. a määruse haldusasjas nr 3-25-

3246 resolutsiooni punkt 3 osas, millega halduskohus peatas Keskkonnaameti 3.

oktoobri 2025. a korralduse nr 1-3/25/342 resolutsiooni punkti 1.1 kehtivuse ning

sellega seotud ulatuses ka korralduse resolutsiooni punktide 1.5–1.9 kehtivuse.

4. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta MTÜ Eesti Suurkiskjad esialgse

õiguskaitse taotlus Keskkonnaameti 3. oktoobri 2025. a korralduse nr 1-3/25/342

resolutsiooni punkti 1.1 kehtivuse ja sellega seotud ulatuses ka punktide 1.5–1.9

kehtivuse peatamiseks rahuldamata.

5. Ülejäänud osas jätta halduskohtu määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-25-3246

1. Keskkonnaamet (KeA) kehtestas 02.07.2025 korraldusega nr 1-3/25/239 jahiseaduse

(JahiS) § 22 lg 2 alusel 2025/2026. jahiaastaks pruunkaru (Ursus arctos) esmaseks

küttimismahuks Eestis kokku 71 isendit, määras kindlaks pruunkaru küttimismahtude jaotuse

jahipiirkondade lõikes ja kehtestas küttimistingimused vastavalt korralduse lisale 1.

2. MTÜ Eesti Suurkiskjad esitas Tallinna Halduskohtule 28.07.2025 kaebuse tühistada

KeA 02.07.2025 korraldus nr 1-3/25/239 ning palus esialgse õiguskaitse korras peatada

korralduse kehtivus kuni kohtumenetluse lõpuni (haldusasi nr 3-25-2491). Tallinna

Halduskohus peatas 29.07.2025 määrusega HKMS § 252 lg 4 alusel KeA 02.07.2025

korralduse nr 1-3/25/239 kehtivuse 30 päevaks. Tallinna Halduskohus võttis 14.08.2025

määrusega kaebuse menetlusse, tühistas asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse ja jättis esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

3. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 26.09.2025 määrusega MTÜ Eesti Suurkiskjad

määruskaebuse, tühistas esialgse õiguskaitsega seotud osas Tallinna Halduskohtu 14.08.2025

määruse ning uue määrusega rahuldas MTÜ Eesti Suurkiskjad esialgse õiguskaitse taotluse ja

peatas KeA 02.07.2025 korralduse nr 1-3/25/239 kehtivuse kuni haldusasja nr 3-25-2491

menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

4. Keskkonnaamet andis 03.10.2025 korralduse nr 1-3/25/342, millega JahiS § 23 lg 4

p-de 1 ja 3 alusel lubas uluki tekitatud kahjustuste vältimiseks järgmistes

kahjustuspiirkondades küttida igaühes 1 pruunkaru:

–

Lääne-Lahemaa ja Ida-Harju jahipiirkondades asuvas kahjustuspiirkonnas, mis hõlmab

Soorinna, Muuksi, Sõitme ja Uuri küla asustusüksusi (p 1.1);

–

Kuremäe ja Kivinõmme jahipiirkondades asuvas kahjustuspiirkonnas, mis hõlmab

Edivere, Konsu, Kuremäe ja Illuka küla asustusüksusi (p 1.2);

–

Maidla jahipiirkonnas asuvas kahjustuspiirkonnas, mis hõlmab Savala, Aruvälja ja

Aruküla küla asustusüksusi (p 1.3);

–

Lõõla ja Väätsa jahipiirkondades asuvas kahjustuspiirkonnas mis hõlmab Lõõla ja

Vissuvere küla asustusüksusi (p 1.4);

–

Puhja jahipiirkonnas asuvas kahjustuspiirkonnas, mis hõlmab Saare, Poriküla ja Vihavu

küla asustusüksusi (p 1.5).

Korralduse kohaselt kehtib see teatavaks tegemisest kuni 15.11.2025 ning karu küttimiseks on

lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahti. Kõrvaltingimusena on KeA jätnud endale võimaluse

korraldust hiljem muuta või kehtetuks tunnistada või kehtestada sellele hiljem

kõrvaltingimusi. Korraldusega on kohustatud selles märgitud jahipiirkondade kasutajaid

korraldama jahti viisil, mis tagab korralduses seatud tingimustest kinnipidamise ja teavitamise

kohustuste järgimise.

Viies kahjustuspiirkonnas on ajavahemikul 16.06.2025–01.10.2025 lõhutud 6 mesitaru ja 37

silopalli ning murtud vähemalt 27 lammast. Kahju tekitajaks on 51–100% tõenäosusega olnud

pruunkaru. Asjaomastes piirkondades on nähtud liikumas nii üksikisendeid kui ka emakaru

poegadega. Tegu on ebatavaliselt ja julgelt käituvate isenditega, keda kaitsemeetmes ei

heiduta ning ilma ära küttimiseta jätkavad nad väga tõenäoliselt kahjustuste tekitamist. Lisaks

on karud korduvalt rüüstanud Kivinõmme jahipiirkonda jäävat kalmistut ning kahjustanud

viljapõlde. Korralduse aluseks on eelkõige loodusdirektiivi1 art 16 lg 1 p-d b ja c (vt selle

kohta ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2025 määrus nr 3-25-2491, p-d 12 ja 14).

1 Nõukogu 21.05.1992 direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitse kohta

2(11)

3-25-3246

Looma tekitatud kahju ja kahjustuste vältimise abinõudele tehtud kulutuste hüvitamise

määramise komisjon on 31.03.2025 protokollilise otsusega määranud hüvitamisele kuuluvaks

maksimaalseks määraks täiskasvanud lamba kohta 160 eurot ja kuni aastase lambatalle kohta

80 eurot, mesitaru puhul 300 eurot ning põllumaal paikneva silorulli puhul 20 eurot.

Viljapõldudele tekitatud kahju ei kuulu riigi poolt hüvitamisele, mistõttu ei ole komisjon

sellele kahju liigile hüvitise suurust määranud. Kahjustuspiirkonnas nr 1 on 15.08.2025–

01.10.2025 karud kokku vähemalt 5 korral murdnud kokku vähemalt 27 lammast ja rüüstanud

1 mesitaru. Kahju suurus vähemalt 4620 eurot. Kahjustuspiirkonnas nr 2 on karud alates

02.07.2025 kokku vähemalt 3 korral rüüstanud Raudi kalmistut. Tegemist on eeskätt suure

emotsionaalse kahjuga ja kalmistut rüüstavad karud tekitavad hirmu kalmistu külastajates.

Osad külastajad ei julge lähedaste haudadel käia, sest karud on neid varasemalt hirmutanud

või muul moel agressiivselt käitunud. Kahjustuspiirkonnas nr 3 on 02.09.2025–01.10.2025

karud kokku vähemalt 3 korral lõhkunud kokku 37 silopalli. Kahju suurus vähemalt 740

eurot. Kahjustuspiirkonnas nr 4 on 16.06.2025–01.10.2025 karud kokku vähemalt 4 korral

lõhkunud kokku 5 mesitaru ja tekitanud ulatuslikku kahju AS Väätsa Agro viljapõldudele.

Kahju vähemalt 1500 eurot, lisaks ulatuslik kahju viljapõldudele (hinnanguliselt tuhandetes

eurodes). Kahjustuspiirkonnas nr 5 on karud 08.09.2025–01.10.2025 vähemalt 3 korral

tekitanud ulatuslikku kahju omanike viljapõldudele (hinnanguliselt kahju suurus vähemalt

9360 eurot).

Kuna tegu on korduvate rünnetega, siis on ilmne, et nuhtlusisendite küttimata jätmisel ründed

jätkuvad ja kahjud suurenevad. Tegemist ei ole pelgalt häiriva mõju või tavapärase äririskiga.

Küttimisele puudub rahuldav alternatiiv. Karude rünnakute ärahoidmiseks on kaitsemeetmeid

rakendatud, sh rajatud mesilate ja lammaste kaitseks korralikud elektrikarjused või on aetud

kariloomad ööseks siseruumidesse. Karude viljapõldudest ja Raudi kalmistult eemale

ajamiseks on kasutatud akustilist peletamist ja hirmutamist (vt täpsem ülevaade

kahjuteadetes). Hoolimata rakendatud meetmetest on karud rünnanud mesitarusid, silopalle ja

lambaid, tungides elamute vahetusse lähedusse ja näidates üles ebatavaliselt julget käitumist.

Sellised ebatavaliselt julge käitumisega isendid on mõistlik edasiste kahjustuste

ärahoidmiseks esmajärjekorras ära küttida. Erandi tegemine ei kahjusta liigi populatsiooni

soodsa seisundi säilimist tema looduslikul levilal. Pruunkaru asurkonna seisund Eestis on

väga hea. Arvukus on olnud viimastel aastatel tõusutrendis ja varasem küttimine ei ole seda

trendi pidurdanud. Praegune korraldus puudutab väga kriitilisi kahjustuskoldeid, kus on väga

oluline edasiste kahjustuste vältimiseks lubada ära küttida pruunkaru nuhtlusisendid.

Korraldus on nuhtlusisendite tekitatud kahju vähendamiseks ja elanikkonna turvalisuse

tagamiseks vajalik, sest Tallinna Ringkonnakohus peatas 26.09.2025 määrusega nr 3-25-2491

esialgse õiguskaitse korras Keskkonnaameti 02.07.2025 korralduse nr 1-3/25/239 kehtivuse.

Kuna karud võivad kahjustusi tekitada enne uinumist ka novembris (s.o väljaspool jahiaega

01.08–31.10), siis lubab Keskkonnaamet kahjustuspiirkondades JahiS § 23 lg 4 p 3 alusel

küttida pruunkarusid kuni 15.11.2025. Igas kahjustuspiirkonnas on lubatud küttida üks karu.

Kahjustuste jätkumisel võib Keskkonnaamet korraldust muuta, sh kütitavate karude arvu osas.

Kuna eesmärgiks on kahjustusi tekitavate isendite tabamine kahjustuskohtade läheduses, siis

on küttimiseks lubatud kasutada vaid varitsus- või hiilimisjahti ning keelatud on jahipidamine

poegadega emakarule.

5. MTÜ Eesti Suurkiskjad esitas Tallinna Halduskohtule 06.10.2025 kaebuse tühistada

KeA 03.10.2025 korraldus nr 1-3/25/342 ja palus ühtlasi esialgse õiguskaitse korras peatada

korralduse kehtivus kuni haldusasja menetluse lõpuni. Väidetavalt on kõik viis isendit julgelt

käituvad ja nuhtluslikud, kuid ühtegi isendit ei ole konkreetselt tuvastatud ega ka tõendatud,

et nad on põhjustanud olulise kahju. Korralduses viidatud teated ei ole osaliselt kättesaadavad

ja kättesaadavatest andmetest ei nähtu tõhusate ennetusmeetmete rakendamist. Raudi

3(11)

3-25-3246

kalmistuga seoses on ajakirjanduses märgitud, et haudadele jäetakse komme ja küpsiseid ning

sealkandis olevat hiljuti metsa viidud tonnide viisi marmelaadi. Vastustaja ei ole tuvastanud

olulise kahju tõenäolist tekkimist (sh täiendavate ennetusmeetmete rakendamisega), mistõttu

tuleb lähtuda ettevaatuspõhimõttest. Korralduses viidatud kahju ei ole majanduslikult oluline

ja viljapõldusid võivad kahjustada ka teised loomad. Karu toitumine loodusmaastiku servas

asuval maisipõllul ei viita, et tegemist oleks nuhtlusisenditega. Ühe karu tapmine ei aitaks

kahjustusi vältida, kui piirkonnas elab veel põldudel söömas käivaid loomi, sh karusid,

metssigu, metskitsi, kährikuid, põtru jt. Ühegi piirkonna puhul ei ole muude alternatiivide

puudumine ammendavalt tõendatud. Korralduse põhjal ei saa tuvastada konkreetseid

kütitavaid (nuhtlus)isendeid, vaid see lubab ära küttida suvalise karu. Esialgse õiguskaitse

kohaldamiseta muutuks kaebus sisutuks. Vaatamata sellele, et ringkonnakohus peatas

26.09.2025 määrusega KeA 02.07.2025 korralduse kehtivuse, on kavandatud 71-st karust

käimasoleval jahihooajal kütitud juba 27 karu.

6. Keskkonnaamet palus 06.10.2025 vastuses jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata. Kõik loodusdirektiivis nimetatud kriteeriumid viie karu küttimiseks on täidetud

ja puudub esialgse õiguskaitse vajadus, sest viie karu küttimine ei ohusta liigi soodsat

seisundit. Karu asurkonna suurus Eestis on vähemalt 1000 isendit. KeA-le teadaolevalt on

2025. a-l seni kütitud 29 pruunkaru. Küttimise lubamise korral väheneb ka salaküttimise risk.

Õigustatud ei ole keelata põllumajandustootjatel oma vara kaitsta ja kahjusid ennetada ega

suurendada riski inimestele olukorras, kus liigi soodne seisund ei muutu. Mure inimeste

ohutuse pärast ei põhine üksnes oletustel. Tegutseda tuleb viivitamata, vastasel juhul võib

karu muutuda ühe julgemaks. Kõrge karude asustustihedusega riikides (Slovakkia, Rumeenia)

on inimese surmaga lõppevad karurünnakud sagedased. Kuna korraldus kehtib üksnes kuni

15.11.2025, saavutaks kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamisega oma eesmärgi täielikult

enne asja sisulist lahendamist, kuid põhivaidluse äraotsustamist tuleks üldjuhul vältida.

Selleks peaks esinema ülekaalukas vajadus, mida kaebaja ei ole välja toonud. Kaebuse

eduväljavaated ei ole suured. Väide, et inimesed on toonud Raudi kalmistule komme ja

küpsiseid, on tõendamata. Vastustaja on kalmistut rüüstava karu nuhtlusisendiks

kvalifitseerimisel tuginenud korduvatele teadetele. Seda toetavad lisaks meediakajastused.

Erandit ei ole lubatud teha väikese kahju ärahoidmiseks, samas ei pea kahju olema juba

tekkinud. Küttimisload on antud piirkondades, kus on korduvalt tuvastatud oluliste

karukahjustuste esinemine, hoolimata mitteletaalsete heidutusmeetmete rakendamisest. KeA

on hinnanud alternatiivseid võimalusi, kuid majanduslikult mõistlikud alternatiivid puuduvad.

Suurte põllumassiivide piiramine elektritaradega piiraks nii teiste metsloomade kui ka

inimeste liikumist. Kuna karud on märgistamata, siis ei ole võimalik konkreetseid

nuhtlusisendeid siduda konkreetsete kahjustusega, mistõttu on küttimise ala piiritletud

konkreetse kahjustusalaga ning sinna sattuvaid karusid on lubatud küttida vaid kahjustuste

tekitamise korral. See peaks viima miinimumini ohu, et kütitakse karu, kes ei ole kuidagi

seotud kahjude põhjustamisega. Ka peaks ühe parajasti põllul tegutseva karu küttimine

mõjuma hirmutavalt teistele karudele, sest samal ajal võib põllul viibida mitu karu.

Vastustajale teadaolevalt on 03.10.2025 korralduse alusel kahjustuspiirkonnas nr 3

praeguseks karu kütitud.

7. Tallinna Halduskohus võttis 08.10.2025 määrusega MTÜ Eesti Suurkiskjad kaebuse

menetlusse (resolutsiooni p 1) ja rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas

Keskkonnaameti 03.10.2025 korralduse nr 1-3/25/342 kehtivuse kuni asja menetlust lõpetava

lahendi jõustumiseni (resolutsiooni p 3).

Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest vastasel korral küttimisload realiseeritakse ning

kaebuse eesmärgi saavutamine muutub võimatuks. Erinevalt karude tapmisest ei ole nende

4(11)

3-25-3246

tapmata jätmine pöördumatu. Kui erandi tegemine on õigustatud, siis on isendid vajaduse

korral võimalik tappa järgmisel jahihooajal. Eesmärki hoida ära range kaitse all oleva liigi

isendite õigusvastane tapmine saab pidada ülekaalukaks. Vaidluse tuumaks ei ole see, kas

pruunkaru seisund Eestis on soodne, sest loodusdirektiiv kohustab riiki kaitsma ka isendeid,

mitte üksnes populatsiooni soodsat seisundit. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta

olulisel määral vastustaja viidatud huve tagada inimeste turvalisus ja vara kaitse, sest

vaidlustatud korralduse alusel lubatud karude tapmine ei ole nende huvide kaitsmiseks kuigi

tõhus lahendus. Näiteks 17.09.2025 teate kohaselt on Lõõla jahtkonna maadel 55 ha suurusel

maisipõllul pea igal õhtul korraga 7–8 karu. Korralduses ei ole selgitatud, kuidas ühe karu

tapmine kahjustuspiirkonnas nr 4 seda olukorda muudab. Väide, et ühe karu küttimine mõjuks

teistele karudele peletavalt, jääb hüpoteetiliseks ja väheveenvaks, kuna teadusuuringute

kohaselt ei tõsta karude küttimise lubamine liigi üldist inimpelglikkust (vt ringkonnakohtu

26.09.2025 määruse p 23).

Kaebaja on õigesti leidnud, et korralduse andmisel pole tuvastatud, et kahju oleks põhjustanud

konkreetsed nuhtlusisendid. Korralduse põhjendustest ei nähtu, et mõni kahjustuspiirkondades

tegutsevates isenditest eristuks käitumise poolest liigikaaslastest või oleks kuidagi

ebatavaliselt ohtlik või inimpelglikkuse kaotanud. Näiteks 10.07.2025 teate järgi hirmutas

taluõuele tulnud ja maja põranda all elutseva mesilaspereni jõuda püüdnud karu minema juba

aknale koputamine ja vilistamine (sh oli talu metsade vahel). Korralduses seatud tingimuste

põhjal ei ole võimalik tagada, et kütitakse just mõni eriliselt ohtlik või suurt kahju

põhjustanud isend (nuhtlusisend). KeA on vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele väitnud, et

kahjustuspiirkondadesse sattuvaid karusid on lubatud küttida vaid kahjustuste tekitamise

korral, kuid korraldusest sellist tingimust ei nähtu. Ühe juhusliku karu tapmine igas

kahjustuspiirkonnas vähendaks pisut populatsiooni suurust, kuid elanikkonna ja nende vara

kaitseks oleksid tõhusamad meetmed, mis võimaldavad inimesi ja nende vara kaitsta kogu

kohaliku karupopulatsiooni eest (nt elektriaedikud, erinevad peletusvahendid).

Inimeste surmaga lõppevate karurünnakute ohuga seonduvalt on ringkonnakohus 26.09.2025

määruses (p 22) selgitanud, et valdav enamus rünnakutest toimub karu looduslikes

elupaikades ja hõreda inimasustusega aladel. Eestis alates 2000. a-st toimunud 6 karurünnakut

leidsid aset samuti metsas, sh pooltel juhtudel jahipidamise käigus. Eeltoodut ei lükka ümber

KeA viidatud ajaleheartikkel, mille kohaselt tappis karu Rumeenias loomaga selvefotot teha

üritanud inimese. Üksikute juhuslike isendite küttimine piirkondades, kus karusid on rohkem

ja ka kokkupuuted inimestega sagedasemad, ei vähenda tõhusalt võimalike vigastustega

lõppevate kokkupuudete riski. Inimesi kaitseb tõhusamalt selgitustöö ja teadlikkuse tõstmine.

Raudi kalmistul liikuvate karudega seoses on korralduses viidatud kahele ajaleheartiklile ja

kohtule ei ole esitatud muid dokumente, mis juhtumeid kirjeldaksid. Ühe artikli järgi on

Kohtla-Järve linnapea hinnangul tegu kunstliku probleemiga ning karusid meelitavad

kalmistule haudadele jäetud maiustused ja küünlad. Samas on märgitud, et linnavalitsus on

paigaldanud kalmistule sildid, mis õpetavad, kuidas karu kohates käituda, ning sama teave on

avaldatud linna veebilehel ja sotsiaalmeedias. Kohtu esialgsel hinnangul on kohaliku

omavalitsuse rakendatud meetmed inimeste ja nende lähedaste haudade kaitseks rahuldavaks

(sh märksa tõhusamaks) alternatiiviks.

Kuna vaidlustatud korraldusega on vastustaja andnud viis erandlikku küttimisluba, peaksid

iga kahjustuspiirkonda puudutavad väited olema korralduses selgelt eristatavad. Iga erandi

raames peaks olema kahjusid, ohte ja rahuldavate alternatiivide puudumist selgelt ja

juhtumipõhiselt põhjendatud (nt pole selge, millises piirkonnas on kahju tekitajaks 100%

pruunkaru ja millises ainult 51% tõenäosusega ning millele need järeldused tuginevad).

Inimeste võimalik nördimus selle pärast, et karud kalmistul tegutsevad, ei ole selline asjaolu,

5(11)

3-25-3246

millest tulenevalt võimaldaks loodusdirektiivi art 16 teha erandit range kaitse all oleva liigi

isendite tapmise keelust. Samuti ei saa rangelt kaitstud liigi isendite jahti lubada selleks, et

vähendada salaküttimise riski. Lisaks ei pruugi JahiS § 23 lg 4 p-s 4 sätestatut arvestades olla

põhjendatud KeA seisukoht, et JahiS § 23 lg 4 p 3 annab õiguse lubada karude küttimist mh

väljaspool jahiaega (s.o pärast 31.10). Kaebuse eduväljavaated on vähemalt keskmised.

8. Keskkonnaamet palub 20.10.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu 08.10.2025

määruse resolutsiooni p 3 ja uue määrusega jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

KeA on seisukohal, et halduskohus on asunud kohtuasja sisuliselt lahendama, hinnates

ebaõiglaselt ja ebaõigesti esialgse õiguskaitse tagajärgi avalikule huvile ning kolmandate

isikute õigustele. Kohus pidanuks arvestama mh karu asurkonna seisundiga, kuna see on

loodusdirektiivi art 16 alusel erandi lubamise üheks kõige olulisemaks kriteeriumiks.

Vaidlustatud korralduse alusel probleemisendite küttimisega karu asurkonna kaitsestaatuse

halvendamine on välistatud. Õige ei ole järeldus, et erandit saab lubada ainult konkreetse

nuhtlusisendi küttimiseks. Selline nõue muudaks erandi kohaldamise sisuliselt võimatuks.

Erandit võib, aga ei pea rakendama üksiku isendi suhtes (vt ka ringkonnakohtu 26.09.2025

määruse p-d 14–15).

See, kas korralduse põhjendused on konkreetses kahjustuspiirkonnas küttimisloa andmiseks

piisavad, tuleb lahendada asja sisulisel arutamisel. Halduskohus ei saa asuda haldusorgani eest

ise kaalumist teostama. Praegusel juhul on kahjustused ka tegelikult jätkunud, sest 08.10.2025

teate kohaselt on kahjustuspiirkonnas nr 1 karu lõhkunud lambalauda seinu. KeA ei ole

väitnud, et viljapõllul viibivast 7–8 karust ühe äraküttimine suurendaks liigi üldist

inimpelglikkust, vaid see omaks peletavat toimet küttimise ajal samal põllul viibivatele

teistele karudele. Kahjustuste jätkumise korral on KeA-l võimalik korraldust muuta. Raudi

kalmistu puhul põhjustavad karud külastajates tõsist hirmu ja ohustatuse tunnet. Kalmistu

puhul on tegu piirkonnaga, kus karuga kohtumist saab pidada ootamatuks (vt ka

ringkonnakohtu 26.09.2025 määruse p 23). Kohtu välja toodud 10.07.2025 teatest ei saa teha

järeldust, et teate esitaja oli rahul sellega, et aknale koputamine ja vilistamine karu minema

peletas, vaid ta ei pidanud sellist olukorda talutavaks. Halduskohus jättis ka tähelepanuta, et

kahjustuspiirkonnas nr 4 arvestati lisaks põllukahjudega.

Vastustaja on põhjendanud ka rahuldavate alternatiivide puudumist. Korraldusega on lubatud

karusid küttida üksnes kahjustuspiirkondades, kus vara kaitseks on eelnevalt rakendatud muid

meetmeid (nt gaasipauguti, põlluservas mängiv raadio, elektrikarjus, karjakaitsekoer, mesilat

ümbritsev mitmekordne aed jm), kuid need ei ole olnud piisavad. Loodusdirektiivi art 16

alusel erandi kohaldamise eelduseks ei saa olla mis tahes alternatiivide ammendumine.

Korraldus on suunatud sellele, et kütitakse eelkõige kahjustusi tekitanud karud, mitte aga

juhuslikud karud. Viide, et probleemsed karud saaks vajaduse korral küttida ka järgmisel

jahihooajal, tähendab kahjukannatajatele varalise kahju jätkumist veel väga pika aja kestel.

JahiS § 23 lg 4 p 3 alusel võib eriloa kahjustuste jätkumise vältimiseks anda aastaringselt.

Kahjustuspiirkonnas nr 2 oli küttimisloa andmise aluseks Kohtla-Järve Linnavalitsuse

01.07.2025 pöördumine. Arusaamatu on, millel põhineb halduskohtu hinnang, et kohaliku

omavalitsuse paigaldatud teavitussildid on küttimisele rahuldavaks alternatiiviks. Vastupidi,

linnavalitsus viitab, et karud on põhjustanud kalmistu külastajates tõsist hirmu ja

ebaturvalisus süveneb pidevalt, sest karud on muutunud julgemaks ja liiguvad kalmistul ka

päevasel ajal. Korralduse aluseks on olnud ekspertiisiaktid ja/või kahjuteated, mis seostavad

kahjustusjuhtumid karurünnakutega. Halduskohtu etteheited korralduse vormistamisele ei

seondu esialgse õiguskaitse kohaldamisega. JahiS § 23 lg 4 p-s 4 sätestatud ajaline piirang

viitab ainult sellele, et jahiajal korraldab jahipidamist vigastatud uluki hukkamiseks

jahipidamist jahipiirkonna kasutaja.

6(11)

3-25-3246

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine

on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Kuna võimalik

küttimisperiood on peagi lõppemas, ei pea ringkonnakohus määruskaebuse kiiremaks

lahendamiseks vajalikuks küsida sellele kaebajalt täiendavat vastust, vaid arvestab tema poolt

varem avaldatuga. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

10. Praeguses asjas vaidluse all oleva KeA 03.10.2025 korraldusega nr 1-3/25/342 on antud

erandlikud küttimisload kokku 5 pruunkaru küttimiseks viies kahjustuspiirkonnas (igaühes

üks karu). Erilubade andmise tingis see, et Tallinna Ringkonnakohus peatas 26.09.2025

määrusega kuni haldusasja nr 3-25-2491 menetluse lõpuni selle KeA 02.07.2025 korralduse

nr 1-3/25/239 kehtivuse, millega määrati 2025/2026. jahiaastaks pruunkaru esmaseks

küttimismahuks Eestis 71 isendit. Siinses asjas esitatud andmete kohaselt jõuti enne

haldusasjas nr 3-25-2491 esialgse õiguskaitse kohaldamist 02.07.2025 korralduse alusel ära

küttida 29 isendit. KeA 06.10.2025 vastusest esialgse õiguskaitse taotlusele nähtub, et enne

praeguses haldusasjas tehtud Tallinna Halduskohtu 08.10.2025 määrusega nn karujahi

peatamist oli 03.10.2025 korralduse alusel ära kütitud üks karu kahjustuspiirkonnas nr 3 (s.o

Maidla jahipiirkonnas asuvad Savala, Aruvälja ja Aruküla külad). Kuigi KeA ei ole selle

kohta andmeid esitanud, nähtub meedias avaldatud artiklist (vt „Jahimehed lasid Raudi

kalmistut rüüstanud ja inimesi hirmutanud karu maha“ – Põhjarannik, 18.10.2025), et

viimasel päeval enne erilubade kehtivuse peatamist jõuti karu ära küttida lisaks

kahjustuspiirkonnas nr 2 (s.o Kuremäe ja Kivinõmme jahipiirkondades asuvad Edivere,

Konsu, Kuremäe ja Illuka külad). Kuna korraldus on kahjustuspiirkondade nr 2 ja nr 3 osas

seega täidetud ning esialgse õiguskaitse kohaldamine ei saa neid kahjustuspiirkondi enam

puudutada, siis ei võta ringkonnakohus seisukohta, kas nende osas esinenuks piisav alus

korralduse kehtivus peatada või mitte.

11. Halduskohus on määruse p-s 12 lisaks juhtinud asjakohaselt tähelepanu, et kuigi KeA

on 06.10.2025 vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele (vt lk 5 keskel) märkinud, et

vaidlustatud korralduse kohaselt on selles piiritletud kahjustusaladele sattuvaid karusid

lubatud küttida „vaid kahjustuste tekitamise korral“, siis korraldusest endast sellist

lisatingimust ei nähtu. Vastustaja ei ole määruskaebuses (p 13) seda vastuolu selgitanud.

Ringkonnakohus lähtub määruskaebust lahendades sellest, et 03.10.2025 korraldusest ei

tulene selgelt, et kahjustuspiirkondades oleks karude küttimine lubatud üksnes nende n-ö teolt

tabamise korral.

12. Esialgse õiguskaitse vajaduse osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega

ja ei pea vajalikuks neid korrata. Olenemata sellest, et pole põhjust seada kahtluse alla, et liigi

kaitsestaatus Eestis on soodne, ning viie isendi ära küttimine ei mõjutaks hinnangut asurkonna

seisundile, kohaldub mh loodusdirektiivi art 12 lg 1 p-s a ette nähtud isendite looduses

tahtliku püüdmise või tapmise keeld ka soodsa kaitsestaatusega liikide osas (Euroopa Kohtu

11.07.2024 otsus kohtuasjas C-601/22, p 44; 04.03.2021 otsus liidetud kohtuasjades C-473/19

ja C-474/19, p-d 64–66). Karu tapmine on HKMS § 249 lg 1 tähenduses pöördumatu tagajärg.

Asjaolu, et kaebaja saavutaks esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaebuse eesmärgi juba enne

asja sisulist arutamist, kuna korraldus kehtib kuni 15.11.2025, ei välista esialgse õiguskaitse

kohaldamist, kuid selleks peaksid esinema ülekaalukas vajadus ja kaebusel arvestatavad

eduväljavaated ning seejuures tuleks vältida esialgse õiguskaitse meetmega olulise kahju

tekitamist avalikule huvile või kolmandatele isikutele.

7(11)

3-25-3246

13. Seonduvalt halduskohtu kahtlusega, et korralduse kehtivuse lõpp võib olla

õigusvastaselt määratud väljapoole jahiaega, märgib ringkonnakohus, et vastustaja on

asjakohaselt selgitanud, et JahiS § 23 lg 4 p-st 4 ei saa süstemaatiliselt tuletada ajalist

piirangut JahiS § 23 lg 4 teistes punktides ettenähtud erandite suhtes, sest JahiS § 23 lg 4 p 4

sisaldab kitsendust „väljaspool jahiaega“ üksnes põhjusel, et jahieeskirjas märgitud jahiajal ei

korralda jahipidamist vigastatud uluki hukkamiseks Keskkonnaamet, vaid seda korraldab

jahipiirkonna kasutaja (vt JahiS § 13). Seejuures sätestas JahiS § 23 lg 4 p 3 kuni 07.06.2025

kehtinud redaktsioonis, et KeA korraldab jahipidamist uluki tekitatud kahjustuse vältimiseks

„väljaspool jahiaega“, kuid seaduse kehtivas sõnastuses selline ajaline kitsendus puudub.

Asjaomase seaduseelnõu (Riigikogu XV koosseisu 553 SE) seletuskirjast nähtub üheselt, et

JahiS § 23 lg 4 p 3 muutmise eesmärk ei olnud piirata KeA õigust korraldada uluki tekitatud

kahjustuste vältimiseks jahipidamist nn nuhtlusisenditele ainult jahiajaga, vaid just

aastaringselt. Kuivõrd juba enne 08.06.2025 kehtinud JahiS § 23 lg 4 p 3 võimaldas KeA-l

korraldada loomakahjude vältimiseks jahipidamist väljaspool jahiaega, siis oli 08.06.2025

jõustunud muudatuse sisuks eeskätt anda KeA-le täiendav õigus korraldada loomakahjude

vältimiseks vajaduse korral jahipidamist mh jahiajal (nt kui ulukite küttimismaht on enne

jahiaja lõppu täitunud). JahiS § 23 lg-s 4 loetletud juhtumite olemust arvestades ei saa samuti

eeldada, et seadusandja oleks soovinud piirata nendel eesmärkidel toimuvat erandlikku

jahipidamist üksnes jahieeskirjaga kehtestatud jahiajaga (nt inimeste elule või tervisele ohu

vältimiseks, uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks), kusjuures mõnel juhul ei olegi

jahiaega kindlaks määratud (nt jahieeskirjas nimetamata võõrliigi surmamiseks). Eeltoodut

arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust pidada vaidlustatud korraldust

õigusvastaseks põhjusel, et selle alusel on pruunkarude küttimist lubatud kuni 15.11.2025.

14. Ringkonnakohus jääb loodusdirektiivi art 16 lg-s 1 toodud erandi kohaldamise

tingimuste osas haldusasjas nr 3-25-2491 tehtud 26.09.2025 määruses esitatud seisukohtade

juurde (vt p-d 11–12 ja 14) ning ei pea vajalikuks neid kõiki üle korrata, sest viidatud asjas

toimub vaidlus samade menetlusosaliste vahel. Kokkuvõtlikult võimaldavad loodusdirektiivi

art 16 lg 1 p-d b ja c küll erandi tegemist mh oluliste põllumajanduskahjude ärahoidmiseks

ning rahva tervise ja elanikkonna ohutuse huvides, kuid erandi tegemiseks peavad samas

olema täidetud tingimused, et puudub muu rahuldav alternatiivne lahendus ja erand ei

kahjusta liigi populatsiooni soodsa kaitsetaseme säilitamist selle looduslikul levilal.

Põllumajanduskahjude vältimiseks erandi tegemine ei eelda vältimatult, et oluline kahju peab

olema juba tekkinud, kuid esinema peaks suur tõenäosus olulise kahju tekkimiseks ning kahju

peab olema omistatav asjaomasele liigile. Kuigi erandi tegemine peaks olema võimalikult n-ö

individualiseeritud ehk keskenduma eeskätt probleemsetele isenditele, ei tähenda see

absoluutset nõuet, et küttida on lubatud ainult kindlaid nn nuhtlusisendeid, keda ei pruugi

isegi olla võimalik objektiivselt tuvastada. Seejuures tuleb erandit tõlgendada kitsalt ja erandi

tegemise tingimuste täidetust peab tõendama vastustaja.

15. Nagu ringkonnakohus 26.09.2025 määruses (p 15) juba selgitas, siis juhul, kui

küttimine suunatakse eeskätt piirkonda, kus on varasemalt esinenud olulisi kahjustusi (eriti

kui need on olnud süstemaatilised), siis võib pidada usutavaks, et küttimine puudutaks suure

tõenäosusega just isendeid, kes on varasemalt kahjusid põhjustanud ja kelle küttimine aitab

edasisi kahjusid ära hoida. See ei taga loomulikult, et kütitakse kindlasti ainult probleemsed

isendid, sest neid ei pruugi olla üldse võimalik objektiivselt liigikaaslastest eristada (nt kui

konkreetsel isendil puuduvad eritunnused ja karu kodupiirkond on väga suur), kuid Euroopa

Komisjoni 12.10.2021 teatises „Juhenddokument ühenduse tähtsusega loomaliikide range

kaitse kohta“ (vt p-d 3-24 ja 3-25) on samuti märgitud, et varasemad kogemused peaksid

näitama kahju tekkimise suurt tõenäosust. Erinevalt haldusasjas nr 3-25-2491 vaidlustatud

KeA 02.07.2025 korraldusest on praeguse vaidluse esemeks olevas KeA 03.10.2025

8(11)

3-25-3246

korralduses küttimismaht selgelt seostatud konkreetsete kahjustustega (sh esitatud

üksikasjalikumad andmed kahjustuste suuruse kohta).

16. Ehkki korralduses ei ole põhjalikumalt selgitatud, mille alusel on p-s 2.2.1 välja toodud

põllumajanduskahjud hinnatud loodusdirektiivi art 16 lg 1 p-i b tähenduses piisavalt tõsiseks

või oluliseks, et õigustada erandi kohaldamist, saab ringkonnakohtu hinnangul siiski nõustuda

järeldusega, et kahjustuspiirkondadega nr 1, 4 ja 5 seonduvalt välja toodud kahjude suurused

(vastavalt 4620 eurot, 1500 eurot + veel tuhanded eurod, 9360 eurot) ei ole väikesed, vaid

neid on alust pidada olulisteks. Ehkki tegemist on täiesti teise kontekstiga (st karusid ei saa

käsitada kurjategijatena), võib siiski viidata, et ka karistusõiguslikult on seadusandja lugenud

oluliseks kahju, mille suurus ületab 4000 eurot (vt karistusseadustiku § 121 p 1). Eeltoodud

paralleel ei tähenda siiski, et loodusdirektiivi art 12 lg-st 1 erandi tegemisel tulekski lähtuda

karistusõiguses sätestatud astmestikust, vaid viitab üksnes sellele, et Eesti ühiskonnas ei ole

4000 eurot ületavat kahju üldiselt loetud väikeseks või ebaoluliseks. Nagu märgitud, siis kuna

kahjustuspiirkonnas nr 3 on erandlik küttimisluba realiseeritud, puudub vajadus võtta

seisukohta, kas 37 silopalli lõhkumist kogukahjuga ca 740 eurot saaks pidada samuti oluliseks

või mitte.

17. Põllumajanduskahjude ärahoidmiseks küttimisele rahuldavate alternatiivide puudumise

aspektist on KeA 03.10.2025 korralduses välja toodud, et kõigis kahjustuspiirkondades olid

kahjusaajad eelnevalt rakendanud kättesaadavaid ennetusmeetmeid, kuid need ei ole aidanud

korduvaid kahjustusi ära hoida. Kiskjakahjude ennetamiseks piisavad, toimivad ja

kulutõhusad meetmed on välja toodud kliimaministri 02.02.2024 määruse nr 5 „Looma

tekitatud kahju hindamise metoodika, kahju hüvitamise täpsustatud ulatus ja hüvitamise kord

ning kahjustuste ennetamise abinõudele tehtud kulutuste hüvitamise täpsustatud ulatus ja

kord“ § 9 lg-s 2. Kui kättesaadavaid ja eelduslikult tõhusaid kaitsemeetmeid ei ole üldse

rakendatud (olenemata selle põhjustest), siis ei saa olla tegemist olukorraga, kus küttimisele

puudub rahuldav alternatiiv.

18. Kahjustuspiirkonnas nr 1 (Lääne-Lahemaa ja Ida-Harju jahipiirkonnas) on probleemiks

olnud eeskätt karude poolt lammaste murdmine kahe põllumajandustootja tegevuskohas. KeA

15.08.2025 ekspertiisiaktist nähtuvalt oli ühel loomakasvatajal paigaldatud esmalt lambakopli

ümber 3-liiniline elektrikarjus kõrgusega 0,8 m ja töötas üks karjakaitsekoer. 18.09.2025 akti

kohaselt oli sama loomapidaja paigaldanud juba 4-liinilise elektrikarjuse kõrgusega 1,1 m

ning jätkuvalt töötas karjakaitsekoer, kuid see ei aidanud kahju vältida. Samas

kahjustuspiirkonnas oli teisel loomakasvatajal 02.09.2025 ekspertiisiaktist nähtuvalt algselt

kasutusel 3-liiniline elektrikarjus kõrgusega 0,9 m ja osaliselt traatvõrk (hoonete poolsel

küljel) ning 22.09.2025 ja 29.09.2025 aktide järgi oli elektrikarjus nüüd 3–4-liiniline

kõrgusega 0,9–1,0 m ning lambaid peeti öösiti kilelaudas, kuid sellele vaatamata kahjustused

jätkusid. Seega olid loomapidajad võtnud tarvitusele asjakohaseid abinõusid kahjude

vältimiseks (isegi kui need ei vastanud täiel määral loomakahjude määruse § 9 lg 2 p-de 1–4

tingimustele), ent sellele vaatamata rünnakud kordusid. Sellises olukorras võib erandi

tegemist pidada pigem põhjendatuks ja seega kaebuse eduväljavaateid väikeseks.

19. Kahjustuspiirkonnas nr 4 (Lõõla ja Väätsa jahipiirkonnad) lõhkusid karud 5 mesitaru ja

kahjustasid ulatuslikult maisipõlde. KeA 25.06.2025 ekspertiisiakti kohaselt oli üks mesilatest

ümbritsetud kahekordse aiaga (täpsemaid parameetreid aktist ei nähtu), kuid 10.07.2025 akti

järgi ei olnud teise mesila puhul mingeid ennetusmeetmeid rakendatud. Täiendavalt on sama

kahjustuspiirkonnaga seonduvalt viidatud 10.07.2025 teatele, mille kohaselt püüdis karu

jõuda talumaja põranda all toimetavate mesilasteni, kuid elanikel õnnestus lärmi tegemisega

karu minema peletada. Samuti on korralduses esile toodud 17.09.2025 teade, mille kohaselt

9(11)

3-25-3246

on õhtuti maisipõllul pidevalt korraga 7–8 karu, kes ei karda kedagi ja jahimeestel on pimedas

ohtlik sellel põllul metssigu küttida. Puuduvad andmed, et kõnealusel põllul oleks rakendatud

mingeid ennetusmeetmeid (vrd kahjustuspiirkonda nr 3 puudutanud 29.09.2025 teade, mille

kohaselt paigaldati maisipõllu serva gaasipaugutid ja kaks mängivat raadiot, kuigi need ei

andnud mingit tulemust). Eeltoodud andmed ei kinnita, et kahjustuspiirkonnas nr 4 oleks

eelnevalt püütud rakendada kättesaadavaid mitteletaalseid heidutusvahendeid, mistõttu ei saa

erandi tegemist esialgsel hinnangul pidada põhjendatuks. Ringkonnakohus märgib siiski, et

halduskohus on 08.10.2025 määruse p-s 10 teinud ringkonnakohtu 26.09.2025 määruse p-st

23 põhjendamatult kaugeleulatuvaid järeldusi. Viide teadusuuringutele, millest nähtuvalt ei

tõsta karude küttimise lubamine liigi üldist inimpelglikkust, ei anna alust järelduseks, et samal

ajal ja samal põllul tegutsevast 7–8 karust ühe äraküttimine ei mõjutaks ülejäänud 6–7

konkreetse isendi käitumist.

20. Kahjustuspiirkonnas nr 5 (Puhja jahipiirkond) on karud esitatud kahjuteadete kohaselt

ulatuslikult kahjustanud nisupõlde, kuid 08.09.2025 ja 12.09.2025 teadetes puuduvad

andmed, et maaomanikud oleksid kahjustuste ärahoidmiseks rakendanud mingeid

ennetusmeetmeid. 12.09.2025 teate kohaselt tuleks ära küttida piirkonnas püsivalt viibiv

suurem üksik karu, kes on kevadest saadik kohapeal olnud ja viibis samal põllul ka eelmisel

aastal. Karu ei olevat enam inimkartlik ja laskvat ka autosid lähedale. Pärast seda, kui nisu

muutus söödavaks, olevat karu maganud öösiti pidevalt põllul. Ehkki viidatud teatest on

iseenesest võimalik järeldada, et üks piirkonnas liikuvatest karudest võib olla muutunud nn

nuhtlusisendiks ja esineb alus arvata, et karu jätkab oma senist käitumist (sh järgnevatel

aastatel), ei anna see olemasolevate andmete põhjal siiski alust väiteks, et küttimine on ainus

võimalus edasiste kahjustuste ärahoidmiseks, sest puuduvad andmed, et viljasaagi kaitseks

oleks seni üldse püütud rakendada mitteletaalseid ennetusmeetmeid. Sellest, et loomakahjude

määruse kohaselt hüvitatakse üksnes rändlindude tekitatud kahju põllumajanduskultuuridele,

ei tulene, et karude poolt vilja- või maisipõldudele tekitatavate kahjustuste vältimiseks või

vähendamiseks ei peagi ennetusmeetmeid rakendama või need ei oleks kättesaadavad või

tõhusad.2 Olukorras, kus teatest nähtuvalt oli väidetav nuhtlusisend probleemiks juba eelmisel

aastal, jääb seda enam arusaamatuks, miks ei peetud vajalikuks võtta meetmeid kahjude

ärahoidmiseks. Eeltoodud põhjusel ei saa ringkonnakohtu esialgse hinnangu järgi pidada

kahjustuspiirkonnas nr 5 erandi tegemist põhjendatuks.

21. Kahjustuspiirkonnas nr 2 (Kuremäe ja Kivinõmme jahipiirkonnad) olid karud korduvalt

rüüstanud Kohtla-Järve linnale kuuluvat Raudi kalmistut ning ehkki korralduses on viidatud

nii materiaalsele kui ka emotsionaalsele kahjule, on selles osas erandi tegemise alusena

tuginetud siiski loodusdirektiivi art 16 lg 1 p-le c ehk vajadusele tagada elanikkonna ohutus.

Arvestades, et kõnealune eriluba oli esialgse õiguskaitse kohaldamise ajaks realiseeritud ja

KeA 03.10.2025 korralduse kehtivus selles osas järelikult lõppenud (vt haldusmenetluse

seaduse § 61 lg 2), siis ei ole vaja põhjalikumalt analüüsida, kas erandi tegemist saab pidada

põhjendatuks või mitte. Ringkonnakohus märgib siiski, et Kohtla-Järve Linnavalitsuse

01.07.2025 kirjast nr 9-1/2095 saab iseenesest järeldada, et Raudi kalmistul võis esineda

tegelik oht kalmistu külastajatele ning kalmistu kujutab endast kahtlemata sedalaadi

territooriumi, kus karuga kohtumist saab pidada inimese jaoks ootamatuks ja kus inimestel on

põhjendatud alus eeldada enda ohutuse tagamist. Linnavalitsuse teavitustöö võib aidata

vältida füüsilisi kokkupõrkeid, kuid ei hoiaks kuidagi ära karude jätkuvat tegutsemist

kalmistul ning ei vähendaks sellega seonduvat inimeste ohutunnet. Tegutseval kalmistul

peaks igaüks saama lähedaste haudasid külastada ilma kiskjatest lähtuvat hirmu tundmata (vt

2 Vt erinevate meetmete ja nende tõhususe kohta lähemalt: Khorozyan, I., Waltert, M. Variation and

conservation implications of the effectiveness of anti-bear interventions, 18.09.2020 – Scientific Reports (2020)

10:15341 – https://www.nature.com/articles/s41598-020-72343-6

10(11)

3-25-3246

ka kalmistuseaduse § 5 lg-d 1 ja 2). Seejuures ei saa pidada määravaks, et karusid võivad

kalmistule peibutada haudadele kombekohaselt jäetavad küünlad ja maiustused, sest tegemist

on traditsioonide järgimisega, mitte karude söötmisega. Sellele vaatamata ei luba

loodusdirektiiv ka elanikkonna ohutuse tagamiseks rakendada küttimist esmase valikuna, vaid

viimase võimalusena. Maalehe 18.09.2025 artikli „Alutaguse karud laamendavad kalmistutel“

kohaselt ei ole Kohtla-Järve linnapea pidanud Raudi kalmistu tarastamist mõistlikuks, sest aed

tuleks 2,5 km pikkune, aga pole teada, kas see karusid peab. See lähenemine ei ole

põhjendatud, sest eelduslikult tõhusad ennetusmeetmed (nt elektrikarjus) on siiski olemas.

22. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus Keskkonnaameti määruskaebuse osaliselt ning

tühistab Tallinna Halduskohtu 08.10.2025 määruse resolutsiooni p-i 3 osas, millega peatati

KeA 03.10.2025 korralduse resolutsiooni p-i 1.1 kehtivus ja sellega seonduvalt ka korralduse

p-de 1.6–1.9 kehtivus. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab MTÜ

Eesti Suurkiskjad esialgse õiguskaitse taotluse eeltoodud osas rahuldamata. See tähendab, et

pärast ringkonnakohtu määruse tegemist on korralduse p 1.1 alusel ja korralduse p-des 1.5–

1.9 sätestatud tingimustel küttida üks pruunkaru

Lääne-Lahemaa ja Ida-Harju

jahipiirkondades asuvas kahjustuspiirkonnas, mis hõlmab Soorinna, Muuksi, Sõitme ja Uuri

küla asustusüksusi. Ülejäänud osas jääb halduskohtu määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)