2-25-14232/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-25-14232

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2025, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

Hagihind

V. L. hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

täiteasjas nr 072/2025/884

3 500 eurot.

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

Kostja

seaduslik

esindaja:

V. L. (ik XXX; elukoht XXX; e-post:

XXX)

E. L. (ik XXX)

K. L. (ik XXX; elukoht XXX; e-post:

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta V. L. hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 072/2025/884

rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta hageja V. L. kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE

1. V. L. esitas 31.08.2025.a. Viru maakohtule hagiavalduse, milles palus tunnistada

lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 072/2025/884.

Hagiavalduse kohaselt mõisteti 27.06.2025 otsusega tsiviilasjas nr 2-25-XXX V. L.lt välja elatis

tütre E. L. ülalpidamiseks igakuiselt 301.74 eurot ning hageja maksab elatist tütrele alatest

maikuust. Hageja kandis lapse ema arvelduskontole iga kuu 1500 eurot, millest elatise summa

301.74 eurot ja vanemahüvitise osa 1198.26 eur kuni vanemahüvitise lõppemiseni. Kui

vanemahüvitis lõppes, kannab hageja igakuiselt 301.74, kuid vaatamata sellele pöördus lapse

ema kohtutäituri poole. Hageja leiab, et on kohtuotsust täitnud igakuiselt ja täielikult. Lisaks

täiteasjas nr 072/2025/884 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise taotlusele palub hageja lapse

emalt selgitust, kuidas on kulutanud lapsele ettenähtud raha iga kuu 1500 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

2. Kostja seaduslik esindaja K. L. hagiga ei nõustu ja märgib vastuses hagile, et V. L. eksitab

kohust. Summa 1500 eurot, mida hageja on kostja seaduslikule esindajale üle kandnud, on

vanemahüvitis mitte elatis (seda on hageja muuhulgas selgitanud tsiviilasjas nr 2-25-XXX).

Hageja esitatud kontoväljevõte näitab, et vanemahüvitis, mis laekus hageja kontole, oli suurem kui

see, mida ta üle kandis K. L.le. Kontoväljavõttest ei nähtu, et hageja oleks mingilgi määral täitnud

ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel nagu nägi ette kohtuotsus elatise tasumise kohta. K. L.

märgib, et hageja ei ole olnud vanem, kes hoolitseb oma lapse eest ning kellel sellest tulenevalt

õigus kasutada vanemahüvitist seda lapsele edasi kandmata.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on

seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

4. Maakohtule esitatud hagis palub V. L. tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 072/2025/884

lubamatuks.

Täitemenetlus on algatatud E. L. 9.07.2025.a. täitmisavalduse ja Viru Maakohtu tsiviilasjas nr 2-

25-XXX 27.06.2025 tehtud otsuse alusel (dtl 4-5).

27.06.2025.a otsusega tsiviilasjas nr 2-25-XXX mõistis Viru Maakohus V. L.lt välja elatise E. L.

kasuks alates 9.05.2025.a. igakuiselt 301,74 eurot (PKS § 101 alusel arvestatud määras, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil) kuni tütre täisealiseks saamiseni.

Samas tsiviilasjas kohustas kohus 9.05.2025.a hagi tagamise määrusega V. L.t tasuma E. L.le

igakuiselt elatist 200 eurot kuni tsiviilasjas nr 2-25-XXX lahendi jõustumiseni (Kohtute

infosüsteemi (KIS) andmed).

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).

Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 436 lg 7

järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.

6. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 võib võlgnik esitada sissenõudja

vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et

nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi

kehtivust ega õigusjõudu.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (TMS § 221 lg 1) iseloomustab materiaalõiguslik

vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt

Riigikohtu 27.01.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-09, p 25; 31.05.2010.a. otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-49-10).

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral on hageja huvi suunatud sellele, et tema vastu

sundtäitmisele esitatud täitedokumenti (käesoleval juhul kohtuotsust) ei täidetaks.

Hageja hinnangul on sundtäitmine lubamatu põhjusel, et ta on alates 2025.a. maikuust

ülalpidamiskohustust täitnud nagu elatise väljamõistmise kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-25-XXX ette

nägi, kuid vaatamata sellele esitas kostja otsuse täitmiseks ja algatati täitemenetlus.

7. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude korral piisab hagejale omapoolse

tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab (teeb TsMS § 235 mõttes usutavaks), et sissenõudjal

(kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu

sissenõutav nõue ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia. (vt Riigikohtu 22.04.2024.a.

lahend tsiviilasjas nr 2-22-3718/21 p 12).

8. Kohtu hinnangul ei ole V. L. põhistanud, et sissenõudjal tema vastu nõuet ei ole/ei olnud

ning sundtäitmine seetõttu alusetu.

Hageja on tõenditena esitanud oma konto väljavõtte, millelt nähtub, et V. L. on K. L. kontole

kandnud mai-juuli 2025 iga kuu 1500 eurot (märkinud selgitusse „alimendid E. L.“) ja augustis

2025 301,74 eurot (dtl 31).

Hagiavalduses märgib V. L., et tasutud 1500 eurost oli elatise katteks 301.74 eurot ja

vanemahüvitise osa 1198.26 eurot

V. L. konto väljavõttest tulenevalt oli sotsiaalkindlustusametilt tema kontole laekunud

vanemahüvitise suurus mais 2025 1775,59 eurot, juunis 2025 1834,78 eurot, juulis 1775,59 eurot

ning augustis 59,19 eurot (dtl 33).

Seega on V. L. vanemahüvitise kandnud ajal, mil laps enam temaga koos ei elanud, lapsega koos

elavale vanemale vaid osaliselt ning ülekantud osast arvestanud omakorda maha kohtuotsusega

välja mõistetud elatise makse.

Kohtu hinnangul on väär hageja arusaam, et vanemahüvitisest, mis laekus hageja arveldusarvele,

kuulus tasaarvestamisele igakuine elatisemakse.

Perehüvitiste seaduse § 32 lg 1 kohaselt on vanemahüvitise eesmärk säilitada riigi toetuse

andmisega varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb laste kasvatamise tõttu, ning toetada töö-

ja pereelu ühitamist.

Perehüvitiste seaduse § 33 lg 1 järgi on vanemahüvitise saamise õigus last kasvataval vanemal.

Isegi kui vanemate vahelise varasema kokkuleppega laekus vanemahüvitis hageja kontole, ei

tähenda see seda, et hageja võis sellest maha arvestada oma rahalised kohustused lapse ees

(kohtuotsusega väljamõistetud elatise).

Tsiviilasjades 2-25-XXX ja 2-25-XXX on V. L. ja K. L. välja toonud, et laps ei ela hagejaga koos

alates jaanuarist 2025 ja tema ülalpidamises ei osale.

Seega ajast, mil laps ei ela hagejaga koos, pidanuks ka vanemahüvitis laekuma vanemale, kes last

kasvatab ning kelle juures laps elab.

Hageja esitatud kontoväljavõtetega on tõendatud ka see, et sotsiaalkindlustusameti poolt hageja

arvele kantud igakuine vanemahüvitis oli suurem kui see summa, mida hageja kandis lapse ema

kontole. Kuigi hageja märkis ülekannete selgitusena „alimendid E. L.“, ei ole vanemahüvitise

eesmärk ja sisu samastatav kohtulahendiga väljamõistetud elatisemaksega.

Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises.

Hageja ei ole tõendanud, et ajavahemikus mai 2025 - juuli 2025 tasus elatist vastavalt

kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-25-XXX so 301,74 eurot kuus. Hageja on oma äranägemise järgi

jaganud tema kontole laekunud vanemahüvitist. Sellise vanemahüvitise ja/või elatise

arvestamise / tasumise kokkuleppe olemaolu vanemate vahel hageja tõendanud ei ole.

Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et on ülalpidamiskohustuse tütre ees täitnud, on sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise nõue põhjendamatu ja kohus jätab hagi rahuldamata.

9. Hageja märgib hagiavalduses, et soovib kostja seaduslikult esindajalt selgitust, kuidas on

kulutanud lapsele ettenähtud raha iga kuu 1500 eurot.

Hageja taotlus on alusetu ning pole käesolevas tsiviilasjas asjakohane.

Käesolevas vaidluse keskmes on küsimus, kas hageja on täitnud ülalpidamiskohustust ehk kas

sundtäitmine tema suhtes täiteasjas nr 072/2025/884 on lubatav või mitte. Kui laps elab koos

emaga ja on ema ülalpidamisel, on kohatu küsida selgitusi, kuidas lapsehoolduspuhkusel viibiv

vanem riiklikku hüvitist kasutab.

Menetluskulude jaotus

10. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Kohus jätab hagi rahuldamata.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud hageja V. L. kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik