1-11-6818/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ä R A K I R I

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 26.01.2012, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-11-6818 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Virve Roots Tõlk Tatjana Šibajeva Prokurör Enn Pustak Kohtuasi Viru Vangla materjalid E.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

E.S , isikukood xxx,

määratlemata kodakondsusega, viimane elukoht xxxx, kannab karistust Viru vanglas, karistusaja algus 08.07.2008, lõpp 08.07.2013.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 23.01.2012, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON

Jätta E.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 15.12.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. E.S süüdi mõistetud KarS § 200 lg 2 p 7, 4, § 121; § 263 p 1, 4; § 275; §

274 lg 1 järgi ning Viru Maakohtu 08.06.2011 otsusega karistatud lõpliku karistusena vangistusega 9 kuud ja 28 päeva, arvestades alates 08.06.2011. Kannab karistust 08.07.2008-08.07.2013.

Viru Vangla ja kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei toeta E.S-i vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kohtuistung

Kinnipeetav E.S avaldas kohtuistungil, et saab aru, et ei ole põhjedatud rääkida tema ennetähtaegsest vangistusest vabastamisest. Prokurör E.S-i ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toetanud.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesolevas asjas nähtub materjalidest, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral, kandes käesoleval ajal reaalset vangistust esimest korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust ka kuritegude eest, mis on toime pandud vangistuses viibides. E.S on toime pannud isikuning varavastaseid kuritegusid alkoholijoobes. Kriminaalhooldusesse suhtub passiivselt ja usaldamatult. Ei täitnud vajalikke nõudeid. Isikule on vangistuses viibimise ajal määratud 78 distsiplinaarkaristust

(sh korraldustele allumatus, sõim, laim, vara lõhkumine) ning mitu kuritegu on toime pandud ametnike vastu vanglas (ametnike sõimamine, ähvardamine, ründamine). Isik ei ole motiveeritud loobuma kuritegelikust maailmast, kuna avaldanud soovi jätkata kuritegude toimepanemist. Vabanemise korral kinnipeetavale garanteerinud töökoht puudub. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 53%. Vägivalla komponendiga uue kuriteo sooritamise tõenäosus 2 aasta jooksul on 63%.

Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav E.S suudaks ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt.

Eeltoodu alusel ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes on orienteeritud õiguskuulekusele ja ei suuda seaduskuulekalt käituda isegi vangistuses olles.

Kohtule esitatud materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud töökoht. Kuna ta on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, on olemas reaalne oht, et legaalse sissetuleku puudumisel ja materiaalsete raskuste tekkimisel võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Arvestades kinnipeetava alkoholisõltuvust, töökogemuse puudumist, madalat haridustaset, eriala puudumist ja tänapäevast situatsiooni tööjõuturul ei pea maakohus reaalseks, et vabanemisel on kinnipeetaval koheselt võimalik leida endale äraelamiseks vastava sissetulekuga töökoht. Seda riski ei vähenda kohtu hinnangul ka võimalus asuda elama ema juurde ning lähedaste võimalik materiaalne toetus.

Eeltoodut arvestades ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna seda tuleb pidada ennatlikuks.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Kohtunik

(allkiri)

Anu Ammer

Ärakiri õige

№oremreferent

Tea Toming

Kohtumäärus jõustus 04. aprillil 2012. a. Riigikohtu määrusega.

№oremreferent

Tea Toming