2-24-143084/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedei viivitanud ta kohustuse täitmisega. Hagejal ei ole õigus nõuda viivist.
Legislator headnote
AI generated2-24-143084/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Hagejal ei ole õigus nõuda viivist.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg
24. oktoober 2025
Tsiviilasja number
2-24-143084
Tsiviilasi
AS ÜHISTEENUSED hagi J.V. vastu
võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
72,43 eurot
Menetlusosalised ja
nende esindajad
Hageja AS Ühisteenused (registrikood
11052490)
Hageja lepinguline esindaja Sigrid
Rahkema
Kostja J.V. (isikukood XXX)
Kohtuistungi toimumise
aeg
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui
maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või
on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada
lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui
viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus
võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle
lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,
annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või
tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD
1. AS ÜHISTEENUSED esitas kohtule hagiavalduse ning palus lõpliku
nõudena mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise 12,43 eurot ja
sissenõudmiskulu 20 eurot.
Hageja nõude aluseks on asjaolu, et kostja parkis 13.01.2022 sõiduki
numbrimärgiga xxxxxx hageja opereeritavale parkimisalale Pikk 82
kinnistul. Kostja eiras parkimiskorralduse nõudeid (parkis eraparklas)
ning hageja nõuab temalt leppetrahvi 40 eurot. Hageja esitas
leppetrahvi nõude nr 0256014803. Hagejal on tekkinud
sissenõudmiskulu, kuna hageja saatis kostjale 30.03.2022 ja 28.11.2023
võlateatised. Hageja oli nõus kostja väitega, et kostja tasus leppetrahvi
03.01.2025. Hageja leidis vastuseks kostja vastuväidetele, et
üldteadaolevalt fikseerib kontrolli teostaja rikkumise korral sõiduki
parkimise ja paigutab kojamehe vahele just leppetrahvnõude, mitte aga
nt valimisreklaami.
2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt rikkus ta
parkimiskorraldust ja on tasunud AS Ühisteenused kodulehel oleva
nõude alusel parkimistrahvi 40 eurot. Kostja ei ole saanud leppetrahvi
kviitungit ega meeldetuletuskirju.
3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
3.1 Kostja esitatud maksekorralduse kohaselt tasu ta hagejale 40
selgitusega „LTR number 0256014803“. Hageja on põhivõla nõudest
menetluse jooksul loobunud.
3.2
Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja rikkus
parkimistingimusi 13.01.2022 ning tasus leppetrahvi 03.01.2025.
Hageja väitel pani ta leppetrahvi nõude kostjale kojamehe vahele.
Riigikohus leidis 05.06.2019 otsuses nr 2-17-117146 järgmist:
„Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude
panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse
edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seaduse) §
70 mõttes.“ Kohus leiab, et leppetrahvi nõude panemine kojamehe
vahele on üldjuhul sõiduki omaniku jaoks kõige odavam ja lihtsam viis
teada saada, et tema vastu on nõue.
2/3
Käesolevas asjas ei ole hageja näidanud, et ta oleks kostjale leppetrahvi
kojamehe vahele pannud. Vastava väite kohta esitatud fotol (dtl 37) on
väidetav parkimistrahv loetamatu. Kohus leiab, et hageja peab
leppetrahvi kätte toimetamise tõendamiseks esitama adekvaatsed
pildid, kust on näha, mis on esiklaasi vahele pandud. Fotolt ei ole aru
saadav isegi see, kas väidetav paber on esiklaasist sees- või väljaspool.
Kohus leiab, et kostjal ei olnud varem teavet leppetrahvi kohta ja seega
ei viivitanud ta kohustuse täitmisega. Hagejal ei ole õigus nõuda viivist.
3.3
Hageja on esitanud sissenõudmiskulude kohta koopiad
meeldetuletuskirjadest (dtl 44-46). Meeldetuletuskirjadest ei ole selge,
millise parkimise eest nõue on esitatud. Arve (leppetrahvi) number,
kuupäev ja summa ei pruugi öelda midagi inimesele, kes ei ole arvet
näinud. Meeldetuletuskirjad peavad olema nii selged, et kostjal oleks
võimalik võlg tasuda ka ainult nende alusel. Kohtu hinnangul Julianus
Inkasso OÜ võlateatised seda ei ole ning hagejal ei ole õigus nõuda
sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel.
3.4 Kohus jätab eeltoodu alusel hagi rahuldamata.
4. Kuna kostja tasus põhivõla alles kohtumenetluse ajal, jätab kohus
menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kohtunik
3/3