Legislator Case Law & Legislation
2-24-143084/12 AI generated

2-24-143084/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-24-143084/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

ei viivitanud ta kohustuse täitmisega. Hagejal ei ole õigus nõuda viivist.

Legislator headnote

AI generated

2-24-143084/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Hagejal ei ole õigus nõuda viivist.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg

24. oktoober 2025

Tsiviilasja number

2-24-143084

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi J.V. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

72,43 eurot

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Hageja AS Ühisteenused (registrikood

11052490)

Hageja lepinguline esindaja Sigrid

Rahkema

Kostja J.V. (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise

aeg

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

1. AS ÜHISTEENUSED esitas kohtule hagiavalduse ning palus lõpliku

nõudena mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise 12,43 eurot ja

sissenõudmiskulu 20 eurot.

Hageja nõude aluseks on asjaolu, et kostja parkis 13.01.2022 sõiduki

numbrimärgiga xxxxxx hageja opereeritavale parkimisalale Pikk 82

kinnistul. Kostja eiras parkimiskorralduse nõudeid (parkis eraparklas)

ning hageja nõuab temalt leppetrahvi 40 eurot. Hageja esitas

leppetrahvi nõude nr 0256014803. Hagejal on tekkinud

sissenõudmiskulu, kuna hageja saatis kostjale 30.03.2022 ja 28.11.2023

võlateatised. Hageja oli nõus kostja väitega, et kostja tasus leppetrahvi

03.01.2025. Hageja leidis vastuseks kostja vastuväidetele, et

üldteadaolevalt fikseerib kontrolli teostaja rikkumise korral sõiduki

parkimise ja paigutab kojamehe vahele just leppetrahvnõude, mitte aga

nt valimisreklaami.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt rikkus ta

parkimiskorraldust ja on tasunud AS Ühisteenused kodulehel oleva

nõude alusel parkimistrahvi 40 eurot. Kostja ei ole saanud leppetrahvi

kviitungit ega meeldetuletuskirju.

3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

3.1 Kostja esitatud maksekorralduse kohaselt tasu ta hagejale 40

selgitusega „LTR number 0256014803“. Hageja on põhivõla nõudest

menetluse jooksul loobunud.

3.2

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja rikkus

parkimistingimusi 13.01.2022 ning tasus leppetrahvi 03.01.2025.

Hageja väitel pani ta leppetrahvi nõude kostjale kojamehe vahele.

Riigikohus leidis 05.06.2019 otsuses nr 2-17-117146 järgmist:

„Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude

panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse

edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seaduse) §

70 mõttes.“ Kohus leiab, et leppetrahvi nõude panemine kojamehe

vahele on üldjuhul sõiduki omaniku jaoks kõige odavam ja lihtsam viis

teada saada, et tema vastu on nõue.

2/3

Käesolevas asjas ei ole hageja näidanud, et ta oleks kostjale leppetrahvi

kojamehe vahele pannud. Vastava väite kohta esitatud fotol (dtl 37) on

väidetav parkimistrahv loetamatu. Kohus leiab, et hageja peab

leppetrahvi kätte toimetamise tõendamiseks esitama adekvaatsed

pildid, kust on näha, mis on esiklaasi vahele pandud. Fotolt ei ole aru

saadav isegi see, kas väidetav paber on esiklaasist sees- või väljaspool.

Kohus leiab, et kostjal ei olnud varem teavet leppetrahvi kohta ja seega

ei viivitanud ta kohustuse täitmisega. Hagejal ei ole õigus nõuda viivist.

3.3

Hageja on esitanud sissenõudmiskulude kohta koopiad

meeldetuletuskirjadest (dtl 44-46). Meeldetuletuskirjadest ei ole selge,

millise parkimise eest nõue on esitatud. Arve (leppetrahvi) number,

kuupäev ja summa ei pruugi öelda midagi inimesele, kes ei ole arvet

näinud. Meeldetuletuskirjad peavad olema nii selged, et kostjal oleks

võimalik võlg tasuda ka ainult nende alusel. Kohtu hinnangul Julianus

Inkasso OÜ võlateatised seda ei ole ning hagejal ei ole õigus nõuda

sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel.

3.4 Kohus jätab eeltoodu alusel hagi rahuldamata.

4. Kuna kostja tasus põhivõla alles kohtumenetluse ajal, jätab kohus

menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

3/3