2-25-106162/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Lember

Kohtujurist

Kairi Lints

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-106162

Tsiviilasi

AS SEB Pank hagi T. B. vastu põhivõlgnevuste 1469,41

euro, intresside 141,55 euro, viiviste 110,13 ja

edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1847,53 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252), asukoht

XXX; e-post: XXX

Hageja volitatud esindaja: Kaidi Hinno (isikukood XXX);

e-post: XXX

Kostja: T. B. (isikukood XXX), elukoht teadmata

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista T. B.-lt AS SEB Pank kasuks lepingust nr XXX tulenev

põhivõlgnevus 702,47 eurot, intress 36,34 eurot, seisuga 20.04.2025

sissenõutavaks muutunud viivis 89,15 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt (702,47

eurolt) alates 21.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni määras 16% aastas, kuid

kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude

ulatuses.

3. Jätta rahuldamata hageja intressinõue 0,16 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis 14,68 eurot ning edasiulatuva viivise nõue 16% määra ületavas määras.

4. Välja mõista T. B.-lt AS SEB Pank kasuks lepingust nr XXX tulenev

põhivõlgnevus 766,94 euro, intress 104,75 eurot ja teenustasude 6,30 eurot

nõudes.

5. Jätta menetluskulud T. B. kanda.

6. Välja mõista T. B.-lt AS SEB Pank kasuks menetluskulud kokku 315 eurot.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või

kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Hageja nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 22.01.2007 sõlmitud püsimaksega krediitkaardi

leping nr XXX, millega kostja sai krediiti 11 000 Eesti krooni ehk 703,03 eurot,

intressimääraga 16% aastas. Kostja rikkus kohustust tagastada korrapäraselt krediiti.

Laenulepingu ülesütlemiseni viis kokkulepitud maksete tasumata jätmine 2024 aasta aprilli,

mai ja juuni eest. Kostjale saadeti 12.06.2024 lepingu ülesütlemise teatis koos täiendava tähtaja

andmisega (03.07.2024). Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges hageja teatisega kostjaga

sõlmitud lepingu 04.07.2024 ülesöelduks.

Hageja esitas kohtule hagiavalduse põhivõlgnevuse 702,47 euro, intressi 36,50 euro, seisuga

19.04.2025 sissenõutavaks muutunud viivise 103,83 euro ja edasiulatuva viivise

põhivõlgnevuselt (702,47 eurolt) alates 20.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni määras 18%

aastas nõudes.

Hageja nõuab veel kostja ja hageja vahel 27.12.2007 sõlmitud arvelduslaenu leping nr XXX,

millega kostja sai arvelduslimiiti 12 000 Eesti krooni ehk 766,94 eurot, intressimääraga 17%

aastas. Lepingu punkti 6.2 kohaselt juhul, kui kumbki lepingu pool ei ole vähemalt üks kuu

enne laenutähtpäeva teatanud teisele poolele oma soovist lepingut lõpetada, pikeneb laenu

tagastamise tähtaeg laenutähtpäeva saabumisel 12 kuu võrra. Laenu tagastamise tähtaja

igakordsel pikendamisel tasub kostja hagejale lepingu pikenemise tasu 1% laenulimiidist, kuid

mitte vähem kui 120 Eesti krooni (7,67 eurot). 22.08.2024 edastas hageja kostjale teate, et ei

soovi lepingut pikendada ning leping lõpeb laenutähtpäeval 27.12.2024. Leping lõppes

27.12.2024 laenutähtpäeva saabumisega. Vaatamata hageja nõudele, ei ole kostja lepingust

tulenevat võlgnevust tasunud.

Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul

õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi osaliselt

rahuldamata intressinõude osaliselt ja edasiulatuv viivise määraga 18% nõudes ning rahuldab

hagi edasiulatuva viivise määraga 16% nõudes.

Kohus selgitab, et 08.08.2025 määrusega kohustas kohus hagejat täpsustama hagi alust. Hageja

on arvestanud nii viivist (alates 01.07.2024 kuni ülesütlemiseni 04.07.2024) määraga 18%

aastas ning viivist alates 01.07.2024 määraga 18% aastas. Hagiavalduse lk 3 selgitab hageja, et

lepingu XXX kohaselt oli intressimäär 16 % aastas. Hagejal tuli hagiavalduses tuua välja, miks

nõuab hageja kostjalt alates 01.07.2024 lepingus kokku lepitud määrast suuremat intressi,

viivist ning edasiulatuvat viivist, s.o määraga 18%.

Hageja selgitas, et lepingu tingimuste punkti 11.2 kohaselt on hagejal õigus muuta ühepoolselt

lepingu tingimusi, kui annab eelnevalt sellest konto omanikule teada ning annab mõistliku

tähtaja lepingu ülesütlemiseks. Pärast lepingu sõlmimist on lepingu tingimused muutunud ning

sellest on kostjat teavitatud (dtl x). Kostja ei öelnud lepingut talle antud tähtaja jooksul üles,

seega jätkus leping alates 28.01.2008 uue intressimääraga 18% aastas. Hageja on kohtule

edastanud hageja loodud pdf-failis kirja, millest ei nähtu ei isikuandmeid, kellele see on

saadetud ega ka kuupäeva, millal on kiri saadetud. Kirjas on märgitud, et „Alates 1. aprillist

2008.a. kehtib Krediitkaardi ja Magnet krediitkaardi lepingutes uus intressimäär 18%

(kaheksateist protsenti) aastas“. Kohtule nähtub sõlmitud lepingu (dtl x) p-st 11.2, et „Pangal

on õigus muuta ühepoolselt lepingu tingimusi, kui ta teatab muudatustest eelnevalt konto

omanikule ja annab lepingu ülesütlemiseks mõistliku tähtaja, mis ei või olla lühem kui 1 kuu“.

Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostjale on lepingu muudatustest teatatud ning et

ette on teatatud vähemalt 1 kuu enne muudatust (01.07.2024) kuivõrd kohtule esitatud kirjast

(dtl x) ei ole võimalik tuvastada selle saatmise aega ega isikut, kellele see on saadetud. Lisaks

tuleb märkida, et kostjale saadeti 12.06.2024 lepingu ülesütlemise teatis enne hagiavalduses

toodud lepingu muudatuse jõustumist 01.07.2024. Samuti jääb ebaselgeks, miks kirja kohaselt

kehtib intressimäär 18% alates 01.04.2008 kuid kostja hagiavalduse intressiarvestuses viidi

muudatus sisse alles lepingu ülesütlemise teatise saatmise järgselt, ehk alates 01.07.2024.

Kuivõrd kõrgem intressi- ja viivisenõue ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ega tõendatud,

jätab kohus rahuldamata intressinõude perioodi 01-04.07.2024 eest summas 0,16 eurot ja

edasiulatuva viivise nõude määraga 18% aastas ning rahuldab viivisenõude lepingujärgse

määraga 16% aastas alates põhivõlgnevuse sissenõutavaks muutmisest 05.07.2024 kuni

hagiavalduse esitamiseni 20.04.2025 kokku summas 89,15 eurot (www.viivisekalkulaator.ee).

Eelnevalt maksekäsu kiirmenetluses toimetati 15.03.2025 kostjale menetlusdokumendid kätte

e-posti aadressil XXX. Võlgnik T. B. esitas 15.03.2025 nõudele vastuväite. Seetõttu toimetas

kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte 26.09.2025 e-

posti aadressil XXX, kostja poolt kohtule avaldatud aadressil. Kohus märkis 23.09.2024 e-

kirjas, et loeb kirja ja kohtumääruse kostjale kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 alusel. Kostjat hoiatati, et kirjaliku

vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud hagile vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja juhul, kui kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega, kostjalt

välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 315 eurot. Muid menetluskulusid pole hageja

märkinud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu 315

eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Lember

Kohtunik