2-22-1854/170 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

24. oktoober 2025.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-22-1854

Tsiviilasi

R-Group Baltic OÜ hagi Xi vastu leppetrahvi ja viivise nõudes

Hagihind

114 323,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: R-Group Baltic OÜ (registrikood 12489489)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Marika Mugur

Kostja: X (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tõnu Tuulas

Kohtuistungi toimumise aeg

11.09.2025.a

Kohtuistungil osalesid

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Marika Mugur

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Paavo Paal

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata kostja 20.01.2023.a taotlus 17.01.2023.a kohtuistungi protokolli

parandamiseks.

2. Hagi rahuldada osaliselt.

3. Välja mõista Xilt R-Group Baltic OÜ kasuks leppetrahv summas 50 000 eurot, viivis

summas 1161,64 eurot ja viivis alates 04.02.2022.a summalt (50 000 eurot) VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täieliku tasumiseni, kuid mitte üle nõude

summa.

4. Kostjal tuleb käesolev kohtuotsus (punkt 3) täita viie päeva jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

5. Jätta menetluskulud 50 % ulatuses kostja kanda ning 50 % ulatuses hageja kanda.

6. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Eelnev menetlus

1.R-Group Baltic OÜ (edaspidi hageja) esitas 21.10.2021.a töövaidluskomisjonile avalduse Xi

vastu leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõudes.

2.X (edaspidi kostja) esitas 16.11.2021.a töövaidluskomisjonile avalduse tööandja vastu,

milles palus välja mõista töötasu, puhkusehüvitis ja viivised.

3.Töövaidluskomisjoni 04.01.2022.a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1722/21 jäeti avaldused

rahuldamata ja lõpetati Xi avalduse menetlus töötasu ja sellest tulenevas viivise nõudes.

4. R-Group Baltic OÜ esitas Harju Maakohtule 03.02.2022.a hagiavalduse Xi vastu.

Hageja nõue ja põhjendused

5. Hagiavalduse kohaselt töötas kostja hageja juures müügijuhi ametikohal töölepingu alusel

01.09.2014.a kuni 30.06.2019.a. Tööleping sisaldas punktides 16-19 konkurentsikeeldu

töölepingu lõppemise järgse aja kohta. Pärast töölepingu lõppemist sõlmisid pooled

01.07.2019.a kokkuleppe (edaspidi konkurentsipiirangu kokkulepe), millega muutsid ja

täiendasid töölepingu punktides 16-19 sisaldunud tingimusi. Konkurentsipiirang kehtis

kuni 30.06.2020.a. Konkurentsipiirangu järgimise eest oli kostjale kokku lepitud hüvitis

summas 8500 eurot kuus (bruto). See vastas kostja kuupalgale töölepingu kehtivuse ajal.

Hüvitis maksti kostjale välja igakuiselt, kokku summas 51 000 eurot. Kostja oli müügijuht

ning ajavahemikus 13.06.2013.a kuni 15.12.2017.a hageja juhatuse liige. Kostjal oli

ligipääs olulisele konfidentsiaalsele informatsioonile, sh toodete eripära ja klientide ning

allhankijateks olevate ettevõtete andmebaas. 06.04.2018.a oli kostja asutanud äriühingu

Fori OÜ. Kuna kostjal oli müügijuhina olnud juurdepääs hageja kliendisuhetele ning

tootmis- ja ärisaladustele, seega kogu informatsioonile nii toodetest, tootmisest kui

müügist, siis oli tal lihtne tellida Hiinast samadelt valmistajatelt hageja toodetega

identseid tooteid Fori OÜ kaudu ja müüa neid edasi temale teadaolevatele hageja

klientide. Kostja osutas konkurentsi nii Eestis kui Indias. Seda nii töölepingu ajal kui ka

järel. Fori OÜ konkureerivast tegevusest sai hageja teada mais 2021.a juhusliku kontrolli

käigus, tutvudes Fori OÜ majandusaasta aruannetega. Kostjale oli selgelt äratuntav, et

konkurentsipiirang hõlmab kogu hageja tootevalikut, st muuhulgas kõiki tooteid, mis on

toodud hageja tootekataloogides, millega kostja igapäevaselt enda müügitööd tegi. Hageja

taotleb kostjalt leppetrahvi väljamõistmist summas 100 000 eurot, viiviseid 2323,28 eurot

ja edasiulatuvat viivist. Hageja taotleb määrata kohtuotsuse täitmise tähtajaks viis päeva

alates kohtuotsuse jõustumisest. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja

mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

6. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Hageja nõue on kas aegunud või esitatud

hilinenult. Konkurentsipiirang ei ole esemeliselt hagejale arusaadavalt piiritletud ning

seega on see tühine ja kostja ei pidanud seda järgima töölepingu kehtivuse ajal.

Töölepingu punkt 16 on samuti tühine, kuna see ei näinud ette konkurentsikeelu järgimise

eest kostjale hüvitise maksmist töölepingu järgselt. Töölepingu punkt 18 on tühine, kuna

on ebamõistlikult range, piirates kostja jaoks sisuliselt terves maailmas kuulumise teiste

ettevõtete juhatusse ja mistahes kõrvaltegevusteks. Kostjale kehtis konkurentsipiirang

üksnes perioodil 01.07.2019.a kuni 31.12.2019.a, kui sõlmiti 01.07.2019.a uus arusaadav

kokkulepe. Hageja ei ole arusaadavalt selgitanud, milles üldse väidetav rikkumine seisneb

ja millised tooted olid hõlmatud konkurentsipiiranguga. Hageja teadis või vähemalt pidi

teadma väidetavast konkurentsipiirangu rikkumisest oluliselt varem kui 2021.a oktoobris,

mil hageja pöördus TVK-sse. Seetõttu on hageja VÕS § 159 lg 2 alusel kaotanud õiguse

leppetrahvi nõuda. Hageja juhatuse liige Y oli teadlik Fori OÜ asutamisest, kuna hageja

investeeris äriühingusse. Olukorras, kus lepitakse kokku töötaja majandustegevust

oluliselt piiravas konkurentsikeelus, tuleb eeldada, et tööandja ka mõistlikul määral

kontrollib töötaja poolt piirangust kinnipidamist ning kasutab vajadusel TLS §-st 27

tulenevat õigust. Kostja seda teinud ei ole. Hageja esitas nõude 5 kuud hiljem, mis on

ebamõistlikult pikk aeg. Hageja ei ole tõendanud, et kostja konkurentsipiirangut rikuks,

jääb arusaamatuks, millised on need kaubad, mida kostja väidetavalt konkurentsipiirangut

rikkudes edasi müüs. Kui kohus peaks leidma, et hageja nõue ei ole esitatud hilinenult ja

hageja nõue kuulub rahuldamisele (millega kostja ei nõustu), palub kostja leppetrahvi

suurust vähendada nullini. Kostja on selgelt jõupositsioonil ning jätkab ligi kaks aastat

peale töösuhte lõppemist töötaja vastu erinevate nõuete esitamist. Seega tuleks arvesse

võtta poolte väga erinevat majanduslikku seisundit. Samuti on konkurentsipiirangu

väidetava rikkumise eest leppetrahv ka ebamõistlikult suur. Kostja palub menetluskulud

jätta hageja kanda ja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

7. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku

kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on

poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks

(Riigikohtu 29.04.2015.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg

2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

8. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete

tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 09.03.2022.a kohtumääruses

(dtl 51-53).

9. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei

ilmne ka poole muudest avaldustest.

10. Vaidlust pole, et kostja töötas hageja juures 01.09.2014.a kuni 30.06.2019.a müügijuhina

ning lisaks oli kostja perioodil 13.06.2013.a kuni 15.12.2017.a hageja juhatuse liige (dtl

307, 314).

11. Pooled ei vaidle, et nad on sõlminud 31.08.2014.a töölepingu nr 2, millise kohaselt asus

kostja hageja juures tööle müügijuhina töötasuga 7000 eurot kuus (dtl 21-22). Töölepingu

punktide 16 - 18 järgi ei ole töötajal õigust töölepingu lõppemise järel ilma tööandja

kirjaliku loata töötada konkureerivas ettevõttes ega muul moel tegeleda konkureeriva

tegevusega sellest kaheteistkümne (12) kuu jooksul. Konkurentsikeelu põhjuseks on

asjaolu, et töötaja saab töötades teada palju tööandja äri- ja ametisaladusi. Kui töötaja

rikub käesolevat konkurentsikeeldu, peab ta kompenseerima tööandjale kõik sellega

tekitatud kahjud ja kaotused, kuid mitte üle tema 12 kuu palga määras. Kõrvaltegevusteks

või teiste ettevõtete juhatusse kuulumiseks tuleb saada juhatuse või juhatuse esimehe

kirjalik nõusolek (dtl 21).

12. Kohtule esitatud 01.07.2019.a sõlmitud Lisa 4. Töölepingu konkurentsipiirangu

kokkuleppe muutuse kohaselt on pooled muutnud ja asendanud töölepingu punktide 16-19

järgmises sõnastuses: lepinguosalised lepivad kokku, et 12 kuu jooksul pärast töölepingu

lõpetamist ei tohi töötaja ilma tööandja eelneva kirjaliku loata otseselt ega kaudselt

osaleda mis tahes tegevuses, mis konkureerib tööandja või tööandjaga samasse gruppi

kuuluva ettevõttega. Seda konkurentsi piiravat klauslit kohaldatakse Soome, Venemaa,

Rootsi, Norra, Taani, Hollandi, Prantsusmaa, Rwanda, India, AÜE, Saudi Araabia

Kuningriigi, Malaisia, Singapuri, Filipiinide,Tai, Iraak, Bahrein, Qatar, Serbia, Valgevene,

Rumeenia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Hiina, Suurbritannia, Iirimaa, Lõuna-Korea suhtes.

Konkurentsipiirang kehtib järgmistele tegevusvaldkondadele:

eeltarvikute ja

betooniühenduste müük ja tootmine (dtl 26).

13. Viidatud 01.07.2019.a kokkuleppe punkt 5 järgi maksab tööandja töötajale käesolevas

lepingus sätestatud konkurentsipiirangu järgimise eest hüvitist summas 8500 eurot kuus

(bruto) (perioodiks 0l.07.2019.a kuni 31.12.2019.a, kui käesolev leping ei lõpe enne

31.12.2019.a). Hüvitis makstakse töötajale välja kalendrikuule järgneva kuu 10.

kuupäevaks, mille eest makstakse hüvitist töötaja poolt eelnevalt antud pangakontole ning

punkt 7 järgi konkurentsikeelu rikkumise korral maksab töötaja tööandjale leppetrahvi

summas 50 000 eurot (viiskümmend tuhat) iga rikkumise eest. Lisaks eeltoodule

kohustub töötaja hüvitama tööandjale tekitatud kahju konkurentsikeelu rikkumisega osas,

mida leppetrahv ei kata (dtl 27).

14. Samuti on pooled sõlminud 31.08.2014.a konfidentsiaalsuslepingu, millises on sätestatud,

mida pooled peavad konfidentsiaalseks teabeks s.o kostjale üleantav teave, dokumendid,

materjalid, ja muu, mis on märgitud konfidentsiaalseks või mida oma olemuse tõttu tuleb

käsitada konfidentsiaalsena (sh kogu tehniline, majanduslik ja kaubandusalane teave,

kaasa arvatud leiutised, ärisaladused, strateegiad, andmed, näidised, prototüübid, joonised,

plaanid ja analüüsid), kohustused kehtivad kümme aastat ning lepingut rikkunud pool

peab maksma teisele poolele leppetrahvi 50 000 eurot (dtl 369-371, 372 – 374).

15. Pooled on erimeelt selles, kas kostja on antud juhtumil kokkulepitud konkurentsikeeldu

rikkunud ning kas sellest tulenevalt peab ta hagejale tasuma hagetavat leppetrahvi.

16. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse üldosas sätestatut

kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele,

muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele,

mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus,

samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust.

17. Pooltevahelise konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimise (01.07.2019.a) ajal kehtinud

töölepingu seaduse (TLS) § 23 lg 1 redaktsioon sätestas, et konkurentsipiirangu

kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte

tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Sama paragrahvi lõigete 2

ja 3 kohaselt konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta

tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud

huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja

ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada ning

nimetatud piirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale

äratuntavalt piiritletud.

18. Pärast töölepingu lõppemist kohaldatav konkurentsipiirangu kokkulepe kehtib üksnes

juhul, kui see: 1) vastab eelpool viidatud paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele;

2) on sõlmitud kirjalikult; 3) selle eest makstakse igakuist mõistlikku hüvitist; 4) see on

sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest (TLS § 24).

19. Riigikohus on 12.03.2019.a kohtuotsuse kohtuasjas nr 2-15-16682 punktis 12 selgitanud,

et kui üks TLS § 23 lõigetes 2 ja 3 toodud nõuetest (eeldused) on täitmata, on

konkurentsipiirangu kokkulepe TLS § 23 lg 4 järgi tühine. Kõnealuse regulatsiooniga

tagatakse tööandja ja töötaja huvide tasakaalustatud kaitse: kaitstakse tööandja ärihuvi, et

töötaja ei osutaks talle konkurentsi, ning töötaja huvi, et talle kehtestatud vaba

eneseteostuse piirangud oleksid mõistlikud ja äratuntavad.

20. Samuti on Riigikohus samas kohtulahendi punktis 16 selgitanud, et kui

konkurentsipiirangu kokkulepe ei vasta kõigile TLS §-s 23 sätestatud nõuetele, ei ole see

kehtiv ning hageja ei saa nõuda kostjalt kokkuleppe rikkumise eest leppetrahvi. Kui

konkurentsipiirangu kokkulepe on kehtiv, tuleb maakohtul tuvastada, kas kostja on seda

kokkulepet rikkunud, ning otsustada seejärel hageja leppetrahvi nõude rahuldamise üle.

21. Kostja on esitanud vastuväited selles osas, et konkurentsipiirang ei ole ruumiliselt ega

ajaliselt piiritletud, mistõttu ei ole see seaduse nõuetele vastav ning hageja ei saa sellele

kostja vastu nõuet esitades tugineda. Kohus nõustub kostja antud väitega selles osas, mis

puudutab poolte vahel 31.08.2014.a sõlmitud töölepingut ning selles sätestatud punkte 16-

19. Selles osas kohus nõustub kostjaga, et töölepingu viidatud punktid on üldsõnalised ja

ei vasta TLS § 23 sätestatud nõuetele.

22. Pooled on konkurentsipiirangut puudutavaid sätteid 01.07.2019.a kokkuleppega muutnud

ja täpsustanud. 01.07.2019.a konkurentsipiirangu kokkulepe on sõlmitud kirjalikult,

kostjale on määratud igakuine hüvitis summas 8500 eurot, piirang kehtib 12 kuu jooksul

pärast töölepingu lõpetamist s.o 30.06.2020.a, konkurentsi piiravat klauslit kohaldatakse

Soome, Venemaa, Rootsi, Norra, Taani, Hollandi, Prantsusmaa, Rwanda, India, AÜE,

Saudi Araabia Kuningriigi, Malaisia, Singapuri, Filipiinide, Tai, Iraak, Bahrein, Qatar,

Serbia, Valgevene, Rumeenia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Hiina, Suurbritannia, Iirimaa,

Lõuna-Korea suhtes, kokkuleppes on kirjeldatud tegevusvaldkonda (eeltarvikud ja

betooniühenduste müük ja tootmine) ning üksikasjalikult võistlevat tegevust, samuti on

pooled kokku leppinud leppetrahvi suuruses 50 000 eurot iga rikkumise eest (dtl 26-28).

Ka pole vaidlust, et hageja on kostjale kokkulepitud hüvitist maksnud kuni 31.12.2019.a

(dtl 728). Seega leiab kohus, et 01.07.2019.a sõlmituga on täidetud TLS § 23 sätestatud

kokkuleppe kehtivuse formaalsed eeldused ning kokkulepe on kehtiv. Kohus kontrollib

järgnevalt kokkuleppe materiaalsete eelduste täitmist.

23. Kostja vastuväidete kohaselt on nõue leppetrahvi temalt väljamõistmiseks esitatud

ebamõistlikult hilja ning seetõttu on hageja kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda vastavalt

VÕS § 159 lg 2. Kohus antud käsitlusega ei nõustu.

24. Esmalt märgib kohus, et kooskõlas Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 on

tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

25. Riigikohus on 06.03.2013.a kohtuotsuse kohtuasja nr 3-2-1-6-13 punktis 12 selgitanud, et

konkurentsipiirangu kokkulepe on kolleegiumi arvates töötaja ja tööandja vahel sõlmitav

eraldi võlaõiguslik kokkulepe, millele viitab ka asjaolu, et konkurentsipiirangu

kokkuleppe sõlmimist, selle kehtivust, ülesütlemist ja võimalikku leppetrahvi kokkulepet

konkurentsipiirangu kohustuse rikkumisel on põhjalikult eraldi reguleeritud TLS §-des 23-

27. Sama kohtulahendi punktis 13 on Riigikohus selgitanud, et vastavat kokkulepet ei saa

käsitleda töötaja tööülesandena ning selle kokkuleppe rikkumisest tekkinud kahju ei saa

käsitada tööülesannete täitmisel tekkinud kahjuna TLS § 74 lg 4 mõttes, vaid tegemist on

võlaõigusliku kokkuleppega, kohaldub nõude aegumisele TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud

kolmeaastane aegumistähtaeg. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude

sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik

võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude

aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest.

26. Hageja on kohtu ette toonud, et hageja valmistab ja müüb ehituses kasutatavaid

eeltarvikuid ja betoonühendusi, mille hageja emaettevõte ise on suures osas ka välja

töötanud, kuid lisaks valmistatakse neid ka alltöövõtuna teistes ettevõtetes üle maailma.

Tooted on spetsiifilised ning palju tooted on ka patenteeritud (dtl 4). Hageja sai

kostjapoolsest rikkumisest teada mais 2021.a, kui tellis äriregistrist Fori OÜ, mille

ainuosanik ja juhatuse liige oli sel ajal kostja, 2018.a - 2020.a aastaaruanded ja sealt

nähtus ettevõtte müük Indiasse (dtl 29-30, 31-45, 180, 181). Fori OÜ 2018.a

majandusaasta aruande kohaselt toimus müük ainult Indiasse summas 182 582 eurot ja

2019.a Eestisse ja Indiasse kogusummas 69 711 eurot (dtl 61-62). Hageja esitas nõude viis

kuud pärast rikkumise tuvastamist, pöördudes 21.10.2021.a töövaidluskomisjoni (dtl 14).

Seega on nõue esitatud mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2) ning kooskõlas TsÜS §

146 lg 1.

27. Hageja heidab kostjale ette, et kostja on 2019.a enda äriühingu Fori OÜ kaudu müünud

Indias samalaadset toodet – traatsilmuskarbi magnet ehk magnet for loop boxes, mida

müüb hageja s.t tegelenud konkureeriva tegevusega (dtl 40, 383-391). Muuhulgas on

osundatud toodet müüdud hageja Indias asuvale kliendile B.G. Shirke Construction Tech

PVT LTD (dtl 46-49). Kohtule esitatust nähtub, et kostja on tarninud hageja nimetatud

kliendile kaupu muuhulgas 17.12.2019.a (dtl 48). Kostja ei ole esitanud kohtule

põhjendusi ega tõendeid selle kohta, et tegemist pole konkureeriva tegevuse ega tootega.

Kostja äriühingu Fori OÜ müüki Indiasse, mis oli 01.07.2019.a kokkuleppe punkt 2

kohaselt konkurentsipiirangu ruumiline ala, ei ole kostja kogu asja kohtulikul arutamisel

millegagi selgitanud ega esitanud ka tõendeid, mis hageja väited kummutaks.

28. Kohus on korraldanud asjakohaste tõendite kogumise 07.10.2024.a kohtumäärusega (dtl

774-775), millisele Fori OÜ on 02.12.2024.a kirjalikult vastanud, et Fori OÜ näol on

tegemist hageja konkurendiga, kes ilmselgelt on huvitatud selliste andmete enda kätte

saamisest kaubanduslikel eesmärkidel. Samuti on Fori OÜ viidanud, et nõutud andmed

sisaldavad ärisaladust, mistõttu peab ta dokumentide esitamist maakohtule

põhjendamatuks (dtl 787-789).

29. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuivõrd tõendatud on, et kostja on Fori

OÜ kaudu (milline äriühing oli asutatud 06.04.2018.a ning kostja oli selle ainus osanik

ning juhatuse liige) 17.12.2019.a konkurentsipiiranguga hõlmatud toodet müünud hageja

kliendile Indias, milline riik oli samuti konkurentsipiiranguga kaetud, siis on hageja nõue

leppetrahvi väljamõistmiseks summas 50 000 eurot põhjendatud. Sellele rikkumisele on

hageja läbivalt oma nõudes kostja vastu ka tuginenud (dtl 3, 366).

30. Hageja on küll oma menetlusdokumentides märkinud, et rikkumisi on vähemalt kaks ning

osundanud asjaolule, et kostja töötab käesoleval ajal hageja konkurendi Exmet PA OÜ

juures (dtl 308, 315). Hageja on arvamusel, et konkurentsipiirangu rikkumise varjamiseks

osutas kostja algselt teenuseid Fori OÜ kaudu. Kuivõrd asja kohtulikul arutamisel pole

tõendamist leidnud, et kostja on konkurentsipiirangu perioodil töötanud eelpool nimetatud

äriühingu juures, siis ei saa ainuüksi kahtluste alusel hageja nõuet nn teise rikkumise osas

põhjendatuks pidada ning kohus jätab selles osas hageja nõude rahuldamata.

31. Kostja on palunud leppetrahvi vähendada nullini kooskõlas VÕS § 162 lg 1, põhjendades

seda asjaoluga, et ligi kaks aastat peale töösuhte lõppemist jätkab tööandja töötaja vastu

nõuete esitamist ning pooltel on erinev majanduslik seisund – töötaja on füüsiline isik,

samas on tööandja juriidiline isik (dtl 281). Samuti on kostja väidetel leppetrahvi nõue

summas 100 000 eurot ebamõistlikult suur. Kostja on palunud leppetrahvi vähendada

mõistliku suuruseni juhul, kui kohus leiab, et hagi nõue on põhjendatud (dtl 754).

32. Kohus märgib, et poolte vahel on lepinguline suhe. Lepinguvabadus tähendab seda, et

lepingu sõlmimine on pooltele vabatahtlik ning lepingu sisu on valdavalt poolte endi

määrata. Seega võimaldab lepingu sõlmimise vabadus igaühel endal otsustada, kas,

kellega, mis tingimustel ja sisuga leping sõlmida. Seega kostja sõlmides hagejaga

konkurentsipiirangu kokkuleppe pidi arvestama sellega, et kokkuleppe rikkumisel võib

hageja nõuda kostjalt leppetrahvi.

33. Leppetrahv on oma olemuselt tagatisabinõu, mis motiveerib lepingupoolt oma kohustust

korrektselt täitma. Seega peab leppetrahvina kokkulepitud summa olema piisav selleks, et

vältida tahtlikult lepingu rikkumist. Kohtu arvates ei ole antud juhtumil tegemist

ülemääraselt suure leppetrahviga arvestades hagejale makstud töötasu.

34. Kohus nõustub hagejaga selles, et antud juhul ei ole põhjendatud leppetrahvi

vähendamine, kuivõrd kostja rikkus konkurentsikeeldu läbi enda poolt asutatud äriühingu

(dtl 29). Hageja on kohtu ette toonud, et 2019.a s.o ajal, mil rikkumine aset leidis, oli

kostja äriühingu käive 69 711 eurot ning kasum 64 944 eurot. Fori OÜ ei ole

registreerinud ühtegi töötajat ja tuleb eeldada, et kostja saab Fori OÜ-st majanduslikku

kasu eelkõige kasumi arvelt (dtl 296). Kostja neid hageja väiteid ümber lükanud pole.

35. Ka arvestab kohus asjaoluga, et kostjale on konkurentsipiirangu järgimise eest igakuist

märkimisväärset hüvitist makstud, mis moodustab kogusummas 51 000 eurot (bruto) (6 x

8500). Kuivõrd tõendatud on, et vaatamata igakuise hüvitise maksmisele on kostja

piirangut rikkunud, siis puudub alus leppetrahvi vähendamiseks, seda enam, et

samaväärses summas on kostja hagejalt hüvitist saanud. Sellest tulenevalt peab kohus

põhjendatuks kostjalt välja mõista leppetrahv summas 50 000 eurot.

36. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras (dtl 2).

37. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär.

38. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

39. Hageja palub viivise välja mõista alates töövaidluskomisjonile avalduse esitamisest

21.10.2021.a kuni hagi esitamiseni 03.02.2022.a summas 1161,64 eurot ning lisaks hagi

esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni (dtl 2). Kostja vastuväiteid viivise nõudele,

suurusele ega arvutuskäigule ei esitanud, viivise vähendamist kostja ei taotlenud. Kohus

saab viivist vähendada üksnes kohustatud isiku taotlusel (vaata selles osas Riigikohtu

23.11.2016.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-112-16 punkt 20).

40. Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude summas 50 000 eurot, tuleb ka viivise nõue

vastavalt rahuldada.

41. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud

osaliselt ning tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

leppetrahv summas 50 000 eurot, viivis perioodi eest 21.10.2021.a kuni 03.02.2022.a

summas 1161,64 eurot ning viivis alates 04.02.2022.a nõudelt (50 000 eurot) VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude kohase täitmiseni.

42. TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega

seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse

tekstita.

43. Kostja on esitanud 20.01.2023.a kohtule taotluse 17.01.2023.a kohtuistungi protokolli

parandamiseks (dtl 339). Kostja esindaja palub täiendada enda sõnavõttu. Hageja antud

taotlusele vastu ei vaidle (dtl 344).

44. Vastavalt TsMS § 53 lg 2 esimesele lausele on menetlusosalisel õigus tutvuda

protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates

protokolli allkirjastamisest. Kohus, tutvunud esitatud taotlustega protokolli parandamiseks

ja tsiviilasja materjalidega leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 50 on

sätestatud protokolli kohustuslik sisu. Vastavalt TsMS § 50 lg 1 peab protokoll kajastama

menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise

seisukohalt olulist. Sama paragrahvi lõige 1 p 8 kohaselt peab protokollis olema kirjas

menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud

kohtule esitatud kirjalikes dokumentides.

45. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise

seisukohalt olulise protokolli muudatusega. Protokoll ei ole kohtuistungi stenogramm ja

seega puudub vajadus protokolli parandamiseks. Sellest tulenevalt jääb kostja taotlus

rahuldamata. Taotlus protokolli parandamiseks jääb asja materjalide juurde.

46. Hageja on taotlenud hagis määrata kohtuotsuse vabatahtliku täitmise tähtajaks viis päeva

alates kohtuotsuse jõustumisest (dtl 3). Kohus leiab, et hageja vastav taotluse tuleb

rahuldada kooskõlas TsMS § 445 lg 1 ning võimaldada kostjal jõustunud kohtuotsus

vabatahtlikult täita viie päeva jooksul.

47. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

48. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hagihinnaks 114 323,28

eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

49. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 jäävad menetluskulud 50 % ulatuses kostja kanda ning 50 %

ulatuses hageja kanda, kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt. Kooskõlas TsMS § 177 lg 1

p 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2026. a otsusega nr 2-22-1854.