3-25-2296/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-25-2296

Otsuse kuupäev

24. oktoober 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Haldusasi

B.F-i kaebus Maksu- ja Tolliameti 22. mai 2025. a

korralduse nr 12.2-3/066118-5 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – B.F

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Indrek Lind

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta B.F-i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse

esitamiseks on 24. november 2025.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lõike 1 punkt 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).

3-25-2296

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 22. mai 2025. a korraldusega nr 12.2-3/066118-

5 B.F-i (edaspidi kaebaja) andma teavet. MTA selgitas, et alustab selle korraldusega kaebaja

suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust maksukorralduse seaduse

(MKS) § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel, mille käigus kogub teavet DP Recycling OÜ varjatud

maksuvõla tekkimise põhjuste ja maksuvõla tasumise kohustuse eest solidaarselt vastutavate

isikute väljaselgitamiseks. Maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks

on vaja saada teavet kaebajalt kui maksukohustuslaselt. Korralduse andmise seisuga pole DP

Recycling OÜ-le veel maksusummat määratud, kuid alustatud on kontrollimenetlust, mille

tõenäoliseks tulemuseks on maksu määramine summas 89 583,33 eurot maksuperioodide

detsember 2020, august 2021 ja veebruar 2022 eest. Vastutusmenetluse potentsiaalse

tulemusena nõuab MTA kaebajalt selle summa kogu ulatuses koos intressiga välja. Kaebajal

tuli ilmuda 30. mail 2025 kell 14 MTA-sse, et anda teavet DP Recycling OÜ

majandustegevuse ja selle korraldamise kohta tema juhatuse liikmeks oleku perioodil ning sel

ajal kujunenud maksuvõla kohta. MTA selgitas, et vahetu kohtumine on efektiivsem viis

teabe kogumiseks kui kirjalik suhtlus, sest suulise vestlusega on kergem vältida

vääritimõistmist, lahendada võimalikud vastuolud ja saada küsimustele ammendavad

vastused.

2. Kaebaja esitas 9. juunil 2025 vaide MTA 22. mai 2025. a korralduse peale. MTA jättis

11. juuni 2025. a vaideotsusega nr 6-1/5903-2 kaebaja vaide rahuldamata.

3. Kaebaja esitas 11. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 22. mai 2025. a

korralduse tühistamiseks. Kaebaja viitas MKS § 96 lg-le 5, mis sätestab, et käesoleva seaduse

§-des 38–40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja

või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lg 1 p-s 3

sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda

või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Seega kõigepealt

peaks olema tehtud DP Recycling OÜ suhtes maksuotsus, seejärel alustatud sissenõudmist ja

kui kolme järgneva kuu jooksul ei ole võlga sisse nõutud, siis saab kaaluda vastutusotsuse

tegemisele suunatud menetluse alustamist. Maksuhaldur on alustanud kaebaja suhtes

vastutusotsuse tegemise menetlust paralleelselt DP Recycling OÜ maksumenetlusega (veel

enne maksude määramist), mis ei ole õiguspärane. MTA on vaideotsuses selgitanud, et MKS

§ 96 lg-st 5 ei tulene piiranguid vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse alustamisele

ja et vaidlustatud korralduse andmise ning vastutusmenetluse algatamise eelduseks ei ole DP

Recycling OÜ suhtes maksuotsuse väljastamine. Kaebaja sellise seisukohaga ei nõustu.

Maksuhaldur ei ole ju teinud DP Recycling OÜ suhtes maksuotsustki ja pole kindel, kas DP

Recycling OÜ suhtes üldse täiendavat maksustamist tuleb, kuid juba on kaebaja kui varasema

juhatuse liikme suhtes alustatud vastutusotsuse menetlust. See ei ole kaebaja jaoks loogiline.

Samuti ei pea kaebaja põhjendatuks, et kaebaja peaks andma seletusi DP Recycling OÜ-ga

seotud asjaolude kohta kaebaja vastutusotsuse menetluse raames. Kui maksuhaldur soovib

kaebajalt seletusi DP Recycling OÜ kohta, saab ta kaebajat kui kolmandat isikut igal ajal välja

kutsuda ja kaebaja on valmis seletusi jagama. Selle jaoks ei ole vaja algatada vastutusotsuse

menetlust, kus kaebaja on juba menetlusele allutatud isik ja mille raames peaks ta andma

seletusi justkui enda vastu.

4. MTA palus 2. septembri 2025. a vastuses jätta kaebuse rahuldamata. MTA märkis, et

kaebaja viidatud MKS § 96 lg 5 sätestab tingimused, millal MTA võib maksuvõla

sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu

3-25-2296

kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teha vastutusotsuse. Antud juhul ei ole MTA kaebajale

koostanud vastutusotsust, vaid vaidlusaluseks haldusaktiks on korraldus, millega alustati

menetlust selgitamaks välja DP Recycling OÜ varjatud maksuvõla tekkimise põhjused ning

maksuvõla tasumise kohustuse eest solidaarselt vastutavad isikud. Kaebaja viidatud MKS §

96 lg-st 5 ei tulene keeldu alustada vastutusmenetlusega enne vastutusotsuse tegemise aluste

esinemist. Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et MKS § 96 lg-tes 5 ja 6 sätestatud

tingimused peavad olema täidetud vastutusotsuse tegemise hetkel ega pea seaduse kohaselt

tingimata esinema juba vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetluse alustamise ajal.

Eelnevalt märgitust saab omakorda järeldada ka seda, et ei ole obligatoorne, et

vastutusmenetluse alustamise ajaks oleks äriühingu maksuvõlg maksuotsusega kindlaks

määratud. Vaidlusaluses korralduses on MTA kaebajale selgitanud, et DP Recycling OÜ osas

alustatud kontrollimenetluse tõenäoliseks tulemuseks on maksu määramine summas 89

583,33 eurot maksustamisperioodidel detsember 2020, august 2021 ja veebruar 2022.

Eelnimetatud maksustamisperioodid haakuvad ajavahemikuga, mil kaebaja oli DP Recycling

OÜ juhatuse liige (st isik, kes MKS § 40 lg 1 kohaselt vastutab MKS §-s 8 nimetatud

kohustuste tahtliku või raskest hooletusest rikkumise korral selle tõttu tekkinud maksuvõla

eest solidaarselt maksukohustuslasega). Maksuhaldur peab menetlustoiminguid tehes lähtuma

ka avalikust huvist menetluse tulemuslikkuse suhtes, st tagama, et maksuvõla sissenõudmine

ei muutuks võimatuks. Arvestades, et kuu aega peale DP Recycling OÜ osas

kontrollimenetluse alustamist on vahetunud nii äriühingu omanik kui ka seaduslik esindaja,

on põhjendatud kahtlus, et äriühingult endalt võib osutuda maksuvõla sissenõudmine

võimatuks. Sellel kaalutlusel on vastutusmenetluse alustamine MKS § 96 piiranguid

arvestamata lubatav. Seonduvalt kaebaja seisukohaga, et kui MTA soovib temalt seletusi DP

Recycling OÜ kohta, siis selleks ei ole vaja algatada vastutusotsuse menetlust, vaid teda saab

välja kutsuda kolmanda isikuna, viitab vastustaja MKS § 11 lg-le 2, mille kohaselt

maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute

sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke

tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude

väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. MKS § 12

omakorda sätestab, et kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu

kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust

volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes

põhjendatud huve. Seega MTA-l on õigus konkreetseid asjaolusid arvestades otsustada

menetlustoimingute sooritamise vajaduse, liigi ja ulatuse üle.

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kaebaja peab MTA 22. mai 2025. a korraldust õigusvastaseks põhjusel, et tema

hinnangul ei oleks MTA tohtinud tema suhtes vastutusmenetlust alustada ja selle menetluse

raames teavet küsida olukorras, kus DP Recycling OÜ suhtes ei olnud MTA veel maksuotsust

teinud ega üritanud kolme kuu jooksul DP Recycling OÜ-lt maksuvõlga sisse nõuda. Kaebaja

osutas MKS § 96 lg 5 teisele lausele, mis sätestab, et käesoleva seaduse §-des 38–40

nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu

kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud

viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui

maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot.

6. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Kohtupraktikas on leitud, et MTA võib

vastutusmenetlust alustada ka olukorras, kus äriühingu maksuvõlg on veel maksuotsusega

tuvastamata, kuid selle tegelikku olemasolu saab siiski pidada tõenäoliseks (vt nt Tallinna

3-25-2296

Halduskohtu 14. novembri 2023. a määrus asjas nr 3-23-2559, p 8 ja Tallinna

Ringkonnakohtu 20. aprilli 2020. a määrus asjas nr 3-20-287, p 9 ning mõlemas määruses

viidatud kohtupraktika). MKS § 96 lg 5 sätestab alused, millal „võib teha vastutusotsuse“

ning sellest ei tulene keeldu alustada menetlusega enne vastutusotsuse tegemise aluste

esinemist. Tingimused vastutusmenetluse alustamiseks ei ole nii ranged nagu vastutusotsuse

tegemiseks. Seega ainuüksi asjaolud, et MTA pole DP Recycling OÜ suhtes veel maksuotsust

teinud ega ole üritanud DP Recycling OÜ-lt maksuvõlga kolme kuu jooksul sisse nõuda, ei

välista kaebaja suhtes vastutusmenetluse alustamist. Need asjaolud saaksid välistada ainult

vastutusotsuse tegemise, kuid pole vaidlust selle üle, et vastutusotsust pole kaebaja suhtes

tehtud. Kaebaja ei ole viidanud asjaoludele, mille põhjal saaks juba praegu asuda seisukohale,

et DP Recycling OÜ-l ei saa kindlasti maksuvõlga olla. MTA on vaidlustatud korralduses

maksuvõla olemasolule osutanud, märkides, et DP Recycling OÜ kontrollimenetluse

tõenäoliseks tulemuseks on maksu määramine summas 89 583,33 eurot (käibemaks summas

35 833,33 eurot ja tulumaks summas 53 750 eurot) maksuperioodide detsember 2020, august

2021 ja veebruar 2022 eest. Kui äriühingu maksuvõla olemasolu on võimalik, ei ole viidatud

kohtupraktika kohaselt välistatud vastutusmenetluse alustamine enne maksuotsusega

äriühingu maksuvõla tuvastamist.

7. MKS § 10 lg 3 kohaselt viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja

efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse

üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste kaitse. Ühelt poolt tuleb arvestada, et kaebajalt

teabe küsimine olukorras, kus vastutusotsuse andmise kriteeriumid ei ole veel täidetud, võib

osutuda mittevajalikuks menetlustoiminguks juhul, kui äriühing siiski maksab maksuvõla ise

ära. Sellised menetlustoimingud ei ole kooskõlas haldusmenetluse üldpõhimõtetega ning

koormavad asjatult menetlusosalisi. Kuid teiselt poolt peab maksuhalduril olema võimalik

konkreetseid asjaolusid arvestades otsustada menetlustoimingute sooritamise vajaduse, liigi ja

ulatuse üle (MKS § 11 lg 2, § 12). Samuti peab maksuhaldur menetluse läbiviimisel lisaks

menetlusosaliste kaitsele lähtuma ka avalikust huvist menetluse tulemuslikkuse suhtes. Nii

peab maksuhaldur menetlustoimingute valikul tagama, et maksuvõla sissenõudmine ei

muutuks võimatuks. (Vt Tallinna Ringkonnakohtu 30. aprilli 2012. a otsus asjas nr 3-11-1140,

p 8.)

8. Vaidlustatud korralduses pole vastustaja siiski põhjendanud, miks tal on kahtlus, et DP

Recycling OÜ ei maksa ise maksuvõlga ära või ei õnnestu seda temalt sisse nõuda, ja miks

sellest lähtuvalt pole võimalik vastutusmenetluse alustamisega oodata. Vastustaja tõi alles

vastuses kaebusele esile, et kuu aega peale DP Recycling OÜ suhtes kontrollimenetluse

alustamist on vahetunud nii äriühingu omanik kui ka seaduslik esindaja, mistõttu on

vastustajal tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühingult endalt võib maksuvõla sissenõudmine

osutuda võimatuks. Kohus peab neid kaalutlusi iseenesest lubatavaks. Kaebaja ei ole osutanud

asjaoludele, mille põhjal saaks asuda seisukohale, et vastustaja kahtlus, et DP Recycling OÜ

ei maksa maksuvõlga ära või ei õnnestu seda temalt sisse nõuda, on ilmselgelt alusetu. Kui

vastustajal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühingult ei pruugi võimalik olla

maksuvõlga kätte saada ning võidakse teha toiminguid maksukohustuse vältimiseks, tuleb

vastustajal menetlustoimingute planeerimisel, sh vastutusmenetluse alustamise kaalumisel

arvestada ka ajafaktoriga, kuna äriühingu lõppemine välistab vastutusotsuse tegemise.

Taolistes olukordades võib maksuvõla sissenõudmise tagamiseks olla vajalik samaaegselt läbi

viia äriühingu suhtes kontrollimenetlust ja äriühingu endise juhatuse liikme suhtes

vastutusmenetlust. Kui vastustaja peaks vastutusmenetluse alustamiseks jääma ootama MKS

§ 96 lg-s 5 sätestatud aluste täitumist, võib vastutusotsuse tegemise võimalikkus muutuda

küsitavaks.

3-25-2296

9. Kuigi vaidlustatud korraldus on praeguse kohtuotsuse p-s 8 käsitletud osas

põhjendamispuudustega, ei tingi korralduse formaalne õigusvastasus siiski korralduse

tühistamist. Riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p-st 1 tulenevalt võib haldusakti jätta kehtetuks

tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist.

Vastustaja on kohtumenetluses osutanud asjakohastele kaalutlustele, mis õigustavad

vastutusmenetluse alustamist enne DP Recycling OÜ suhtes maksuotsuse tegemist, ning pole

mõistlikku põhjust arvata, et vastustaja ei lähtunud nendest juba vaidlustatud korralduse

andmise ajal.

10. Kuna vastutusmenetluse alustamist kaebaja suhtes pole alust pidada õigusvastaseks,

tuleb kaebajal taluda seda, et tal tuleb teavet anda vastutusmenetluse raames. Kaebajal ei ole

õigust nõuda, et temalt küsitaks teavet üksnes äriühingu suhtes läbi viidava kontrollimenetluse

raames. Vastutusmenetluse raames kontrollitavate asjaolude ring on laiem, kuna MTA-l tuleb

muu hulgas välja selgitada, kas äriühingu seaduslik esindaja on tahtlikult või raskest

hooletusest rikkunud MKS §-s 8 nimetatud kohustusi ja põhjustanud sellega maksuvõla. MKS

§ 64 lg 1 p 6 kohaselt on kaebajal õigus keelduda vastutusmenetluses teabe andmisest ja

tõendite esitamisest küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või MKS § 64 lg 1 p-s 5

nimetatud isiku õigusrikkumises süüditunnistamist.

11. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et MTA 22. mai 2025. a korralduse tühistamiseks ei

ole alust. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

12. HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal.

Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja

kuludokumente esitanud, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)