2-25-11594/14 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-11594

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Osaliselt õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Kohtuistungi sekretär

Pille Kaarepere

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.10. 2025. a Jõgeva kohtumaja, Suur 1 Jõgeva

Tsiviilasja number

2-25111594

Tsiviilasi

E.J. hagi K.J. vastu elatise nõudes

Hagi hind

2700€

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: E.J. (isikukood: XXX), hageja seaduslik esindaja

E.J. (isikukood: XXX; elukoht: XXX, Jõgevamaa,);

Kostja: K.J. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxx,

xxxxx,)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalikus meneltuse vastavalt 24.09.2025 määrusele.

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata E.J.-i nõue elatise saamiseks PKS § 97 p 2 alusel-

täisealisele õppivale lapsele.

2. Rahuldada E.J.-i hagi K.J.-i vastu PKS § 97 p 1 alusel- alaealise lapse elatise

nõudes.

3. Välja mõista K.J.-ilt E.J.-i kasuks elatis 300 eurot kuus alates 01.08.2025 kuni

E.J.-i täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxx).

4. Elatis tasuda lapse esindaja E.J.-i arveldusarvele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

1.Hageja nõue ja põhjendused

1.1.Hageja esitas 18.07.2025 kohtule hagiavalduse ja 31.07.2025 avalduse täienduse, milles

palus kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas 300 eurot alates 01.08.2025.a kuni

täisealiseks saamiseni ja kui laps õpib koolis siis kuni tema 21 aastaseks saamiseni.

Hagiavalduse kohaselt elab hageja alates 2024.a suves koos isaga. Ema ei ole pärast seda

lapsele ülalpidamist andud ega last toetanud. Lapse ja ema suhte ei ole olnud head.

1.2.Vastuseks kostja seisukohale teatas hageja esindaja, et elatis on mõeldud lapse kulude

katteks, mistõttu tuleb see kanda lapse hooldaja- isa- kontole. Kostja väide, et isa kulutaks

raha endal, on vale.

2.Kostja vastuväited

2.1.Kostja 02.09.2025 esitatud seisukohas teatas, et on valmis tasuma lapsele elatist 300

eurot kuus kuni tema täiealiseks saamiseni. Kostja avaldas, et on augustis tasunud 200€ ja

tasub koheselt veel 100€. Pärast lapse täisealiseks saamist soovis kostja saada kooli tõendit

õppimise kohta ja oli siis valmis elatise tasumist jätkama. Kostja viitas, et lapsele makstakse

ka lastetoetust 80€. Kostja leidis, et lapse teine vanem peab lapse ülalpidamisse panustama

samas ulatuses kui kostja. Kostja avaldas, et soovib elatise kanda otse lapse kontole, sest

muidu võib juhtuda, et lapse seaduslik esindaja- isa- kulutab selle alkoholile.

2.2.11.09.2025 esitas kostja täiendava vastuse. Seoses elatise nõudega on olulised järgmised

menetlusdokumendis tehtud avaldused. 01.09.2021.a koostatud advokaadi poolt elatise kohta

kompromissleping, mille alusel tasus E.J. kostjale elatist laste Cxxxxxxx, Exxxx ja E.J.-i

ülalpidamiseks. Lapsed elasid koos emaga. Hageja lahkus ema juurest ja asus elama isaga

03.08.2024 ja ema oli sellega nõus. Hages esitatud lahkumise põhjused aga pole õiged. Kostja

teatas, et tema sissetulekuks on ca 1400€, talle kuulub sõiduauto. Kostja elab üürikorteris,

mille kulusid ta kannab proportsionaalselt teiste pereliikmetega. Koos kostjaga elab vanemete

teie ühine laps täisealine laps Exxx E.J., keda kostja võimalusel toetab, sest ta täidab

sõjaväekohustust.

Kostja avaldas, et tal on võimalik maksta elatis 200 eurot kuus. Kostja seadis kahtluse alla,

kas lapse kulud võiks olla 2x300+80 =680 eurot- laps ei käi trennides, tal puudub vajadus

kasutada autot ja ka küttepuud ei maksa nii palju. Ilmselt hageja esindaja ise kostjaga samas

ulatuses lapse ülalpidamisse ei panusta või kasutab saadud elatist enda huvides.

2.3.Kohus määras asjas istungi 14. oktoobriks 2025 eesmärgiga sõlmida poolte vahel

kompromiss, kuid kostja teatas 21.09.2025, et kohtuistungile ei tule, sest ei soovi viibida

hageja seadusliku esindajaga samas ruumis. Kostja kinnitas, et tasub alates 01.08.2025.a kuni

30.04.2028 hagejale 3000€ kuus.

3.Kohus jättis kohtuistungi ära ja otsustas asja lahendada kirjalikus menetluses.

4.Kohtu põhjendused

4.1.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi

saab rahuldada osaliselt.

Hageja esindaja on esitanud kaks nõuet: elatise nõude 300€ kuus kuni lapse täisealiseks

saamiseni ja nõude täisealisena elatise saamiseks kuni kooli lõpetamiseni samas summas.

4.2.Kohus leiab, et täisealise lapse elatise nõue tuleb jätta läbi vaatamata, kuna seadus sellele

nõudele käesoleval ajal õiguskaitset ei võimalda. PKS § 97 l p 2 kohaselt on ülalpidamist

õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib

kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Seega on sellise nõude esitamise eelduseks, et 1) hageja on saanud täisealiseks ja 2) et ta

omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes. Käeolevalt ei ole

täidetu esimene tingimus, sest hageja ei ole veel täisealine.

TsMS § 423 lg 1 sätestab: Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja

õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik,

eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

Kuna hagejal puudub käesoleval ajal õigus PKS § 97 p 2 alusel ülalpidamist nõuda, siis ei ole

hageja õigused selles osas praegu ka rikutud. Lisaks märgib kohus, et ülapidamist andma

kohustatud vanem võib selle kohustuse alati täita vabatahtlikult. On võimlik, et kostaja annab

hagejale ülalpidamist vabatahtlikult kui hageja saba täisealiseks, mistõttu puuduks siis ka alus

kohtule hagi esitamiseks.

4.3.Kostja on õigeks võtnud hageja nõude saada igakuist elatist 300 eurot kuni täisealiseks

saamiseni. Kostja teatas, et on alates augustist 2025 seda kohustust ka täitnud ja hageja ei ole

seda väidet vaidlustanud.

Kuna kostja on nõude õigeks võtnud, teeb kohus õigeksvõtul põhineva otsuse.

TsMS § 444 lg 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse ja hagi õigeksvõtul põhineva ilma

kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodust tuleneval ei põhjenda kohus hagi rahuldamist

sisuliselt. Kohus märgib vaid, on lapse huvides on saada elatist ja õigeks võetud summa tagab

lapse piisava ülalpidamise, sest see summa on samas suurusjärgus PrKS § 101 alusel

arvestatava elatise miinimumsuurusega.

Hagis soovis hageja elatist alates 01.08.2025.a. Seega mõistab kohus elatise välja alates

nimetatud kuupäevast kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus märgib, et eeldatavalt on

kostja täitnud ülalpidamiskohustust alates 01.08.2025 kuni lahendi tegemiseni vabatahtlikult

ja sama kohustust uuesti täitma ei pea.

Kuigi kostja soovis tasuda elatise lapse enda arveldusarvele, tuleb see siiski tasuda teise

vanema arveldusarvele. Sellise taotluse on esitanud hageja esindaja ja kohus rahuldab selle

TsMS § 445 lg 1 tulenevalt. Kohus märgib, et hageja esindajal on kohustus tagada lapse

kulude kandmine ja kui kanda elatis lapse kontole, võib sellega tekkida probleeme. Vastutus

raha kasutamise eest lasub varahooldusõiguslikul vanemal mitte lapsel.

5.Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas,

alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

Kohtunik