Legislator Case Law & Legislation
2-22-12504/28 AI generated

2-22-12504/28 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-22-12504/28
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lõpetada L.L kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada L.L kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 02.09.2022. Kohustustest vabastamisel

Legislator headnote

AI generated

2-22-12504/28 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Kohustustest vabastamisel

Keywords

AI generated
financial stress test ongoing social benefits social security litigation voluntary unemployment protection of legitimate expectations fraudulent insurance claim
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Määruse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-12504

Tsiviilasi

Võlgniku L.L'i kohustustest vabastamise menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlustoiming

Võlgnik L.L, isikukood XXX, elukoht XXX, e- post:

XXX, tel XXX

Usaldusisik

vandeadvokaat

Martin

Pärn,

Advokaadibüroo Naur & Pärn, asukoht XXX; tel XXX;

e-post XXX

Võlausaldajad

B2 Impact OÜ, lepinguline esindaja Olga Gul e-post

XXX

Svea Finance AS, lepinguline esindaja Piret Palm e-

post XXX

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamise otsustamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada L.L kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada L.L kohustustest, mis

on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 02.09.2022. Kohustustest vabastamisel

ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale

elatise maksmise kohustused.

2. Vabastada Martin Pärn L.L-i usaldusisiku ülesannete täitmisest.

3. Avaldada teade kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.

ASJAOLUD

1. 02.09.2022 kohtumäärusega kuulutati välja võlgniku L.L pankrot, algatati kohustustest

vabastamise menetlus ja nimetati pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes vandeadvokaat

Martin Pärn. 30.01.2025 määrusega lõpetas kohus L.L-i pankrotimenetluse lõpparuande

kinnitamisega ja jätkas 02.09.2022 algatatud võlgniku kohustustest vabastamise menetlust.

Võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmist jätkas Martin Pärn. Usaldusisik esitas kohtule

2-22-12504

02.09.2025 aruande. Aruande kohaselt võlgniku igakuise sissetuleku alates 16.01.2025

moodustasid eelduslikult sotsiaaltoetus ja Eesti Töötukassa makstav töövõimetustoetus.

Mõlema toetuse näol on tegemist sissetulekuga, millele ei saa pöörata sissenõuet vastavalt

TMS § 131. Võlgniku mittearestitava tulu suurus TMS § 132 lg 1 järgi on alates 01.01.2025

886 eurot kuus. L.L usaldusisiku AS LHV Pank kutsealase maksekonto nr XXX jääk on 420

eurot, mis kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele. Kokkuleppel usaldusisikuga kandis

võlgnik vabatahtlikult igakuiselt 60 eurot alates veebruarist 2025 kuni augustini 2025

võlausaldajatele väljamaksmiseks usaldusisiku kontole. Usaldusisik ei soovi antud

menetluses, et talle määrataks tasu. Usaldusisik palub seoses 3-e aasta möödumisega

otsustada võlgniku suhtes tema kohustustest vabastamine.

2. 19.09.2025 nõudekirjaga küsis kohus võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest

vabastamise taotluse kohta.

3. 23.09.2025 teatas võlausaldaja B2 Impact OÜ, et võlausaldaja ei toeta võlgniku

kohustustest vabastamist ning pooldab menetluse pikendamist. 06.10.2025 esitas enda

seisukoha Svea Finance AS. Võlausaldaja märgib, et L.L on kohustustest vabastamise

perioodil täitnud vaid ca 27% Svea Finance ASi nõudest. Võlausaldaja hinnangul ei ole

eelnevast tulenevalt võlgniku vabastamine tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest põhjendatud, kuna võlgnik võib olla olnud hooletu talle FIMS §-ga 47 seatud

kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 1 näeb ette, et pärast kolme aasta

möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus

võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse. Käesoleval juhul on võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatatud

02.09.2022 kohtumäärusega. Seega on 3 aastat menetluse algatamisest möödunud.

Usaldusisik on esitanud kohtule taotluse võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest.

5. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab ärakuulamiseks piisavaks lugeda

usaldusisiku, võlgniku ja võlausaldaja kirjalikult esitatud seisukohti (vt ka Riigikohtu lahendit

nr 3-2-1-49-16, p-d 4, 7 ja 16). Kohus andis võlausaldajatele võimaluse seisukohtade

esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise kohta. Võlausaldajad ei toeta usaldusisiku

taotlust.

6. FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik

on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või

pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud

alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

7. FIMS § 47 sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel. Kohus

kontrollib esmalt, kas võlgnik on täitnud FIMS §-s 47 kohustusi ning kas ei esine kohustustest

vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (FIMS § 49 lg 5).

8. FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise

pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse

või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui

selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnikku

ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.

9. Järgmisena kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS §-s 47

või pankrotiseaduse 4.peatükis nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul tuleb ka

2-22-12504

tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

10. FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Maksejõuetusavaldusest nähtuvalt

võlgnik maksejõuetusavalduse esitamise ajal töötas. 16.01.2025 kohtule esitatud aruandest

nähtub, et võlgnikul on diagnoositud II astme artroos (raske liikumispuue). Aruandest nähtub

seegi, et võlgnik on käesoleval ajal pensionär ja tema sissetuleku moodustab pension 742.61

eurot ja sotsiaaltoetus 26.85 eurot. 02.09.2025 esitatud aruandest nähtuvalt võlgniku igakuise

sissetuleku alates 16.01.2025 moodustavad sotsiaaltoetus ja Eesti Töötukassa makstav

töövõimetustoetus. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et võlgniku east ja tervislikust

seisundist tulenevalt on tal praeguseks takistatud tulutoova tegevusega tegelemine ja selle

otsimine.

11. FIMS § 47 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma

kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest ja sissetulekust piisaval määral,

usaldusisik ei ole teatanud kohtule asjaoludest, millest võiks järeldada vastupidist. Puuduvad

andmed, et võlgnik varjanuks oma tulu või vara ning kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud

FIMS § 47 lg-s 2 sätestatud kohustust.

12. FIMS § 47 lg-d 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. 16.01.2025

esitatud aruande kohaselt pankrotivara summas 4574,61 eurot moodustus võlgniku

mittearestitavat sissetulekut ületavast sissetuleku osast (2022.a. 1492,83 eurot, 2023.a.

2488,73 eurot, 2024.a. 593,05 eurot). Jaotiste alusel tehti pankrotimenetluses väljamaksed

PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu nõuete osas kokku summas 3354,41 eurot. 02.09.2025 esitatud

aruandest nähtuvalt võlgnik omab sissetulekut, millele ei saa pöörata sissenõuet vastavalt

TMS § 131. Kokkuleppel usaldusisikuga kandis võlgnik siiski vabatahtlikult igakuiselt 60

eurot alates veebruarist 2025 kuni augustini 2025 võlausaldajatele väljamaksmiseks

usaldusisiku kontole ja võlausaldajatele on väljamakseid summas 420 eurot teostatud

04.09.2025. Seega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel eraldanud rahalisi

vahendeid võlausaldajate nõuete tagamiseks ning kohtul puudub teave, et võlgnik oleks

rikkunud FIMS § 47 lg-tes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.

13. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik

rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust.

14. FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste

täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus

võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on

võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest

teavet varjanud oleks.

15. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul võlgnik rikkunud FIMS-st 47 tulenevaid

kohustusi, mistõttu võlausaldaja Svea Finance seisukoht sellest, et võlgnik on olnud hooletu,

on põhjendamatu. Võlgnik on kohtu hinnangul pankrotimenetluses ja kohustustest

vabastamise menetluses täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ning puuduvad FIMS § 49 lg 5

sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast. Seega on L.L

täitnud FIMS § 47 sätestatud kohustusi, on võlausaldajate nõudeid rahuldanud ja kuivõrd

menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat, siis tuleb FIMS § 49 lg 1 alusel võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Vastuseks võlausaldaja

seisukohale sellest, et menetlust tuleks pikendada selgitab kohus, et arvestades võlgniku

tervislikku seisundit ja pensioniiga, on vähetõenäoline, et võlgnikul tekib lähitulevikus

võimalus oma sissetulekuid suurendada, mistõttu menetluse pikendamine ei tooks kaasa

soovitud eesmärki.

2-22-12504

16. FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult

tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3)

võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma

kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta

kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on

võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

17. FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse. Kuna kohus on otsustanud L.L pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastada, lõpetab kohus ka L.L pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse.

18. FIMS § 55 lg 1 p 2 kohaselt vabastab kohus kohustustest vabastamise menetluse

lõppemisel usaldusisiku. Martin Pärn tuleb vabastada võlgniku usaldusisiku kohustustest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik