2-22-12504/28 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Legislator summary
AI generatedLõpetada L.L kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada L.L kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 02.09.2022. Kohustustest vabastamisel
Legislator headnote
AI generated2-22-12504/28 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Kohustustest vabastamisel
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Eve Grass
Määruse tegemise aeg ja koht
24. oktoober 2025, Pärnu
Tsiviilasja number
2-22-12504
Tsiviilasi
Võlgniku L.L'i kohustustest vabastamise menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Menetlustoiming
Võlgnik L.L, isikukood XXX, elukoht XXX, e- post:
XXX, tel XXX
Usaldusisik
vandeadvokaat
Martin
Pärn,
Advokaadibüroo Naur & Pärn, asukoht XXX; tel XXX;
e-post XXX
Võlausaldajad
B2 Impact OÜ, lepinguline esindaja Olga Gul e-post
XXX
Svea Finance AS, lepinguline esindaja Piret Palm e-
post XXX
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse
lõpetamise otsustamine
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada L.L kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada L.L kohustustest, mis
on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 02.09.2022. Kohustustest vabastamisel
ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale
elatise maksmise kohustused.
2. Vabastada Martin Pärn L.L-i usaldusisiku ülesannete täitmisest.
3. Avaldada teade kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord
Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,
võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu
Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
ASJAOLUD
1. 02.09.2022 kohtumäärusega kuulutati välja võlgniku L.L pankrot, algatati kohustustest
vabastamise menetlus ja nimetati pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes vandeadvokaat
Martin Pärn. 30.01.2025 määrusega lõpetas kohus L.L-i pankrotimenetluse lõpparuande
kinnitamisega ja jätkas 02.09.2022 algatatud võlgniku kohustustest vabastamise menetlust.
Võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmist jätkas Martin Pärn. Usaldusisik esitas kohtule
2-22-12504
02.09.2025 aruande. Aruande kohaselt võlgniku igakuise sissetuleku alates 16.01.2025
moodustasid eelduslikult sotsiaaltoetus ja Eesti Töötukassa makstav töövõimetustoetus.
Mõlema toetuse näol on tegemist sissetulekuga, millele ei saa pöörata sissenõuet vastavalt
TMS § 131. Võlgniku mittearestitava tulu suurus TMS § 132 lg 1 järgi on alates 01.01.2025
886 eurot kuus. L.L usaldusisiku AS LHV Pank kutsealase maksekonto nr XXX jääk on 420
eurot, mis kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele. Kokkuleppel usaldusisikuga kandis
võlgnik vabatahtlikult igakuiselt 60 eurot alates veebruarist 2025 kuni augustini 2025
võlausaldajatele väljamaksmiseks usaldusisiku kontole. Usaldusisik ei soovi antud
menetluses, et talle määrataks tasu. Usaldusisik palub seoses 3-e aasta möödumisega
otsustada võlgniku suhtes tema kohustustest vabastamine.
2. 19.09.2025 nõudekirjaga küsis kohus võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest
vabastamise taotluse kohta.
3. 23.09.2025 teatas võlausaldaja B2 Impact OÜ, et võlausaldaja ei toeta võlgniku
kohustustest vabastamist ning pooldab menetluse pikendamist. 06.10.2025 esitas enda
seisukoha Svea Finance AS. Võlausaldaja märgib, et L.L on kohustustest vabastamise
perioodil täitnud vaid ca 27% Svea Finance ASi nõudest. Võlausaldaja hinnangul ei ole
eelnevast tulenevalt võlgniku vabastamine tema pankrotimenetluses täitmata jäänud
kohustustest põhjendatud, kuna võlgnik võib olla olnud hooletu talle FIMS §-ga 47 seatud
kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 1 näeb ette, et pärast kolme aasta
möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus
võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta
määruse. Käesoleval juhul on võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatatud
02.09.2022 kohtumäärusega. Seega on 3 aastat menetluse algatamisest möödunud.
Usaldusisik on esitanud kohtule taotluse võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata
jäänud kohustustest.
5. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab ärakuulamiseks piisavaks lugeda
usaldusisiku, võlgniku ja võlausaldaja kirjalikult esitatud seisukohti (vt ka Riigikohtu lahendit
nr 3-2-1-49-16, p-d 4, 7 ja 16). Kohus andis võlausaldajatele võimaluse seisukohtade
esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise kohta. Võlausaldajad ei toeta usaldusisiku
taotlust.
6. FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik
on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või
pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud
alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
7. FIMS § 47 sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel. Kohus
kontrollib esmalt, kas võlgnik on täitnud FIMS §-s 47 kohustusi ning kas ei esine kohustustest
vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (FIMS § 49 lg 5).
8. FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise
pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse
või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui
selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnikku
ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.
9. Järgmisena kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS §-s 47
või pankrotiseaduse 4.peatükis nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul tuleb ka
2-22-12504
tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega
võlausaldajate huve.
10. FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova
tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Maksejõuetusavaldusest nähtuvalt
võlgnik maksejõuetusavalduse esitamise ajal töötas. 16.01.2025 kohtule esitatud aruandest
nähtub, et võlgnikul on diagnoositud II astme artroos (raske liikumispuue). Aruandest nähtub
seegi, et võlgnik on käesoleval ajal pensionär ja tema sissetuleku moodustab pension 742.61
eurot ja sotsiaaltoetus 26.85 eurot. 02.09.2025 esitatud aruandest nähtuvalt võlgniku igakuise
sissetuleku alates 16.01.2025 moodustavad sotsiaaltoetus ja Eesti Töötukassa makstav
töövõimetustoetus. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et võlgniku east ja tervislikust
seisundist tulenevalt on tal praeguseks takistatud tulutoova tegevusega tegelemine ja selle
otsimine.
11. FIMS § 47 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule
igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma
kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara
kohta. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest ja sissetulekust piisaval määral,
usaldusisik ei ole teatanud kohtule asjaoludest, millest võiks järeldada vastupidist. Puuduvad
andmed, et võlgnik varjanuks oma tulu või vara ning kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud
FIMS § 47 lg-s 2 sätestatud kohustust.
12. FIMS § 47 lg-d 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. 16.01.2025
esitatud aruande kohaselt pankrotivara summas 4574,61 eurot moodustus võlgniku
mittearestitavat sissetulekut ületavast sissetuleku osast (2022.a. 1492,83 eurot, 2023.a.
2488,73 eurot, 2024.a. 593,05 eurot). Jaotiste alusel tehti pankrotimenetluses väljamaksed
PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu nõuete osas kokku summas 3354,41 eurot. 02.09.2025 esitatud
aruandest nähtuvalt võlgnik omab sissetulekut, millele ei saa pöörata sissenõuet vastavalt
TMS § 131. Kokkuleppel usaldusisikuga kandis võlgnik siiski vabatahtlikult igakuiselt 60
eurot alates veebruarist 2025 kuni augustini 2025 võlausaldajatele väljamaksmiseks
usaldusisiku kontole ja võlausaldajatele on väljamakseid summas 420 eurot teostatud
04.09.2025. Seega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel eraldanud rahalisi
vahendeid võlausaldajate nõuete tagamiseks ning kohtul puudub teave, et võlgnik oleks
rikkunud FIMS § 47 lg-tes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.
13. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik
rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust.
14. FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste
täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus
võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on
võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest
teavet varjanud oleks.
15. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul võlgnik rikkunud FIMS-st 47 tulenevaid
kohustusi, mistõttu võlausaldaja Svea Finance seisukoht sellest, et võlgnik on olnud hooletu,
on põhjendamatu. Võlgnik on kohtu hinnangul pankrotimenetluses ja kohustustest
vabastamise menetluses täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ning puuduvad FIMS § 49 lg 5
sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast. Seega on L.L
täitnud FIMS § 47 sätestatud kohustusi, on võlausaldajate nõudeid rahuldanud ja kuivõrd
menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat, siis tuleb FIMS § 49 lg 1 alusel võlgnik
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Vastuseks võlausaldaja
seisukohale sellest, et menetlust tuleks pikendada selgitab kohus, et arvestades võlgniku
tervislikku seisundit ja pensioniiga, on vähetõenäoline, et võlgnikul tekib lähitulevikus
võimalus oma sissetulekuid suurendada, mistõttu menetluse pikendamine ei tooks kaasa
soovitud eesmärki.
2-22-12504
16. FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise
tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,
lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende
pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult
tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3)
võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma
kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta
kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on
võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest
vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
17. FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,
lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise
menetluse. Kuna kohus on otsustanud L.L pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest
vabastada, lõpetab kohus ka L.L pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise
menetluse.
18. FIMS § 55 lg 1 p 2 kohaselt vabastab kohus kohustustest vabastamise menetluse
lõppemisel usaldusisiku. Martin Pärn tuleb vabastada võlgniku usaldusisiku kohustustest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Eve Grass
kohtunik