2-25-14597/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista J.T-lt D.F kasuks välja alates 05.09.2025. a kuni D.F täisealiseks saamiseni (01.10.2026. a) igakuine elatis 301,74 eurot ((282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot
Legislator headnote
AI generated2-25-14597/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: a kuni D.F täisealiseks saamiseni (01.10.2026. a) igakuine elatis 301,74 eurot ((282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-25-14597
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.10.2025. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-14597
Tsiviilasi
D.F ja H.W hagi J.T vastu elatise nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja I: D.F (isikukood XXX; elukoht XXX-i);
Hageja II: H.W (isikukood XXX; elukoht XXX-i);
Hagejate seaduslik esindaja: T.F (isikukood XXX; elukoht
XXX-i; e-post: XXX);
Kostja: J.T (isikukood XXX; elukoht XXX-i; e-post: XXX)
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel hageja nõusolekul
tagaseljaotsuse, põhjusel, et kostja ei vastanud tähtaegselt
hagile
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Mõista J.T-lt D.F kasuks välja alates 05.09.2025. a kuni D.F täisealiseks saamiseni
(01.10.2026. a) igakuine elatis 301,74 eurot ((282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot
(kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50%
lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026),
lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt
perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse
§ 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele
järgnevast kuust.
3. Mõista J.T-lt H.W kasuks välja alates 05.09.2025. a kuni H.W täisealiseks saamiseni
(01.10.2026. a) igakuine elatis 301,74 eurot ((282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot
(kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50%
lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026),
lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt
perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse
2-25-14597
§ 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele
järgnevast kuust.
4. J.T-l tuleb temalt D.F ja H.W kasuks välja mõistetud elatis maksta T.F pangakontole
nr EE844204278614763008 (Coop Pank).
5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
6. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
7. Toimetada otsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse
tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse
olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale kätte toimetatud muul viisil
kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata
jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult
allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.
Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada
kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade
ärakirjadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100
eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. T.F esitas 05.09.2025. a alaealiste laste D.F (hageja I) ja H.W (hageja II) nimel Tartu
Maakohtule hagiavalduse J.T (kostja) vastu elatise nõudes.
Hagi asjaolude kohaselt on hagejad D.F ja H.W T.F ja kostja J.T ühised alaealised lapsed,
sündinud 01.10.2008. a. Hagejad elavad emaga. Kostja elab hagejatest eraldi ja laste
ülalpidamises ei osale. Hagiavalduses taotletakse kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmist
miinimumsummas alates 2025. aasta septembrist. Hagejad taotlevad tagaseljaotsuse tegemist, kui
kostja hagile ei vasta.
2. Kohus võttis hagi 05.09.2025. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult
vastama 14 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest.
Kohus saatis kohtumääruse koos hagimaterjalidega kostjale 26.09.2025. a kostja poolt samal
päeval kohtule avaldatud e-posti aadressile XXX. Kostja dokumentide kättesaamist ei
kinnitanud, aga kohus luges TsMS § 3141 lg 2 alusel dokumendid kostjale kättetoimetatuks
saatmisega kolme tööpäeva möödumisel saatmisest, s.o 02.10.2025. a. Seega saabus kostjale
hagile kirjalikult hagile vastamiseks määratud tähtaeg 16.10.2025. a. Kostja kohtu määratud
tähtaja jooksul hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja
nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult
põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt
vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.
Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
2-25-14597
Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagejate nõusolekul on võimalik
hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille esinemisel on
tagaseljaotsuse tegemine välistatud.
4. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et D.F (hageja I) ja H.W (hageja II) on T.F ja
J.T (kostja) ühised alaealised lapsed, sündinud 01.10.2008. a (hetkel seega 17. aastased).
Hagejad elavad emaga. Kostja elab eraldi ja hagejad kostja juures ei viibi.
Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 p 1 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma
alaealisele lapsele ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 järgi täidab vanem lapse ülalpidamise kohustust
elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse
kasvatamises.
Eeltoodu alusel on kostjal eraldi elava vanemana kohustus anda hagejatele ülalpidamist elatise
maksmise teel.
PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi
alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla
summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse
kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult
avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel
aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi
lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel
avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt
brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma
ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja poole lasterikka pere
toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Lõige 6 sätestab, et kui
laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus,
vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
Lõige 7 järgi, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse
järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes.
Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm
aastat.
PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui
vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades
võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema
käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval
põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv
põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes
elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem
kindlustatuks kui elatist saav laps.
Hagejad taotlevad kostjalt elatist miinimumsummas, s.o PKS § 101 alusel arvutatud summas.
Arvutades hagejatele elatist PKS § 101 alusel, sh võttes aluseks baassumma 200 eurot, mida
on indekseeritud 1. aprillil Statistikaameti poolt avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi
muutusega, lisades baassummale 1. aprillist kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta
Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, võttes
arvesse lapsetoetust, mis vastavalt perehüvitiste seadusele on alates 1. jaanuarist 2023. a pere
esimese ja teise lapse kohta 80 eurot kuus, samuti arvestades, et hagejad kostja juures ei viibi,
samuti seda, et tegemist on kaksikutega, on elatis mõlemale hagejale alates 1. aprillist 2025. a
– 301,74 eurot kuus ((baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi
keskmisest brutokuupalgast – 1981 * 0,3) – 40 (50% lapsetoetusest – 80/2)).
2-25-14597
Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid ega ole tõendanud mõjuva põhjuse esinemist, mis
saaks olla aluseks temalt hageja ülalpidamiseks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla
PKS § 101 alusel arvutatud summa.
5. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega. Kohus mõistab kostjalt mõlema
hageja kasuks välja elatise alates hagi esitamisest, s.o alates 05.09.2025. a kuni hagejate
täisealiseks saamiseni muutuva suurusena, s.o 301,74 eurot ((282,31 eurot (baassumma) +
59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50%
lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes
baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101
lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse
muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hagejate esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi
ja määrab, et kostjal tuleb elatis maksta hagejate ema T.F pangakontole nr
EE844204278614763008 (Coop Pank).
TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta
viivitamata täidetavaks.
Kohus selgitab, et kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust
mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS §
459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist.
Menetluskulude jaotus
6. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel.
TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma
menetluskulud ise.
Antud juhul lahendas kohus alaealise ülalpidamisasja ja seega jätab kohus TsMS § 164 lg 1
alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristiina Kask
Kohtunik